Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Tallinn soovib Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtta

Tänasel Tallinna linnavalitsuse istungil algatati Harku rabametsa Tallinna piiresse jääva osa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus. Ettepaneku selleks tegi Nõmme Tee Selts.

Harku raba tiik. Foto: Jukko Nooni

Harku raba tiik. Foto: Jukko Nooni

Harku raba ja mets oma asukohaga omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme territooriumile jäävata rabade kaitse alla võtmisest räägitud aastaid. „Algselt taotleti Pääsküla ja Harku rabade riikliku kaitse alla võtmist. Tol korral leidsid aga nii ministeerium kui riigi keskkonnaamet, et riikliku kaitseala loomine ei ole põhjendatud, sest kaitseväärtust omavad rabad eelkõige kohalikus kontekstis. Pääsküla raba võeti kohaliku kaitse alla 2013. aastal. Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtmine on selle protsessi loogiline jätk,“ märkis linnaosavanem.

Harku metsa kaitse alla võtmiste eelduste tuvastamiseks 2018. aastal ekspertarvamuse koostanud Timo Kark soovitab kaitse alla võtta kogu Tallinna linna ja Harku valda jääva tervikliku roheala, kuid põhjendatud on ka ainult Tallinna linna piiresse loodav kaitseala.

Jätka lugemist »

Ülle Madise: reetmine on eesti keele äraandmine

Suur pildigalerii

Neljapäeval, 14. märtsil toimus Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis tavaks kujunenud emakeelepäeva konverents „Kas tõesti häbeneme riigikeelt?“. Konverentsil kuuldust koostas ülevaatliku kokkuvõtte Mihkel Volt, ajakirja Raamatukogu peatoimetaja. Artikli leiab Rahvusraamatukogu kodulehelt.

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ilusa selge eesti keele ülistuseks

17. korda Rahvusraamatukogus Maire Liivametsa juhatusel korraldatud emakeelepäeva konverentsi avas peadirektor Janne Andresoo, kes rõhutas meie keele rõõmsalt mängulise edendamise vajalikkust. Seejärel astus humanitaarsaali kogunenud rohke publiku ette õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettekande pealkirjaks oli „Ilusa selge eesti keele ülistuseks“. Professor Ülle Madise keskendus oma ettekandes seikadele, millest johtuvalt tõdes, et „meie keel on allakäiguteel“. „Kas tõesti häbeneme oma riigikeelt?“ küsis ta ja vastas: „Reetmine on eesti keele äraandmine. Eesti mõte on olla Eesti.“ Ta osutas nii eesti keelt häbenevale suhtumisele teaduses, eraisikuile saadetud arusaamatuile ametikirjadele kui ka jultumusele seadusloomes, millest tõuseb tema sõnutsi „suuremat sorti segadus ja kulu“. Õiguskantsler Ülle Madise ettekandel põhinevat artiklit on võimalik lugeda ERRi portaalist.

Jätka lugemist »

Nõmme saab jaamaülema kuju

Sügisel avatakse endise Nõmme jaamahoone varikatuse all „Tukkuva jaamaülema“ kuju, meenutamaks ametimeest, kes omal ajal nõmmekate elus väga olulist rolli mängis.

Tukkuva jaamaülema kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto Jukko Nooni

“Tukkuva jaamaülema” kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto: Jukko Nooni

Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahtiläinud saapapaela

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul valmib kuju koostöös Nõmme Koduloohuviliste Kojaga, kes kuju rajamise mõtte seitse aastat tagasi välja käis ning 2017. aasta sügisel pärast kooskõlastuste saamist ettevalmistavate tegevustega alustas. „Tukkuva jaamaülema kuju valmimine Nõmme jaamas käesoleva aasta septembris on sümboolne, sest siis tähistatakse 95 aasta möödumist elektrirongide kasutuselevõtust. Kuju valmimist rahastab ligi 36 000 euroga Nõmme linnaosa valitsus,“ rääkis linnaosavanem.

Nõmme Koduloohuviliste Koda on oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul panustanud mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse. Näiteks mälestustahvel Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sünnikodule, Glehni rahula marmorristi taastamine, Glehni lossi pronksist kotka taastamine.

Jätka lugemist »

Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat

Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Märtsipommitamine Foto Tallinna linnaarhiiv

Märtsipommitamine. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Ka tänavu 9. märts õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised, öeldakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi sõnumis. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Jätka lugemist »

Kahekümneviiene Lipuvabrik tunnustas kõige julgemaid

Lipuvabrik tähistas kevadkuu esimesel päeval oma 25. sünnipäeva lahtiste uste päevaga, tunnustas annetuste lubadusega paljulapselisi peresid ja andis Antarktikasse siirduvatele julgetele meestele üle Eesti lippude komplekti, mis hakkavad lehvima poole aasta kestel umbes 30 sadamas ning viimaks Antarktise pinnal.

Karina Tõeleid, Lipuvabriku juhataja – Tunnustust väärivad julged mehed teel Antarktikasse ja julged paljulapseliste perede loojad. Foto Urmas Saard

Karina Tõeleid, Lipuvabriku juhataja: tunnustust väärivad julged mehed teel Antarktikasse ja julged paljulapseliste perede loojad. Foto Urmas Saard

igalt 2019. aastal müüdud suurelt Eesti lipult 1 € Eesti Lasterikaste Perede Liidule

Lipuvabrik asub Tallinn-Väikese jaamahoonest mõnesaja meetri kaugusel. Türi 3 hoone klaaspindadel peegeldusid tänavafrondi teised majad ja suur tumesinine lipp, mille keskmes juubeli numbriga visuaal. Lipuvabrik ei kutsunud sedakorda suurele peole, küll aga ootas külalisi vabrikuga tutvuma. „Gigantlillede Maagiaga” tuntust koguv Riina Kikas tuli enda käsitööna valminud gigantselt suure lilleõiega ja otsis kõigepealt üles Milla Asmu, kes on esimesed 19 aastat Lipuvabriku tööd juhtinud.

Rohked stendid tutvustasid „kõikide lippude kodu” juba peauksest sisenemisel. Trepikojas sai teatavaks, et veerandsajandi pikkuse töökogemuse ja üle 750 000 töötunniga on valmistatud üle miljoni lipu. Asmu suunas vaatama, kuidas valmib Eesti riigi üks tähtsamaid lippe – Vabariigi Presidendi esinduslipp. Samas tuletas meelde võimalust osaleda heategevusloosis, milles iga pilet võidab. „Auhinnad on 100% rahvuslikud ja kogu loositulu saab kantud Eesti Lasterikaste Perede Liidu fondi. Võibolla võidad just sina peavõidu – 8m kõrguse lipumasti ühes lipu ja mastivimpliga,” rääkis Asmu suure õhinaga.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas

Tänavu 20. veebruaril esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loenguga Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kelle esinemise järel tunti muude küsimuste kõrval huvi ka Konstantin Pätsile monumendi püstitamise kohta.

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto: Urmas Saard

nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas

Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et ka nende inimesed on Pätsi muuseumi algatatud üldrahvaliku korjanduse heaks annetusi teinud. „Kas siis Konstantin Pätsile tuleb Tallinnasse mälestusmärk ja kuhu täpsemalt?” Velliste vastas küsimusele pikemalt: „Annetuste teel oleme kogunud 21 000 eurot. Urmas Reinsalu eestvedamisel on alanud aasta riigieelarves eraldatud Pätsi muuseumi kaudu mälestusmärgile 100 000 eurot. Teine 100 000 tuleb riigilt Tallinna linnavalitsuse kaudu. Meil on olemas 221 000 eurot, mis ületab tublisti Jaan Poska monumendile kulutatud raha.”

Velliste selgitas, et nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas. „Mina tegin alguses ettepaneku, et mälestusmärgi kõige parem asukoht võinuks olla Toompea lossi kõrval asuvas aias. Seal on suured puud ja kena väike aed, mis olnuks nagu loodud koht Pätsi mälestusmärgile. Aga siis hakkas see õudne vaidlemine ja sõimlemine: see igavene Päts. Õnneks on Pätsi vastaseid palju vähem kui toetajaid, aga pidime nägema palju vaeva teise koha leidmiseks.”

Jätka lugemist »

Vabaduse väljakul olid esindatud kõik väeliigid

Tallinnas Vabaduse väljakul peetud Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraadi võttis vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Eesti Vabariigi 101.  aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Ka tänavu lisasid paraadile värvi Eesti Lipu Seltsile kuuluvad sinimustvalged kandelipud, mida hoidsid gaidid, kodutütred, noorkotkad, skaudid. Eesti Lipu Seltsi liige Tarmo Kruusimäe on alates aastast 2012 toonud noored paraadidele kümnete lippude alla. Nii ka sellel korral.

Jätka lugemist »

Peapiiskop soovis tervisest pakatava hingamisega Eestile palju õnne

Täna hommikul toimus Tallinna Kaarli kirikus Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud oikumeeniline jumalateenistus.

Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus Kaarli kirikus. Foto Urmas Saard

Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus Kaarli kirikus. Foto: Urmas Saard

„Niisama nähtamatu ja kogetav kui hing, on ka armastus.”

Teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad.

EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ühendkoori juhatasid Piret Aidulo ja Pärtel Toompere. Orelit mängisid Marika Kahar ja Piret Aidulo. Trompetit mängisid Indrek Vau ja Samuel Jalakas, timpanid Kaspar Ernesaks.

Lippudega osalesid noorteorganisatsioonid: Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Kodutütred ja Noored Kotkad.

Iseseisvuspäeva kantslijutluse pidas peapiiskop Urmas Viilma, kes valis juhtmõtteks apostel Pauluse kirja roomlastele: „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud.” (Rm 13:8) Allpool mõned katked tänasest jutlusest.

Jätka lugemist »

Täna, 24. veebruaril täitub 30 aastat kodanike komiteede liikumise sünnist

Tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval möödub kolm aastakümmet Eesti kodanike komiteede liikumise algusest.

Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod Urmas Saard

Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod: Urmas Saard

Eesti Kristliku Liidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei sellekohase üleskutse luges 1989. aasta 24. veebruari keskpäeval Tallinna Raekoja platsile kogunenud suurele rahvahulgale ette EMSi esimees Trivimi Velliste. Kolme algataja organisatsiooni nimel kordas ta üleskutset samal õhtul Estonia kontserdisaalis, kus esmakordselt pärast Teist maailmasõda peeti vabariigi aastapäeva aktust.

Peagi asutati Illar Hallaste eestvõttel Kadrinas esimene kihelkondlik Eesti kodanike komitee. Komiteede võrgustik laienes kiiresti ja 24. veebruaril 1990 valiti 499-liikmeline Eesti Kongress, mille esinduskogu Eesti Komitee esimeheks valiti Tunne Kelam. Eesti Kongress tagas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.

Konstantin Pätsi 145. sünniaastapäeval esitleti uut raamatut „Konstantin Päts. Bibliograafia“

23. veebruaril möödus 145 aastat Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja esimese Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi sünnist Tahkurannas. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esitles aastapäeva eelõhtul Rahvusraamatukogus riigimehe kõnede, kirjade, artiklite, raamatute, aga ka tema kohta kirjutatu, lavastatu jm bibliograafiat. Kolmesajaleheküljeline teos on aastakümneid kestnud töö vili, mille algatas Elle Lees.

Raamatu Konstantin Päts. Bibliograafia esitlus Rahvusraamatukogus. Foto Peeter Talvar

Kõvakaanelise illustreeritud raamatu „Konstantin Päts. Bibliograafia“ on koostanud Sirje Madison ja Rahvusraamatukogu töötajad eesotsas Kristiina Kajuga. Teose toimetaja on Kai Ellip. Koostöös Rahvusraamatukoguga valmis ühtlasi bibliograafia elektrooniline väljaanne, mis on kõigile vabalt kättesaadav.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste nimetas mahukat teost mälestusmärgiks meie mälumaastikul. Ta lisas, et nüüd, mil on otsustatud Konstantin Pätsi monumendi asukoht Tallinna avalikus ruumis – endisel Uuel turul Estonia teatri taga – on algamas ettevalmistustööd ideekavandi võistluse väljakuulutamiseks, et leida mälestusmärgile veenev kunstiline lahendus.

Raamatu “Konstantin Päts. Bibliograafia” esitlus Rahvusraamatukogus. Foto Peeter Talvar →

Samal teemal:

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto Urmas Saard

 

 

 

Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas

Piduliku lipu õnnistamine Reaalkoolis

Eesti Lipu Selts ja Riigikogu annetasid Tallinna Reaalkoolile piduliku sinimustvalge kandelipu.

Jätka lugemist »

Tallinnas hakkas sõitma tramm nimega Alo

Reedel 22. veebruaril kell 11.00, Vana-Lõuna 41 asuvast depoost sõitis liinile legendaarsete vabaduslaulude autori Alo Mattiiseni mälestuseks Aloks nimetatud tramm.

Tramm Alo Foto Marge Tasur.

Tramm Alo. Foto: Marge Tasur

Tallinna linnatranspordi trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et viiendale muusikatrammile nime valides arvestati Jõgeva vallavalitsuse ning valla elanike ettepanekuga. “Muusikatrammi Alo Mattiiseni mälestuseks nimetamise algatus tuli helilooja sünnipaiga rahvalt ning otsustasime, et Jõgeva elanike soov väärib ka meiepoolset toetust,” lausus ta.

Jätka lugemist »

Õnnistati Kodutütardele annetatud Eesti lipp

17. veebruaril, enne admiral Johan Pitka nimelise rahvamatka starti Jalgsemal, õnnistati Kodutütardele kingitud piduliklu sinimustvalget lippu, mille annetas organisatsioonile Eesti Lipu Selts 2018. aasta 24. veebruaril.

Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei lööb naela Kodutütarde piduliku sinimustvalge lipu vardasse. Pressifoto

Kodutütarde veebilehe teatel õnnistas lippu Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar. Traditsiooniliselt löödi lipu õnnistamise tseremoonial sisse lipunaelad. Naelalööjateks olid: Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei, Kaitseväe peakaplan kolonel-leitnant Gustav Kutsar, Kaitseliidu veebel staabiveebel Peeter Land, Kodutütarde peavanem Ave Proos, Kodutütarde Järva ringkonna vanem Gerly Leit ja Kodutütarde Järva ringkonna noorliige Annabell Anton.

 

 

Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei lööb naela Kodutütarde piduliku sinimustvalge lipu vardasse. Pressifoto →

G4S turvatöötajad pidasid kinni kohvikus naist rünnanud noortekamba

Ööl vastu laupäeva ründas Tallinna südalinnas asuvas kohvikus 17-18aastaste poistekamp 31-aastast naist, keda löödi näo piirkonda. Kohviku klienditeenindaja vajutas paanikanuppu, kiirelt sündmuskohale jõudnud turvaettevõtte G4S turvatöötajad piirasid põgeneva noortekamba tänaval ümber ja pidasid kahtlusalused kinni.

G4S patrull Tallinna vanalinnas. Foto G4S

G4S patrull Tallinna vanalinnas. Foto: G4S

sel ajal kui naise kallal füüsilist vägivalda kasutati, filmis keegi kambajõmmidest toimuvat oma nutitelefoniga

9. veebruaril kell 01.21 sai G4S juhtimiskeskus paanikahäire teate Tallinna südalinnas asuvast kohvikust. Sündmuskohale sõitnud G4S patrull jõudis kohale kahe minutiga. Turvatöötajale jooksis vastu klienditeenindaja, kes teatas, et kohvikus oli viieliikmeline poistekamp tunginud kallale ühele naisele. Teenindaja osutas mööda Tatari tänavat põgenevale noortekambale. Turvatöötaja otsustas neile kohe järgneda ja informeeris samal ajal teisi patrulle. Teine patrull sõitis põgenevatele noortele vastu ning koostöös piirati poisid Islandi väljaku juures ümber. Peksmises kahtlustatavad peeti kinni. Olukorda tuli julgestama veel kolm G4S patrulli.

Jätka lugemist »

Nõmmel valiti aasta õpetaja ja õpilane

Eelmisel neljapäeval, 7. veebruaril toimus Pääsküla koolis tunnustuskonkursi „Nõmme aasta õpilane 2019“ pidulik lõpuüritus, kus tunnustati Nõmme parimaid õpilasi ja õpetajaid.

Nõmme aasta õpilase gala laureaadid. Foto Jukko Nooni

Pildil esireas Emma Tross (aasta muusik), Kenry Kikkas (aasta sportlane), Liise Timmo (Nõmme linnaosa eripreemia); tagareas Erika Tafenau (Rahumäe põhikooli eripreemia õpetajale), Robi Pärnik (aasta aktivist), Gerli Laaniste (aasta õpetaja) ja Grete Maine (aasta õpilane). Foto: Jukko Nooni

Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist

Üritust korraldas Nõmme Õpilasesinduste Liit koostöös Nõmme linnaosa valitsuse ja Pääsküla kooliga. Kokku esitati konkursile 24 kandidaati, kelle seast valis žürii viies kategoorias silmapaistvamad. Žüriisse kuulusid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Kadi Veski, Nõmme Õpilasesinduste Liidu endine esimees Karl Sten Kõrgmaa, koorijuht ja muusikaõpetaja Janne Fridolin ja poliitik Rainer Vakra.

„Nõmme Õpilasesinduste Liidu korraldatud aasta õpilase konkurss on tänuväärne algatus noorte endi poolt, et tunnustada ja motiveerida neid, kes panustavad rohkem. Konkurss näitas, et andekaid inimesi on Nõmme koolides palju ja tunnustust väärivad kindlasti kõik kandidaadid. Aasta õpilase gala toimus teist korda, loodetavasti saab sellest Nõmmel traditsioon,“ sõnas Grete Šillis.

Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist. Ta on kooli edukalt esindanud olümpiaadidel, kirjutanud artikleid ja lugusid, avanud oma maalinäituse, on osav etleja ja andekas laulja ning aitab tihti klassikaaslasi, kes on tema üle väga uhked. Grete Maine oli eelmise aasta juunis korraldatud Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva üks peojuhtidest.

Jätka lugemist »

Nõmmel tähistatakse Hiina uusaasta saabumist tule- ja trummisõuga

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 18 ootab Nõmme linnaosa valitsus kõiki Nõmme sotsiaalmaja hoovi (Pihlaka 12) tähistama Hiina uusaasta saabumist.

Kelfiriuse tule show Sindi seltsimajas 2015.  a. Foto: Urmas SaardHiina uusaasta saabumise peol esinevad Kelfiriuse tule-show ja rütmigrupp Macieira De Ouro, mida juhib Reigo Ahven.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tähistatakse Nõmmel Hiina uusaasta saabumist esmakordselt. „Kui mujal Nõmmel toimub aasta jooksul mitmeid üritusi nii linnaosavalitsuse kui kodanikuühenduste eestvedamisel, siis Männiku piirkonnas on neid seni olnud vähem. Oleme linnaosa kultuurielu rikastamiseks algatanud mitmeid uusi ettevõtmisi. Näiteks eelmisel suvel kontserdisari Ravila pargis. Loodetavasti kujuneb Hiina uusaasta saabumise tähistamisest Männikul traditsioon,“ lausus Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus

 Kelfiriuse tule-show Sindi seltsimajas 2015.  a. Foto: Urmas Saard →

Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist

Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Kinnisvara AS ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid lepingu, millega pandi alus Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise planeerimisele. Lepinguga pannakse paika hoone tehniliste vajaduste kirjeldamise ja neile järgnevate projekteerimistööde tellimise korraldus.

Rahvusraamatukogu  Tallinnas Foto Urmas Saard

Rahvusraamatukogu Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Rahvusraamatukogu on rahvuskultuuri sümbol

Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand.

Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas, et Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine annab suurepärase võimaluse muuta linna südames paiknev hoone lisaks raamatukogule ka põnevaks kultuuritempliks, kus pidevalt toimub midagi ja külastajatel on huvitav aega veeta.

Jätka lugemist »

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Jätka lugemist »

Aasta 2018 dirigendiks valiti Toomas Voll

Täna jagas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiaid. Kaheteistkümnes kategoorias kandideeris aastapreemiatele 75 nominenti.

Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto Urmas Saard

Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

Aasta dirigendiks valitud Toomas Voll on Pärnu muusikakooli neidudekoori Argentum Vox, üleriigilise neidudekoori Leelo vilistlaskoori Leelo vol 2, Pärnu muusikakooli koori Musala ja Tallinna ülikooli naiskoori dirigent, Eesti Kooriühingu mentor, hääleseadja Pärnu teatris Endla ja mitmekümne noore solisti juhendaja. 2018. aastal saavutas Leelo Vol 2 Eesti Naislaulu Seltsi nais- ja neidudekooride võistulaulmisel B-kategoorias II koha, neidudekoor Argentum Vox pälvis Veneetsia rahvusvahelisel koorikonkursil Musica in Venice oma kategooria võidu ja kulddiplomi ja osales Grand Prix’ voorus kolme parima koori hulgas.

Ta on juhatanud laste- ja neidudekoore mitmetel laulupidudel. 2016. a oli Voll Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäeva „Üle Maarjamaa“ kunstiline juht, kui Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti lipu seltsiga tähistas lipu päeva.

Voll on kirjutanud üle poolesaja laste- ja koorilaulu ning seitsmele Eesti koolile hümnid.
Tema muusikaga on ilmunud kassett, CD-d ja laulikuid. Varem on Vollile omistatud Aasta õpetaja tiitel, Pärnu linna kultuuri aastapreemia ja Pärnumaa vapimärk ning Valgetähe V kl. teenetemärk.

Urmas Saard

Lastehommikud Nõmme uisupargis

Sel pühapäeval, 27. jaanuaril algusega kell 11 toimub Nõmme uisupargis hooaja esimene lastehommik, kus lapsi lõbustab armastatud printsess Elsa. Lastehommikud toimuvad korra kuus kuni hooaja lõpuni.

Nõmme uisupargi avamine. Foto Jukko Nooni

Nõmme uisupargi avamine. Foto: Jukko Nooni

Järgmine lastehommik toimub 17. veebruaril ja siis on peategelaseks Lotte.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on nõmmekad detsembri keskel Nõmme gümnaasiumi hoovis avatud uisupargi hästi vastu võtnud. „Avamisest kuni tänaseni on uisutamas käinud 5100 inimest. Praeguste plaanide kohaselt on külmutusseadmetega Nõmme liuväli avatud kuni märtsi keskpaigani,“ lisas Šillis.

Pühapäeval toimuv lastehommik on selle hooaja esimene. Kõigile soovijatele tehakse näomaalinguid, kell 11.30 algab printsessi uisu-show. Peale showd ootab Elsa kõiki lapsi endaga koos uisutama ja pilte tegema. Lastehommikud on hea viis ühendada meeldiv kasulikuga, ehk lapsed saavad nii meelelahutust kui ka füüsiliselt aktiivsed olla ja värskes õhus liikuda.

Üritus on tasuta, jääleminekuks on vajalik osta pilet. Kohapeal on uisulaenutus, kuid jääle pääseb ka oma uiskudega. Järgmine lastehommik toimub 17. veebruaril ja siis on peategelaseks Lotte.

Nõmme uisupark asub Nõmme gümnaasiumi hoovis aadressil Raudtee 73. Uisupark on avatud iga päev kella 10-21. Täpsem info koduleheküljelt.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Mudelisportlaste lõpugala Tallinna Botaanikaaias

Eesti Tehnika ja Spordi Liidu (ETSL) mudelisportlased tõmbasid 2018 aastale joone alla 5. jaanuaril Tallinna botaanikaaias, kus tunnustati parimaid lennu-, laeva- ja automudeliste ning raadioamatööre.

Kaiar Tammeleht ja parim juunior Benno Bert Põldäär mudelisportlaste 2018. a lõpugalal Tallinna botanikaaias

Kaiar Tammeleht ja parim juunior Benno Bert Põldäär mudelisportlaste 2018. a lõpugalal Tallinna botanikaaias

Korraldajad saabusid ettevalmistusi tegema kell 17.00 Asjaosalised kogunesid kell 18.00. Kuna tegemist oli küllaltki eksootilise kohaga, siis korraldati huvilistele ekskursioon, mille käigus saadi nii mõndagi huvitavat teada.

Aasta parimatele jagati välja karikad ja Eesti Meistrivõistlustel medalid võitnutele nägusad meened.

Sindi juhtraja automudelismi klubist osalesid üritusel Karmen ja Karin Mets. Olgu siinjuures veelkord märgitud meie tublimate kohad:

Karin Mets:

1. koht PR-24 klassis noorte arvestuses
2. koht PR-24 klassis juunioride arvestuses
3. koht N-14 klassis
3. koht ES-32 klassis juunioride arvestuses

Jätka lugemist »

Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Kuni 9. märtsini saab Nõmme muuseumis vaadata Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitust pealkirjaga „Värvid toas ja õues“.

Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto Jukko Nooni

Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto: Jukko Nooni

Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest

Esindatud on valik natüürmorte ehk vaikelud tubasest poolest, kuid ei puudu ka kunstniku lemmiktemaatika: vesised maastikud ja salapärased metsasügavused. Vitriinides on samal ajal väljapanek kunstniku raamatukaante kujundustest mitmesugustel teemadel.

Aastail 1987–1990 õppis Irmeli Vaher-Jaanson Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis. 1995 kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas köite erialal bakalaureusekraadi ja viis aastat hiljem samas osakonnas magistrikraadi. Irmeli Vaher-Jaanson on palju osa võtnud raamatukunstinäitustest, ometigi kujunes juba ülikooliajal kunstniku teiseks lemmikvaldkonnaks maalimine. Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest, sekka natüürmordid moodustavadki kunstniku loomingust kandva osa.

Jätka lugemist »

Ajaloopäeva teemaks on „100 aastat Tartu rahulepingut“

Koostöös Tallinna rahvaülikooliga korraldab Tartu Rahu Põlistamise Selts ajaloohuvilistele teabepäeva „100 aastat Tartu rahulepingut“. Sama kavaga on juba varem esinetud Tartus ja Viljandis.

2016. a suvel tehtud fotol näeb Tallinnas Kadrioru pargis sammumas Jaan Poska järel Sindi gümnaasiumi õpilasi ja Sindi ajalooklubi rahvast. Foto Urmas Saard

2016. a suvel tehtud fotol näeb Tallinnas Kadrioru pargis sammumas Jaan Poska järel Sindi gümnaasiumi õpilasi ja Sindi ajalooklubi rahvast. Foto: Urmas Saard

Neljale tunnile kavandatud ajaloopäev leiab aset Tallinna rahvaülikooli ruumes (Vene tn. 6 teisel korrusel) laupäeval, 12. jaanuaril, algusega kell 12.00.

Avasõnad ütleb Rein Koch ja sellele järgnevalt mängib Vello Vart klarnetil Eesti hümni. Jüri Estam näitab slaidiprogrammi „Priius, kallis aare“. Petserimaalane kaeb Petserimaad sealt- ja siitpoolt kontrolljoont. Rein Koch teeb ettekande Tartu rahulepingust kui Eesti rahvusriigi garantiist ja selle õiguslikust vundamendist.

Vaadatakse katkendit Jaan Poska eluloo tähtsamatele perioodidele pühendatud dokumentaalfilmist, mille esilinastus toimus suurmehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul Laiusel. Filmi stsenaristid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain.

Uue piirilepingu loost teeb ülevaate Aldo Kals. Jüri Estam arutleb selle üle, millest tahetakse loobuda. Andres Inn tutvustab häbisamba mõtet. Päev lõpeb vaba mikrofoni kasutamise võimalustega.

Osavõtt on ajaloohuvilistele tasuta.

Urmas Saard

Jõuluõhtu tulukesed Eestimaa kalmistutel

Eelmise sajandi algul kujunenud jõuluaegne kalmistute külastamise tava kestab tänini ja väga paljud inimesed läidavad küünlatule oma kallite lähedaste kalmudel.

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Täna hommikul sattus pilk 1936. aasta 28. detsembri ajalehe Uus Eesti uudislõigule, millest võib lugeda, et alles mõni aasta tagasi hakkas meil juuri ajama uus ja kaunis komme põletada kalmistuil lahkunute haudadel jõuluküünlaid. „Ka äsjamöödunud jõululaupäewa õhtupoolikul kujunes Rahumäe kalmistu Tallinna külje all rahwaste rändamise kohaks. Sinna olid kogunenud külastajaid nii Nõmmelt kui ka Tallinnast, enamasti igal jõulukuuseke ja küünlad kaasas, et neid oma kallimate kalmuküngastel põlema süüdata.”

Urmas Saard

 

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Otepää – maailma kauneim talvepealinn juba 22 aastat

Raepressi teatel andis Tallinn täna Otepääle üle talvepealinna uhke tiitli. Tallinnat esindas Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

Lauri Laats,Mustamäe linnaosa vanem annab talvepealinna tiitli üle Kaido Tambergile,Otepää vallavanemale. Foto RaepressTalvelaada, jõuluvanade istungi, piduliku kontserdi ja rõõmsa meluga võttis talvepealinna austava ülesande vastu Otepää vallavanem Kaido Tamberg.

„On hea kindel tunne anda Eesti talvepealinna tiitel taas Otepääle,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Laats. „Kus mujal oleks meie talvised tegemised, mõtted ja unistused paremini au sees kui mitte Kuutsemäel ja muudel Otepää lumistel nõlvadel? Kutsun omalt poolt kõiki tallinlasi Otepääle talvepealinna privileege nautima – ja otepäälasi omakorda Tallinna, eelkõige Raekoja platsile.” Kuni 7. jaanuarini on Tallinnas avatud jõuluturg, mis valiti Euroopa parimaks. „Kas pole mitte suurepärane – meil on maailma kauneim talvepealinn ja Euroopa parim jõuluturg – Eestil läheb hästi! Elagu Eesti!“ rõõmustas Laats.

Pidulikule päevale paneb meeleoluka punkti Otepää kultuurimajas kell 20 algav pidu koos ansambliga L’Dorado.

Urmas Saard

 

Lauri Laats,Mustamäe linnaosa vanem annab talvepealinna tiitli üle Kaido Tambergile,Otepää vallavanemale. Foto: Raepress  →

Samal teemal:

Jõuluvanade kokkutulek 2017. aastal. Foto Monika Otrokova

Otepää võtab vastu talvepealinna tiitli