Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2020
E T K N R L P
« veebr   apr »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

KESKKONNAMINISTER: PRAEGUNE KEVADILM LAUSA KUTSUB KALAVETT AVASTAMA

Keskkonnaministeerium ja Eesti Kalastajate Selts soovitavad koroonaepideemia ajal lisaks RMK matka- ja terviseradadel jalutamisele võtta ette ka kosutav kalalkäik.

Vahommikul õngega jõe ääres. Foto Urmas Saard

Vahommikul õngega jõe ääres. Foto: Urmas Saard

Arvestades liikumispiiranguid mandri ja saarte vahel, jäävad Saaremaa ja Hiiumaa kuulsad särje- ja säinapüügid vaid saarlastele ja hiidlastele endale

„Harrastuskalapüügiga tegeleb Eestis vähemalt korra aastas 170 000 elanikku,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Meil on harrastuspüügiks ka suurepärased võimalused. Meil on ligi 1200 järve, umbes 10 000 km arvestatava suurusega vooluveekogusid ja üle 3000 km mereranda. Praegune kevadilm lausa kutsub neid avastama.“

„Meie kõigi jaoks on piisavalt ruumi, et püüda seal, kus meeldib ja millega meeldib,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. „Muidugi tuleb seejuures hoida kaaskalastajatega piisavat distantsi, et vältida koroonaviiruse võimalikku levikut.“

Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse liige Erki Tammleht lisab, et kevadine saagivalik on lai ning püüda saab nii särge, vimba, ahvenat, säinast, hõbekokre, latikat jmt. „Eestis on harrastuskalastajate arv juba praegu märkimisväärne, kuid loodame, et kahjutu kalapüügipisik levib veelgi.“

Arvestades liikumispiiranguid mandri ja saarte vahel, jäävad Saaremaa ja Hiiumaa kuulsad särje- ja säinapüügid vaid saarlastele ja hiidlastele endale. Samas on häid särjepüügikohti ka mandril. Näiteks eelmisel aastal püüti Matsalu looduskaitsealale jäävatest jõgedest ligi 9 tonni särge.

Vilunumad kalastajad saavad varakevadel edukalt merest spinninguga näiteks meriforelli või jõest jõeforelli püüda. Kalastuskaardi alusel on võimalik püüda jõgedest lõhet ja meriforelli, sest püügistatistika järgi on mõned sügisel ära kudenud lõhed või meriforellid veel jões alles.

„Kes aga soovib õngitsemise asemel võrku leotada, siis olgu teadmiseks, et kõikjal merel on saadaval lube nakkevõrguga harrastuspüügiks,“ lausus Tuus.

Peipsi-äärsed kalastajad ootavad ilmselt juba pingsalt soojemat ilma ja sellega kaasnevat kalade kevadist kudeaega, mil kala roogu tuleb, et siis harrastusvõrguga või õngedega püütud särjed ja teivid räästa alla kuivama panna. Varasematel aastatel on harrastuslikul nakkevõrgupüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püütud aastas 33–40 tonni särge.

Keskkonnaministeerium tuletab siiski kalastajatele meelde, et püügile minekuks tuleb lunastada harrastuspüügiõigus või kalastuskaart ning järgida tuleb kehtestatud püügipiiranguid ja kalade alammõõte. Rohkem infot selle kohta, kus mis luba kehtib ning mida ja kus praegu püüda võib, leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Samuti on, nagu tavalistelt, liikvel ka Keskkonnainspektsiooni inspektorid, kes kontrollivad, et kalapüügil seadust ei rikutaks.

Print

 

 KU päevatoimetaja

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>