Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Laulupeo tuli läbis Kunileiu sünnipaika

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ tuli jõudis ettenägematu viperuse tõttu Audrusse kolmveerandtunni pikkuse viivitusega, aga hoolimata ootusärevusest polnud märgata rahva meeleolu langust.

Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto Urmas Saard

Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto: Urmas Saard

Audru on helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileiu sünnipaik

Juubelipeo avamäng Tule Tulemine kannab enesega kaasas laulu- ja tantsupeo väärtusi ning väge kõigisse Eestimaa nurkadesse. Esimest korda toimus ülemaaline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tänavu saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks.

Täna hommikul anti tuli Vigala Mõisakooli ees Raplalt üle Pärnumaale ja tund hiljem toimus Lihula kõlakojas Lääneranna lauljate, tantsijate ja pillimängijate kontsert „Oma Pidu“. Järgnevalt peeti üleriigilise noorte puhkpillimängijate seminar-laagrist osavõtjate koondorkestri kontsert Pärnu-Jaagupi keskväljakul. Tuld tervitati kohas, kus alustas tegevust Pärnumaa vanim puhkpilliorkester.

Audru osavalla tantsijad, lauljad ja pasunakoor Õnn Tuli Õuele ootas kannatlikult tule saabumist kaugele paistva torniga kiriku esisel väljakul. Ja viimaks tuli saabuski kollasel lahtisel maasturi tüüpi unicumil. Tule võttis vastu EELK Audru Püha Risti kiriku õpetaja Tiina Janno, kes viis tõrviku kiriku aias asuva Aleksander Kunileiu mälestuskivi juurde, kuhu oli üles rivistunud ka Audru osavalla segakoor.

„Audru on helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileiu sünnipaik. Täna, esimesel nelipühal, on laulupeotuli jõudnud paika, kus sündis üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid, esimese üldlaulupeo juhte, helilooja, kes kirjutas esimesele üldlaulupeole kaks eesti algupärandit,” lausus Janno laulupeotuld tervitava kõne sissejuhatuseks. Esimesel üldlaulupeol lauldi palju ilusaid laule eesti keeles, aga eesti autorilt pärinesid nendest ainult kaks: Kunileiu „Sind surmani” ja „Mu isamaa on minu arm”, mõlemad Lydia Koidula sõnadele.

Kunileid sündis 1845. aasta 22.novembril. Janno selgitas, et kirikuraamatus on kirjutatud Peter Aleksander Carl Saebelmann. „Heliloojanime Kunileid andis talle hiljem Carl Robert Jakobson, hea sõber ja võitluskaaslane. Kunileid tähendab „otsi, kuni leiad””.

Tema isa Friedrich Saebelmann oli Audru kiriku köster ja kohaliku kihelkonnakooli juhataja, kes töötas neis ametites aastatel 1839-1847. Janno rääkis, et kihelkonnakoolid olid tollal külakoolmeistrite kasvulavaks. Poisid, kes olid kolm talve kihelkonnakoolis käinud, seal katekismust, piiblilugusid, lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist õppinud, pandi tööle külakoolide õpetajatena. Aga Friedrich Saebelmann puutus Audrus kokku probleemiga. Talunikud ei tahtnud oma poegi õppima saata ja mõisnikud koolide ehitamise ja hariduseluga seotud kulusid kanda võtta. Levis kuulujutt, et kooli lõpetanud poisid võetakse kohe kroonusse. Nõnda kahanes niigi väike õpilaste arv ja 1846/47 aastal õppis Audru kihelkonnakoolis vaid üks poiss. Selsamal aastal astus Friedrich Saebelmann oma ametist tagasi ja asus perega elama Karksisse.

saab nende pärandile toetuda

Uueks köster-koolmeistriks sai tema noorem vend Otto Saebelmann. Kihekonnakooli olukord veidi paranes, mõisnike vastuseis sai murtud, mõisad katsid 2/3 talulaste õppekuludest, mõned virgemad õpetati ainult mõisate kulul. Kooliõpilaste arv kasvas siiski visalt. Regulaarseks said iga-aastased nn koolide katsumised: lehekuul pidid koolilapsed näitama õpitud teadmisi. Otto Saebelmanni eestvedamisel kogus hoogu mitmehäälse laulu harjutamine. Kohalik mõisnik Pilar von Pilhau kinkis kihelkonnakoolile oreli ja noodiraamatud. Esimesed teated Audru kihelkonnakoori laulmisest pärinevad aastast 1861, mil Otto Saebelmanni juhatusel üles astuti.

Janno osundas, et mälestuskivile on raiutud ka Kunileiu noorema venna, helilooja, koorijuhi ja pedagoogi Friedrich August Saebelmanni nimi, kes muu hulgas viisistas tuntud laulud „Emasüda” ja „Kaunimad laulud”, vastavalt Lydia Koidula ja Peeter Ruubeli tekstidele.

„Oleme tänulikud, et Saebelmannide suguvõsas on olnud muusika alal nii kõrgeid tippe kui rohujuure tasandil töötegijaid, kohalikku maa soola ja et suur osa meiegi muusikaarmastusest ja harrastusest saab nende pärandile toetuda,” lõpetas Janno huvitava ja hariva sõnavõtu.

Audru segakoorilt kõlas Annely Kuninga juhatusel Lydia Koidula ning Aleksander Kunileiu „Sind surmani“. Kirikuõpetaja õnnistas tuld ja andis tõrviku tantsupedagoog Helgi Rootsi kätte. Kirikuaiast väljumise järel sammus Roots tulega rongkäigu ette. Rongkäik liikus läbi Audru aleviku mõisaparki, kus toimus suur Audru osavalla kontsert. Laululaval esinesid segakoor, Audru kooli ja lasteaia kollektiivid, Jõõpre kooli tantsijad, Hallid Sõnnid, täiskasvanute segarahvatantsurühmad, naisrühmad, eakad, pererühmad ja pasunakoor Õnn Tuli Õuele.

Urmas Saard

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>