Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu

Jänesselja lasteaia neljanda laulu- ja tantsupeo läbiv mõte riimus sõnadesse: „Eesti keel ja eesti meel saatjaks minu eluteel”.

Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäik jõuab lasteaia suurele õuele. Foto Urmas Saard
Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäik jõuab lasteaia suurele õuele. Foto: Urmas Saard
Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäigu ees liikunud lipp on jõudnud peopaigale. Foto Urmas Saard
Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäigu ees liikunud lipp on jõudnud peopaigale. Foto: Urmas Saard

[pullquote]See on tõeline pidu kus väärtustatakse oma keelt, kodu, juuri ja inimesi oma ümber[/pullquote]Reedel, 24. mail toimus Pärnumaal Tori vallas Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu. Kestvale traditsioonile pandi alus 2011. aastal, kui pidu algas rongkäiguga mööda Sauga aleviku tänavaid: Jänesselja – Roolinnu – Lepalinnu. Täpselt samal teekonnal liiguti nüüdki lasteaia paraaduste esiselt poolelt lasteaia teisele küljele, kus asub suurte mõõtmetega tantsumuru. Rivi ees kanti kõrvuti sinimustvalget ja lasteaia tunnuskujundiga lippu. Lisaks suurtele kandelippudele lehvitati paljude sinimustvalgete käsilippudega. Rongkäigus sammusid kõigi rühmade lapsed.

Pidu pääses valla väga pidulikult Eesti hümni laulmisega. Seejärel tervitas laulu- ja tantsupeole kogunenud mudilasi, lastevanemaid ja lasteaia õpetajaid Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm.

Loe edasi: Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu

Legendaarne kartulisort sai Jõgeval ausamba

Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.

Mälestumärk kartulisordile Jõgeva kollane. Foto Sirje Kalev
Mälestumärk kartulisordile “Jõgeva kollane”. Foto: Sirje Kalev

Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.

Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”

2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

 

 

 

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur
Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto: Marge Tasur

Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.

Loe edasi: Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Nurmenukuvaatluse aktsioonis on vaadeldud juba ligi 200 000 õit

Maikuus toimub üle-eestiline kodanikuteaduse aktsioon „Eesti otsib nurmenukke“. Teadusesse panustavate inimeste hulk on suur – hetkel on vaadeldud juba ligi 200 000 taime ning tehtud pea 1600 vaatlust.

Nurmenukud. Foto Urmas Saard
Nurmenukud. Foto: Urmas Saard

Juba praegu on teadlastele saadetud fotosid erilistest nurmenukkudest, mis on loodusteaduslikult põnevad leiud ning mida uuritakse edasi. Algatuse eesmärk on kaardistada laialdaselt levinud ja hästi ära tuntavate nurmenukkude õite tüüpe, mis annab ökoloogidele infot elurikkuse ning maastike muutuste kohta. Vaatluseid saab veel viimaseid nädalaid sisestada aadressil nurmenukk.ee.

Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli ja Teeme Ära talgupäeva korraldatud algatus on väga hästi vastu võetud. Osalenud on hulk koole, kollektiive ja niisama looduses liikujaid igalt poolt Eestist. Kuna nurmenukuvaatluse tegemine on lihtne, teevad paljud huvilised mitu vaatlust. „Mida rohkem infot kokku saame, seda ulatuslikumaid andmeid Tartu Ülikooli teadlased enda teadustöös kasutada saavad ning seda põnevamad on ka tulemused,“ ütles algatuse üks meeskonna liige ja Tartu Ülikoolis nurmenukke uuriv Marianne Kaldra. „Juba praegu on meieni jõudnud fotosid ja infot eriskummalistest nurmenukkudest. Näiteks on tavaliselt ühel nurmenuku taimel kõik õied ühte tüüpi. Meile on saadetud aga fotosid Eesti eri paigust, kus on pildi järgi hinnates ühel taimel mõlemat tüüpi õied. Seda tavaliselt ei esine ning seda peab kindlasti edasi uurima, mis selle põhjus võib olla,“ lisas Kaldra.

Loe edasi: Nurmenukuvaatluse aktsioonis on vaadeldud juba ligi 200 000 õit