Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2018
E T K N R L P
« mai   juuli »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna

Võidupüha eelsel päeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustuli jõudis läbi Pärnu ja nelja endise kihelkonna liikudes paraadilinna Tallinna.

Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki Foto Urmas Saard

Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki. Foto: Urmas Saard

Trivimi Velliste: Vabadussõjaga saime me riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal

Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetud mälestustuld on saadetud läbi Eestimaa erinevate ajalooliste kihelkondade nüüdseks juba 19 korda. Alates aastast 2012 toovad võidupüha maratoonarite järel jooksvad tõrvikuhoidjad mälestustule esmalt Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnusse. Rüütli platsil on igal aastal antud tuli Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte kätesse. Tänavu tulid Rüütli platsile tuld edasi viima Mari-Ann Lillemägi ja Maria Elisa Tinnuri Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumist, Liisi-Marleen Nikker Kose gümnaasiumist ning Diana Peterson Tabasalu ühisgümnaasiumist. Diana saatis mälestustuld ka eelmisel aastal, siis viidi leek Rakveresse.

Esmalt võttis jooksjatelt toodud leegi vastu Pärnu linnapea ja kaitseliitlane Romek Kosenkranius, kes omakorda süütas mälestustule kindral Laidoneri seltsi esimehe Trivimi Velliste käes hoitud tõrvikus. Velliste teatas pärnakatele ja Pärnu külalistele, et saabumas on mälestusväärne päev – 28. november, mil möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja algusest. „Meie ajaloolased on üsna üksmeelsed – Vabadussõda on kõige olulisem sündmus eesti rahva tuhandete aastate pikkuses ajaloos. Ilma võiduta selles sõjas poleks me täna siin ega räägiks eesti keelt. Vabadussõjaga saime me riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal.”

Paraku jääb Vabadussõda üha kaugemasse minevikku ja elav side sellega on katkenud. „Meie hulgas pole juba aastaid enam ühtki Vabadussõjas võidelnud meest. Enamgi veel – katkemas on elav side ka Teise Vabadussõjaga, mis peeti üks inimpõlv hiljem Teise maailmasõja raamides, kui Vabadussõja meeste pojad võitlesid sama vapralt Sinimägedes. Ka Sinimägede mehi on meie hulgas veel vaid üksikuid.”

Kuid Velliste sõnul püsib vaatamata Vabadussõja elava sideme katkemisele siiski midagi jäävalt katkematut – Vabadussõja vaim. „Selle kinnituseks on seesama tuli siin tunglas. Vabadussõja vaim ei püsi iseenesest, selle nimel tuleb pingutada, mõnikord kõigest väest. Mälestustule toomine Torist sõjameeste mälestuskirikust siia on kinnitus, et oleme selleks võimelised. Suur tänu jooksjatele, kes end kokku võttes on tule kohale toonud. Suur tänu jooksu korraldajatele! Ka nende töö on olnud suur pingutus!”

Rüütli platsi servas ootas Staabi- ja sidekompanii 1. jalaväebrigaadi soomuk. Pasi meeskonda kuulusid juhina seersant Randar Rohtmaa, autojuht reamees Sander Leks ja sihtur reamees Eerik Keridan. Saateauto roolis istus kindral Laidoneri seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu, kes vaheldumisi Vellistega kõnetas peatuskohtades mälestustuld tervitama tulnud rahvast.

tulekandjate saabumise ajaks ülesrivistunud meeste tantsurühma Terved Mehed meestevägi

Pärnu-Jaagupi kalmistu väravas oli tulekandjate saabumise ajaks ülesrivistunud meeste tantsurühma Terved Mehed meestevägi, kellega samas reas seisis ka Põhja Pärnumaa abivallavanem Tarvi Tasane. Ta ütles, et tantsurühm loodi neli aastat tagasi sooviga osaleda Rakvere meeste tantsupeol. Kalmistu värava sissepääsu olid tõkestanud neli Pärnu-Jaagupi põhikooli viienda klassi tütarlast. Nemad pidid andma trummide põrina saatel tulekandjatele täpse marsisammu, millega mindi Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. Monumendi ees seisid valvsad kodutütred ja noorkotkad. Veidi kaugemal ootasid oma esinemise järge kohalikud puhkpillimängijad. Mälestustulest võetud tuluke asetati mälestusmärgi jalamile. Vastuvõtt oli ülimalt pidulik ja pühalik.

Märjamaal tervitasid tulekandjaid vallavanem Villu Karu, kolm kodutütart ja kohalikud inimesed. Kaks kodutütart esitasid vaiksel häälel luuletust, mille sõnu oli kaugemal seisjatel raske kuulda. Väikese kandle kõla oli paremini kuuldav ja soojendas hästi teeliste meelt. Tegelikult osutus kolme kodutütre nägemine soomuki ees emotsionaalselt hästi meeldivaks elamuseks.

Hageris võis märgata palju kaameratega inimesi. Tulekandjaid tervitasid EELK Hageri Lambertuse koguduse õpetaja Jüri Valsalu ja Kohila vallavanem Heiki Hepner. Vastuvõtt oli kavandatud kirikusse, kuna Vabadussõjas langenute mälestustahvel asub pühakoja siseseinal altari lähedal. Kiriku pimendus oli tingitud hiljutisest pikselöögist, aga küünlavalgus tekitas hoopis teistsuguse ajaloohõngulise tunde, mida kõik kohalviibijad oskasid eriliselt hinnata. Rõdult kõlasid tromboonihelid, mängis orel. Pastori vaimulikust sõnumist ja Meie Isa palvest peegeldus hingele vajalikku vaimuvalgust.

Jüris, Rae valla keskuses tulid tulekandjatele vastu kaks abivallavanemat: Rae abivallavanem Priit Põldmäe ja Saku abivallavanem Tanel Ots. Neist viimane tutvustas ennast küll eeskätt Jüri koguduse õpetajana, aga ta on ka kaitseliidu reservohvitser ja Harju maleva kaplan. Esmalt andsid tulekandjad au kiriku aias asuva Vabadussõja mälestusmärgi juures. Seejärel mindi ühiselt Jüri kirikumõisa parki, kus toimus väga suure rahvahulga osavõtul Rae valla jaanipidu. Peaesinejad Hellad Velled ja Meie Mees. Jaaniõhtut viis läbi Venno Loosaar, kes juhatas erilise aupaklikkusega mälestustule koos saatjaskonnaga suurele lavale.

Rae valla inimestele kõneles Velliste samuti peatselt saabuvast suurest tähtpäevast ja võiduka Vabadussõja tähtsusest meie rahva ajaloos. „Vabadussõjas langenud vaatavad vaimuvallas praegu meie poole ja ma näen nende pilgus tänuhelki. Nad näevad, et nad pole võidelnud ja langenud ilma asjata. Eesti püsib!” Rahvas juubeldas ja aplodeeris Velliste sõnade järel. Järgnevalt paluti tulekandjatel süüdata Kirikumõisa pargi künka tuleasemele kogutud lõkkepuud. Ülesanne polnud kerge, aga Laidsalu sai tule tegemisega ikkagi hakkama. Puud olid nähtavasti toored või vihmast tugevalt märgunud, et korralikult põlema saamiseks pidi tõrviku gaasiballooni lõpuni tühjaks kulutama.

Pärast südaööd jäeti mälestustuli koos samal õhtul Tallinna lauluväljakul süüdatud muinastulega Kaitseliidu Tallinna maleva hoonesse hommikut ootama, et siis kaks tuld Kaitseväe kalmistul ühendada võidutuleks, mille Vabariigi President saatis võidupüha paraadilt laiali üle terve riigi.

Urmas Saard

Samal teemal:

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard

 

 

 

Comments are closed.