Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2018
E T K N R L P
« mai   juuli »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust

Euroopa Komisjoni rahastatud piiriüleses projektis esindasid Soome poolt Päris-Soome maakonna seeniorid ja Eestit Pärnu maakonna elanikud, kellest valdava osa moodustasid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad.

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht Foto Urmas Saard

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Foto: Urmas Saard

Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast

Seminar algas 19. juunil kogunemisega hotell Strand Jurmala saalis. Sissejuhatavate mõtetega esinesid Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Ettekanded tõlgiti soome ja eesti keelde. Soomlaste ja eestlast suhtumine on mitmete näitajate poolest üsna sarnane. Kasemets tõi näiteks, et 53% nii eestlasi kui soomlasi usaldavad Euroopa Liitu ja 63% suhtuvad ühendusse positiivselt. On ka erinevusi. Soomlased peavad tähtsamaks keskkonnaga seonduvat, eestlased seevastu majanduse arengut. Artjoki arvates on väikeriikidel nagu Soome või Eesti palju turvalisem siiski suures liidus püsida. Järgmise aasta teisel poolel saab Soomest eesistuja riik.

Pärnu kolledži lektor Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast. „Et meile ei sunnitaks peale seda, mis on võõras ja kauge. Kuidas võita aega ja harjuda sellega, mis praegu meile veel vastuvõtmatu on?”

Esimene päev lõpetati hotell Pärnu restoranis Embecke, kus suure seltskonnaga vestles proua Kirsti Narinen, Soome suursaadik Eestis. Ta kõneles vaheldumisi nii eesti kui soome keeles ja oli lauas istujate mõtteavalduste vahendamisel tõlgiks. Suursaadik meenutas, et Eesti on palju sajandeid kuulunud Euroopasse. Hea näide on vana hansalinn Pärnu. Ühe soomlase küsimusele, kui hästi tunnevad praegused soomlased Eesti ajalugu, vastas suursaadik, et ega ikka tea suurt midagi viimase saja aasta kohta.

Järgmise päeva, 20. juuni hommikust alates jätkati Pernova Loodusmajas jaotatuna nelja töörühma. Kõik neli rühma läbisid kõiki töötubasid. Ühe töötoa tegevus oli sõnastatud: „Milles seisneb aktiivne EL-i kodakondsus?” Paarikümne minuti jooksul vastasid veel väiksematesse rühmadesse jaotatud seltskonnad seitsmele küsimusele, mille põhjal tehti üldistavaid kokkuvõtteid. Näiteks küsiti: milliseid sarnasusi ja erinevusi tunnetatakse Eesti ja EL-i kodanikuks olemisel. Keegi vanahärra muretses hallipassi omanike pärast. Vastati, et see on siseriiklik küsimus, millesse Euroopa Liit ei sekku. Tunti huvi, kas EL-i maksu kehtestamine paneks inimesi tundma end rohkem EL-i kodanikena? Arvati, et see teema võiks kõne alla tulla kunagi kaugemas tulevikus.

Huvitav oli ühe daami mõtteavaldus seenioride vahetustest sarnaselt noorte vahetustele erinevate riikide vahel.

Kõik seekordsel seminaril osalejad on oodatud järgmisele kahepäevasele arutelule Soome, Turu linna, kus kahel augusti päeval räägitakse Euroopa Liidu tulevikust. Järgmise aasta märtsis kohtutakse Helsingis. Siis on teemaks küsimused: „Millised on Euroopa Liidu tulevase arengu seisukohast olulised väljakutsed ja võimalused, mida tuleks Euroopa Parlamendi valimiste eel arutada. Milliseid arenguvariante on pakutud?”

Urmas Saard

Samal teemal:

Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter Foto Urmas Saard

 

 

 

Väärikad külastasid eesistujariigi peakorterit

 

 

 

 

Comments are closed.