Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik Foto Urmas Saard
Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari[/pullquote]Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.

Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.

Loe edasi: Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Valitsuses vahetusid kaks ministrit

Vabariigi Presidendi Kantselei teatel vabastas Kersti Kaljulaid täna peaminister Jüri Ratase ettepanekul ametist tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ning riigihaldusministri Jaak Aabi. Uuteks ministriteks nimetas riigipea Riina Sikkuti ja Janek Mäggi.

Janek Mäggi Foto Urmas Saard
Janek Mäggi. Foto: Urmas Saard

„Eesti poliitika vajab häid spetsialiste ja oma ala tundvaid võimekaid inimesi ning soovin uuele töö- ja terviseministrile edu tema ametis,” ütles riigipea Kadriorus Riina Sikkutit ametisse nimetades.

Janek Mäggit riigihalduse ministriks nimetades rõhutas riigipea, et tema hinnangul ei ole valitsuse liikme ja huviärist kasusaaja rollid ühildatavad. „Poliitiline mõjutustegevus ja üleminek sealt poliitikasse ja ka tagasi ei ole Eesti õigusruumis veel reguleeritud. Aga see ei tähenda, et see oleks vaid formaalne küsimus. See on riigivalitsemise aususe, avatuse ja läbipaistvuse küsimus. Ka hr Mäggi lubas, et pärast ministriameti lõppu ta poliitilise lobbyga teatud perioodi jooksul ei tegele,” ütles president Kaljulaid ning avaldas lootust, et värske minister leiab sellele probleemile ka kiire, selge ja arusaadava lahenduse.

Lisaks tõi riigipea välja, et teda isiklikult häirib tõsiselt hr. Mäggi üleolev suhtumine koduvägivalla vastasesse võitlusesse. „Kuid need väljaütlemised ei ole ohuks meie põhiseaduslikule korrale, mistõttu nimetan mõlemad ministrid täna ametisse,” ütles president Kaljulaid.

Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Kevadpühal, kui Sindi tähistas linnana oma 80. sünnipäeva ja seltsimaja juures tegutses tähtpäeva tähistav neljas laat, võtsid kollase telgi all koha sisse Paikuse Lions klubi liikmed, kelle ettevõtmise eesmärgiks on Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilase Anette Pattiku vahetusõpilaseks Inglismaale lähetamise toetamine.

Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega Foto Urmas Saard
Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega. Foto: Urmas Saard

Paikuse Lions klubi liige Raiko Hiis selgitas, et Sindi laadale tuldi suure telgi, suure koosseisu ja abilistega üksnes heategevusliku sooviga. „Kogume Anette lähetamiseks Inglismaale oma tööga raha. Me pakume enda tehtud küpsetisi. Müüme karastusjooke. Limonaad on samuti peaaegu oma tehtud, väike vurts on sisse lisatud. Saia peal on meie endi poolt püütud lõhed,“ rääkis Hiis.

Telgi ühes nurgas oli suurte mõõtmetega pann ja selle taga seisis Kuno Erkmann. Tema hoolitses selle eest, et pidevalt oleks pakkuda soojasid pannkooke. Pannkooke pakuti vastavalt maitsesoovidele moosi, singi või juustuga. Oli ka banaanipannkooke.

„Hoolitseme, et kõigil oleks kõhud täis ja hoolimata vihmasest ilmast hea tuju ning Anette saaks minna vahetusõpilasena Inglismaale,“ rääkis Hiis, kelle juttu kinnitasid kõik teisedki abivalmid Lõvid ja seadsid vestluse lõppedes endid koos Anettega ühte viirgu pildile.

Loe edasi: Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Triin Lillemets kutsub peatuma, vaatama, kuulatama

„Peatu! Vaata! Kuulata!“ on Triin Lillemetsa poolt loodud fotonäitus Eesti loodusest, mis eile avati Sindi linnaraamatukogus ja jääb avatuks juuni lõpuni.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust Foto Urmas Saard

Lillemets ütleb, et näituse keskseks teemaks on Eestimaa looduse tutvustamine vaadete ja haruldaste või vähem haruldaste liikide kaudu. „Pealkirja ja tööde valimise aluseks on soov pöörata inimeste tähelepanu looduse tunnetamisele.“ Iga näitusele valitud pilt jutustab oma lugu.

Fotograafi eesmärk on panna inimesed looduses viibides seisatama, kuulatama ja märkama. „Meie ümber on palju huvitavat, mida me kahjuks kiirustades tihti ei märka.“

Täpsema info iga pildi kohta leiab näituse külastaja lauakesel olevast kaustast. Sindis toimuv Lillmetsa näitus on juba kolmas.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Jaan Pärn Vana-Võromaal

4. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis (Katariina allee 11) Jaan Pärna ehtenäituse “Peomeeleolu” avamispidu.

Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees Foto Urmas Saard
Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]“Kuidas nende ehetega trammi peale minna?”[/pullquote]Jaan Pärn on sündinud 1953. aastal Sindis. Pärast keskkooli alustas ta õpinguid ERKIs, mille lõpetas 1976. aastal arhitektina ja 1982. aastal ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline ehtekunstnik, praegu töötab oma galeriis Tallinnas Meistrite Hoovis.

Kunstnikukarjääri algusaastatel valminud filigraantehnikas geomeetrilised ruumilised hõbeehted äratasid maailmas suurt tähelepanu. Hiljem on tunnustust pälvinud kuldehted, kus lisaks metallile on kasutatud rohkesti vääris- ja poolvääriskive, samuti pärleid, koralle, puitu, merevaiku jne.
20 aasta jooksul on Jaan Pärn valmistanud kõik proua Helle Meri kantavad ehted. Samuti on tema looming kaunistanud proua Ingrid Rüütlit ja proua Evelin Ilvest. Kunstniku töid on kingitud Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt). Tema käe all valminud üle 6700 ehtest on väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, suurem osa aga erakollektsioonides üle maailma.

Loe edasi: Jaan Pärn Vana-Võromaal

Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

“Eesti Vabariik 100” üleriigilise tammeparkide rajamise avatalgul osalesid Sindi linna Ojakalda pargis sadade sintlaste hulgas ka Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga õpilased, kes neli aastat tagasi panid tammetõrud mulda.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Joosep Ailiste: tulevikus saab siis Sindis rohkem pasknääre olema.[/pullquote]Tänased Sindi gümnaasiumi kuuenda klassi õpilased õppisid siis teises klassis, kui 2013. aasta sügisel kutsus Riigikantselei üles kogu riigis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks sadat tammikut rajama. „Ilusa ja auväärse projektiga liitus ka Sindi linnavalitsus koostöös Sindi gümnaasiumiga,“ meenutas Uiga. Esimese sammuna korjasid 30. septembril 2.a ja 2.b klassi lapsed ühes oma õpetajaga Kooli pargist kaks kaheksaliitrist ämbritäit tammetõrusid, mis viidi liiva sisse peidetult talvekorterisse.

„Järgmisel kevadel leidsid juba juurduma hakanud tõrud omale kodu kooli loodusõppelabori lillepottides, kust nad pidid jätkuval sirgumisel esialgul linna väikesesse puukooli ümber istutama ning tänavu püsiva elupaiga leidma,“ jutustas Uiga.

Seni, kuni tammed sirgusid, võis noorte tammede istutamise asukoha üle aru pidada. Kaaluti uue tammiku istutamist parki või linna peatänava, Pärnu maantee, äärse tammeallee uuendamist.

Loe edasi: Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks