15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele. Foto: Liis Raal-Virks
Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma
Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.
Septembris 2017 tõid neist kaks metsikumat kaasa meeletud üleujutused
Päikeseenergial põhinevaid passiivhooneid on juba ehitama hakatud. Kuid palju vähem kui antud kliimas, kus aasta keskmine temperatuur on + 26 kraadi, veel kasutada võiks. Seni on takistuseks kõrge hind, mistõttu tuleb oodata riigi abi päikesepaneelide paigaldamisel. Samuti eeldab päikeseenergia süstematiseeritud kasutamine läbirääkimisi maaomanikega (saare 1100-l ruutkilomeetril elab 360 000 elanikku ja põhiline elatusallikas on istandused), kuid juba on arendamisel koostööjaamade loomine alternatiivenergiate kasutuselevõtu käivitamiseks.
Saksa partnerkooli õpetajad ja õpilased viisid läbi interaktiivse ning põneva kliimasoojenemise alase töötoa, kus osalejatele tehti puust ja punasest selgeks kliimasoojenemise olemus, põhjused ja mõju. Sarnaseid töötube hakkavad nüüd läbi viima kõigi viie parterkooli kliimasaadikuteks määratud õpilased oma koolis Saksamaal, Eestis, Ungaris, Hispaanias Tenerifel ja Prantsusmaal Martinique’i saarel.
Koos testiti ka keskkonnaalast õpperada kooli lähiümbruses, mis võimaldas järele proovida eelnevalt sama projekti raames Tenerifel ja Ungaris toimunud arvutikoolituste käigus loodud äpi, mis põhineb GP-süsteemi põhimõtetel: keskkonnaaspektist huvitavasse punkti jõudes avaneb valikvastustega küsimus, mille vastamise järel annab äpp juhised järgmisesse punkti jõudmiseks, kus ootab juba uus vaatamisväärsus ning uus küsimus. Õpperada läbides said õpilased tutvuda tüüpiliste kohalike taime-, linnu- ja kahepaiksete liikidega. Näiteks kasvab Le Lamentini regioonis bambus.
Looduse irooniana võlgneb taimestik oma lopsakuse eest tänu just sellele samale 1902. aasta vulkaanipurskele
Ajapikku tekkis omavahelise suhtlusvajaduse tõttu täiesti uus keel – kreooli keel
Kuninga kooli delegatsiooni kuulusid 8. klassi õpilased Reigo Raal, Keitlin Kütt ja Artur Ormisson ning geograafiaõpetaja Urmas Lekk ning projektijuht ja prantsuse keele õpetaja Liis Raal-Virks.
Liis Raal-Virks
Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli projektijuht
Pildigaleriis kasutatud fotode autorid on Urmas Lekk ja Liis Raal-Virks.
Samal teemal:
Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega
Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega