Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2018
E T K N R L P
« jaan   märts »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  

Anne Eenpalu: ei olnud enam lumepallid või midagi taolist võrgutavat

Eesti Vabariigi juubelinädalal kohtus Anne Eenpalu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatega, kes kuulsid tema märkmeid eestluse aadete hoogsast suunamisest ja kujunemisest kolmekümnendate teises pooles.

Anne Eenpalu Foto Urmas Saard

Anne Eenpalu. Foto: Urmas Saard

Vaimu, võimu ja ilu sümbioos – seda on võimalik luua.

Riigivanem Kaarel Eenpalu lapselaps sündis küüditatute perekonnas Venemaal Tomski oblastis Tsanski rajooni Andrejeva külas. Kuus aastat pärast Jossif Vissarionovitš Stalini surma lubati perekonnal Eestisse tagasi pöörduda. 1972. aastal lõpetas ta tolleaegse Pärnu IV Keskkooli. Pärnus elades töötas Anne lastepäevakodu kasvatajana, viis läbi ülelinnalisi kultuurisündmusi, lastekaitsepäevi, lauluvõistlust „Pärnaõis”, kirjutas kohalikus ajalehes haridusvaldkonnas, osales Pärnu Draamateatri sõnakunstiringis, õppis teatrifakulteedis. Kuni aastani 1978. aastani töötas ta Pärnu Kuurorti Klubis kultuurmasstöö osakonna juhatajana ning korraldas ühtlasi ka meelelahutusi omaaegse nimetusega põllumajandustöötajate sanatooriumis „Tervis”, mille tuttaval laval nüüd väga suurele ja väärikale auditooriumile esines.

Vahetult enne Anne esinemist toimus raamatu „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“ esitlus. „Mul on väga hea meel selle kokandusraamatu üle, sest minu neljanda keskkooli, küll minust vanem õpilane, praegune kirikute nõukogu president Andres Põder, on mulle just nimelt seda rääkinud, et nõukogude vägede sissetulemisega kadusid ära maitsvad Eesti kodumajandusõppeasutustes noorikutele õpetatud retseptid ja kolmandaks roaks tuli kampot (компот). Kampot oli siis ainult. Ei olnud enam lumepallid või midagi taolist võrgutavat.“ Seepärast palus ta auditooriumilt luba väikesteks meenutusteks, mille üheks osaks oli ka filmikatke näitamine.

„Filmi tegi Pärnu IV Keskkooli vilistlane Jaan Kolberg.“ Kolberg väntas koostöös kooliõpilastega 2015. a dokumentaalfilmi “16 küünalt”, mis jutustab Eesti riigivanematest. Kuueteistkümnest lühifilmist koosnev linateos on vaadatav ka ainult ühele riigimehele keskenduvalt. Filmi katkes meenutab Anne oma vanaisa, kes suri Siberis asuvas Kirovi surmalaagris nälja ja kurnatuse tõtu 28. jaanuaril 1942.

Kanga valmistajatel tekkis probleem, sest ei jätkunud sinimustvalget kangast

Anne töötas aastatel 1984-1994 teadustajana Eesti Raadios. Seepärast kõlasid tema sõnad 300 kuulajaga saalis erilise selgusega kui luges ette mälestusi „Eesti Vabariik kolmekümnendatel aastatel“. „Eesti keele ja meele probleemid on ka praegu, nagu tol ajal, päevakorras,“ alustas ettekandja. „Enne teist ilmasõda tõusis päevakorda vajadus ühendada läbi rahvuslike aktsioonide nii linna- kui maarahvas, nii noored kui vanad, et Eesti Vabariigi üle oleks põhjust uhkust tunda.“ Ta märkis nimede eestistamist. Nime tähendus muutus eestipäraseks, aga säilitas eelmise nime kõlalise sarnasuse. Hoogustus ka Eesti lippude levik, eriti maakohtades. „Kanga valmistajatel tekkis probleem, sest ei jätkunud sinimustvalget kangast.“ Aktsiooniga „Rahvuslipp ausse“ said kodud välise isamaalise ilu ja sisemise tunnetuse, et kuuluvad ühte Eesti Vabariigiga. Võidupüha tähistamine sai alguse 1934. aastal. Kirjapandut tsiteerides: „23. juuni on püha Eesti vägede võidu mälestuseks Landeswehri üle Võnnu linna all 1919. aastal.“ Viidi läbi raamatuaasta, mis kestis 1935. aasta 1. märtsist järgmise 1. märtsini. Raamatu 400-aastasest ajaloost kirjutati artikleid, laule, ajaloolased uurisid ja selgitasid ajalugu, poliitikud kuulutasid endid raamatusõpradeks, asutati auhindu ja tunnustati kirjanikke. Eesti keelde tõlgiti selleks ajaks näiteks sarjad „Põhjamaade romaan“, „Looduse kuldraamat“ jne. Maailmaklassikat trükiti ka pimedate kirja, et vaegnägijad saaksid oma silmaringi laiendada. „Kahjuks põletasid nõukogude võimu käsilased Tartu pimedate koolkodu lugemisvara pärast riigipööret, nii nagu nad põletasid ka vanaisa enda raamatukogu talu ahjudes.“ Raamatuaasta läbiviimise eest vastutas Anne vanaisa Kaarel Eenpalu. Kujundati käimlakultuuri. Ehitati kuivkäimlaid ja WC-sid.

„Vaimu, võimu ja ilu sümbioos – seda on võimalik luua. Vaim on ju kõrgem kui võim. Võim tugineb vaimule. Võim on temale antud eesmärk ja ülesande täitja. Rahvast ühte liitvad aktsioonid annavad loomingulist indu oma kodu väärtustamisel, sest kodu ehitades peame just silmas tulevikku. Kodu vajab igapäevast hoolt. Kodu vajab igapäevast kaitset, nagu ka Eesti Vabariik ise.“

Oma esinemise lõpetas Anne tuntud sõnadega: „Süda kuis sa ruttu tõused. Kuumalt rinnas tuksuma. Kui su nime suhu võtan. Püha eesti isamaa. Head olen näin’d ja paha. Mõnda jõudsin jaota, mõnda elus jätan maha. Sind el iial unusta. Sinu rinnul olen hingan’d. Kui ma vaevalt astusin. Sinu õhku olen joonud kui ma rõõmust hõiskasin…“

Urmas Saard

Comments are closed.