Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamise hommik Sindis

Sindi jätkab pea saja aasta tagant alguse saanud traditsioonidega, mis aja jooksul korralduslikult küll muutunud, aga põhiolemuselt ikkagi endiseks jäänud.

Foto Marko Šorini kogus oleval postkaardil
Foto Marko Šorini kogus oleval postkaardil

Sindi muuseumis ja eravalduses leidub üksikuid fotosid, mis jutustavad kahe maailmasõja vahelisel ajal tekstiilivabriku alevis toimunud üldrahvalikest ettevõtmistest. Muuseumi juhataja Heidi Vellendi sõnul pole kõigi tegemiste kohta kirjalikke mälestusi eriti palju linna mäluasutuse hoidlatesse talletatud. Aga õnneks teeb Sindi kroonikakirjutaja August Kask põgusa ülevaate ka Eesti Vabariigi iseseisvuspäevade tähistamisest omaaegses Sindis.

[pullquote]Terve Sindi oli jalul, kõik olid väljas vabatahtlikult, ilma et oleks mingit erilist propagandat või isegi sundust vaja olnud[/pullquote]„Uuteks iseseisvusajal sünnitatud üritusteks, mida enne ei tuntud, olid rongikäigud ja paraadid, mis tulid lisaks igasuvistele roheliskäikudele,“ kirjutas Kask. Korraldajateks olid Kaitseliit ja Sindi tuletõrje selts.

Loe edasi: Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamise hommik Sindis

Õpetlik päev Tartus

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) poolt eriauhinna saanud mini- ja õpilasfirmade esindajad Sindi Gümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Põhikoolist, Pärnu Raeküla Koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Pernova Hariduskeskusest tutvusid täna Tartus SPARK Demo keskusega, külastasid Spark Makerlabi ning lõpuks mängisid Ettevõtluskülas rollimängu „Päev ettevõtjana”.

Tartus SPARK Demo keskuses Foto Kristi Suppi
Tartus SPARK Demo keskuses. Foto: Kristi Suppi

Muidugi on vahva tutvuda ettevõtete väljapanekutega SPARK Demo näitusel, näha millises toredas Makerlabi avalikus inseneeria töötoas saavad huvilised oma ideid teostada, aga eriti põnev on ennast ise proovile panna Ettevõtlusküla rollimängus tehislinnakus. Õpilased jaotusid seitsmeks meeskonnaks, kes asusid tööle pangas, töökojas, meediakeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas, ilusalongis ja meditsiinikeskuses. Meeskonnad pidid töötama oma ettevõttes, võtma vastu otsuseid, mõtlema reklaamile ja teenindama kliente, maksma töötasu ning tasuma makse, ostma tegevuslube, investeerima või laenama vastavalt etteantud ülesannetele.

Õpetajad said nö tagastamatut laenu, et elavdada turgu klientidena. Mängiti läbi kolm kuud – tehti otsuseid ettevõtjana, saadi töötasu mille eest said osalised olla ka tarbijad. Lõpuks analüüsiti tehtut ja arutati mida keegi õppis, mida võinuks teha teisiti jne.

Loe edasi: Õpetlik päev Tartus

Vapramäele kutsutakse vapraid matkajaid

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub Eesti Vabariigi 100 aastal peredega loodusesse liikuma ja rahvustraditsioone tundma õppima. Matkasarja matkadega alustatakse Eesti 100 sünnipäevakuul – veebruaris.

Foto Triinu Pertels
Foto: Triinu Pertels

Matkasarja talvisele matka teekonnale minnakse 3. küünlakuu päeval kell 11.00.

Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse projektijuht, tutvustab kõike põnevat, mis matkapäeval aset leiab: avatakse näitus vanadest matkavahenditest; korraldatakse vana-aja mänge lastele; kulgemist ajateljel; osavõtjate vahelist grupifoto ja video võistlust ja tutvutakse talviste rahvakalendripäevadega. Osavõtjatele valmistatakse ka üllatusi.

„Lume korral suusatame, lume puudusel matkame jalgsi,“ selgitab Pertels. Kogunetakse Vapramäe Loodusmaja juurde. Osalemine on matkajatele tasuta (va kanuumatk). Matkatee on erineva pikkusega, et saaksid osaleda nii väiksemad kui suuremad matkasellid. Matk kulgeb Vapramäe maastikukaitseala piirkonnas: Nõo vallas ja Tartumaal.

Osaleda võib ühel või kõigil neljal matkarajal. Nelja matka läbijatele on auhinnaks EV 100 sünnipäeva logoga matkasarja särk.

Matkapäev lõpetatakse traditsioonilise toidu degusteerimisega.

Matkasarja matkad on riigi sajanda sünnipäeva kingitus, mis viiakse ellu koostöös KÜSKi ja EV100 korraldustoimkonnaga. Karastusjoogiga toetab A. Le. Coq. Täiendavaid teateid leiab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse kodulehelt.

Urmas Saard

Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad riigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.

Risto Kask ja Kadri Veersalu Foto pressisõnumiga
Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga

Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.

“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”

Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.

“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.

Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.

Tähistati Tartu vabastamise 99. aastapäeva

Tartu Memento ja selle kauaaegse juhi Enn Tarto korraldusel toimus pühapäeval, 14. jaanuaril Tähtvere pargis Tartu vabastajate ausamba juures pidulik mälestusteenistus.

Tartu Foto Urmas Saard
Tartu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba![/pullquote]Vaatamata krõbedale talveilmale, oli rahvast rohkelt. Luteri- ja õigeusu vaimulike, Tartu linnavalitsuse, Kaitseliidu, üliõpilaskorporatsioonide, Tartu Vabadusvõitlejate Liidu jt. esindajate poolt öeldi päevakohaseid sõnu, pandi pärgi, lilli ja küünlaid Tartu vabastamisel langenud Eesti sõjameestele.

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel tervitasin kohalolijaid ja tänasin ürituse korraldajaid. Juhtisin tähelepanu sellele, et 99 aastat tagasi toimunud sõda oli välksõda. Vaevalt nädal enne 14. jaanuarit alanud suurpealetung tõi Eesti sõdurid siia Tähtvere väljale. Siin tehti relvaga punastele agressoritele, okupantidele ja timukatele selgeks, et on aeg ära minna. Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba!

Loe edasi: Tähistati Tartu vabastamise 99. aastapäeva

Kultuurirahvas pidas Otepääl pidu

12. jaanuaril toimus Otepää Kultuurikeskuses endise Otepää valla kultuuri- ja isetegevuskollektiivide aasta lõpetamise pidu “Sinu püksid ja minu püksid keskpõrandale kokku”.

Kultuurirahva pidu Otepääl Foto Monika Otrokova
Kultuurirahva pidu Otepääl. Foto: Monika Otrokova

[pullquote]Näha sai pükse, mis kummalisel kombel mahtusidki kõigile jalga[/pullquote]Juba traditsiooniks kujunenud pidu toimus 17. korda ning peo pidamisega võtab kultuurirahvas kokku eelmise aasta tegevused. Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter sõnas, et peo moto “Sinu püksid ja minu püksid keskpõrandale kokku” oli ajendatud haldusreformist. “See kelmikas lause tuli pähe seoses valdade ühinemisega ning on üks eelmise aasta märksõnadest,” lisas Sirje Ginter.

Peol jagati tunnustust silma paistnud kultuuritegelastele. Otepää vallavanem Kaido Tamberg ning haridus- ja noorsootöö spetsialist Janika Laur tunnustasid XII noorte laulu- ja tantsupeol “Mina jään” osalenud kollektiivide juhendajaid: Krista Sumbergi ja Aili Mägi (Pühajärve Põhikooli rahvatantsurühm “Linavästrik”) Kaire Ojavee (Otepää Gümnaasiumi rahvatantsurühmad) Eve Eljand (Otepää Gümnaasiumi laululapsed), Arno Anton (Pühajärve Puhkpilliorkester), Lille Tali ja Merle Soonberg (rahvamuusika). Lisaks noorte laulu- ja tantsupeol osalemise on Kaire Ojaveed tunnustatud Valga maakonna kultuuripreemiaga Kultuuripärl ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aasta tantsujuhi tiitliga.

Loe edasi: Kultuurirahvas pidas Otepääl pidu

Baltoscandali passid tulevad müüki

Rahvusvahelise etenduskunstide festivali Baltoscandal passid tulevad müüki esmaspäeval, 15. jaanuaril. Sel aastal toimub Baltoscandal 4.-7. juulini Rakveres. Juba viieteistkümnendat korda ning iga kahe aasta tagant toimuv festival esitleb kaasaegseid suundi Euroopa ja maailma etenduskunstides.

Rakvere Keskväljak Foto Urmas Saard
Rakvere Keskväljak. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Viieteistkümnes festival tuleb ehk rohkem meie ja ühiskonna peale mõtlev.[/pullquote]Festivali kava avalikustatakse kevadel, kuid mitmed esinejad on juba teada. Juubelimaigulisele festivalile tulevad lisaks uute tulijatele oma uusi töid näitama ka varem siin käinud esinejad. Eelmisel festivalil publikut omapärase muusikateatriga üllatanud Joris Lacoste’i uues lavastuses “Suite n°3” saab kuulda kõiki Euroopa Liidu keeli. Forced Entertainment Brexitit läbiviivast Suurbritanniast tuleb külla lavastusega “Real Magic” ja proovib mängulises võtmes mõtteid lugeda. Esmakordselt on festivalil Teatr Powszechny Poolast lavastusega “Klatwa”, mis esitab küsimusi kaasaegse kunsti, inimese ja religiooni suhete kohta. Ivo Dimchev on taas Rakveres, sedakorda muusikalise etteastega. Jérôme Bel`i “Gala” annab Rakvere ja Lääne-Virumaa rahvale võimaluse lavale astuda ning juubeli puhul avatakse Baltoscandal Rakvere keskväljakul suurejoonelisemalt kui muidu. Tulemas on ka traditsiooniline jalgpallimatš romantikute ja küünikute vahel ning kontserdid klubiõhtutel.

Loe edasi: Baltoscandali passid tulevad müüki

Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

Raeküla Vanakooli Keskuses peeti huvikooli ja noorteka nääripidu, mis algas üllatusesinejatega ning lõppes Pärnu Nukuteatri külalisetendusega.

Celavy üllatajad kingituste korvi juures Foto Urmas Saard
Celavy üllatajad kingituste korvi juures. Foto: Urmas Saard

„Ilma näärivana ja näärisokutagi sai antud igati lahe avalöök riigi sajanda juubeli aasta alguseks ja Raeküla vana koolimaja 105. sünniaastapäeva tähistamiseks,“ ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhtataja Piia Karro Selg pärast eileõhtust õnnestunud pidu.

Celavy laulu ja tantsuga tehtud avaetteaste ei jäänud ainsaks üllatusesinemiseks. Celavy looja-juhendaja Hellevi Maasepp tõi üllatajaid veel korduvalt rahva ette.

Martin Aasa saatis trummidel mitmete esinejate erinevaid koosseise. Õpetaja Boris Leppsoo istus režiipuldis ja mängis ka basskitarri. Rebeca Bauman laulis ja mängis kitarril „Aisakella“. Janori Rozumovski puhus kaunikõlaliselt klarnetist välja „Kus on minu koduke“ ja „Metsas sirgus kuuseke“, mida õpetaja Ene Saar saatis klahvpillil. Põnevust pakkusid Marten Penu juhendatavad breiktantsijad. Päris hoogsalt esitas noortebänd Nimetu laulu „Tsirkus“. Trummari rütmis laulis Mari Liis Holm, kes ka kitarri mängis, samuti oli kitarriga tema kõrval ka Silver Piirmets. Üldse oli kontsertkavas 16 etteastet väga paljude esinejatega, kellest vaid üksikuid sai nimeliselt nimetatud.

Loe edasi: Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

President Pätsi surma-aastapäeva mälestustalitus

Mittetulundusühingu Konstantin Pätsi Muuseumi juhatus palub austatud rahvast lahkesti osalema president Pätsi surma-aastapäeva mälestamise talitusele Tallinna Metsakalmistul.

Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse Foto Urmas Saard
Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse. Foto: Urmas Saard

„Meie traagilise elulooga riigipea suri 18. jaanuari õhtul 1956. a Tveri (Kalinini obl) lähedal Buraševo psühhoneuroloogia haiglas ja maeti 1990. a ümber Tallinna Metsakalmistule,“ meenutab Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Ta selgitab, et praegu on Buraševos arvatava matmiskoha juurde paigaldatud kohalike algatusel mälestuskivi ja rist. „Sealses koolihoones on sisustatud mälestusnurk, millega avaldatakse sügavat lugupidamist eestlaste presidendile,“ teab Lees rääkida.

Neljapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 12 toimuval president Pätsi 62. surma-aastapäeva mälestustalitusel loeb hingepalve EAÕK preester Justinus Kiviloo. Samuti võtab sõna Konstantin Pätsi perekonna rahulas Pätsi muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste. Järgneb pärgade panek ühes järelhüüetega.

Lipuvalves osalevad corp! Fraternitas Estica, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Kaitseliit, Memento Tallinna osakond, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Urmas Saard

Tulekul on neljas üleriigiline avatud talude päev

22. juulil toimub neljandat korda üleriigiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti kutsuvad kõiki huvilisi juulikuisel pühapäeval külla, et näidata, kuidas valmib kodumaine toit ning põllumajandustoodang.

Avatud talude päev Foto Urmas Saard
Avatud talude päev Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Peagi kuulutame välja ka talude ja põllumajandustootmiste registreerimise avatud talude päevale.[/pullquote]”Avatud talude päev toob maaelu Eesti inimestele lähemale. Päeva külastamisest saadud positiivne kogemus saadab meid kõiki kogu aasta ning kes teab, äkki meelitab nii mõnegi pere maale elama ning maaelu arendamisse panustama,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Lisaks saab avatud talude päeval näha, kuidas valmib kodumaine toit ja muud põllumajandussaadused. Sel päeval on oluline roll meie laste harimisel, sest just siis on ainulaadne võimalus jälgida, kuidas leib tegelikult meie lauale saab, ning kui ettevõtlikud ja uuendusmeelsed inimesed maal elavad.”

Loe edasi: Tulekul on neljas üleriigiline avatud talude päev

Sindi linnavalitsusse suunav teeviit jõudis muuseumisse

Täna pärastlõunal vahetasid Sindi kommunali töömehed teeviita, mis asub Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul. Varem Sindi linnavalitsusse juhatanud teeviit suunab nüüd inimesi Tori vallavalitsusse, mis alustas raehoones tööd alates käesolevast aastast.

Uus teeviit Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul Foto Urmas Saard
Uus teeviit Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul. Foto: Urmas Saard

Sindi Kommunali juhataja Heli Ruus ütles, et see on esimene uude Tori vallavalitsusse teed juhatav viit. Sindi linnavalitsuse kirjadega teeviit viidi kohe pärast maha võtmist Sindi muuseumisse, kus linna mäluasutuse juhataja Heidi Vellend selle museaalide nimistusse kandis ja hoiupaika asetas. Vellend ütles, et on palunud muuseumi hoidlasse arvele võtmiseks ka Sindi raekoja paraadukse kõrval olevat tahvlit. Millal Sindi vapiga tahvel Tori vallavalitsuse tahvliga asendatakse, seda vallavanem Lauri Luur veel öelda ei teadnud.

Hea uudis on seegi, et Luuri teatel loodetakse uue Tori valla ajalehe esimene number lugejateni tuua arvatavalt jaanuari lõpus. „Ajalehe toimetajatega on kokkulepped sõlmitud. Facebooki käivitamine on samuti käsil,“ vastas vallavanem.

Urmas Saard

Kuidas olla rahatark?

Täna külastas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets, kes rääkis finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest.

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajate ees esinemas Foto Urmas Saard
Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajate ees esinemas. Foto: Urmas Saard

Kati Voomets ütles enda tutvustuseks, et on panganduse erinevates ametites töötanud umbes kuus aastat. „Alustasin tellerina. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tööd juhin alates eelmise aasta veebruari algusest.“

[pullquote]Ligilähedaselt 40 % küsitletutest kinnitasid viimase aasta rahalisi raskuseid[/pullquote]Teabekeskus on ellu kutsutud Swedbanki poolt, kuid tegutseb panga igapäevatööst iseseisvana. Sõltumatu info ja praktiliste nõuannete pakkumiseks asutatud teabekeskus tegutseb Rootsis juba 50 aastat, Baltikumis aastast 2010. Keskuse ülesandeks on elanikkonna majanduslikku toimetulekut ja finantskäitumist mõjutavate tegurite analüüsimine ning neutraalse info andmine laenude, maksete ja säästmise, samuti rahaasjade turvalisuse kohta. Teabekeskus uurib näiteks rahva säästmisharjumusi ja eelarve planeerimisi.

Loe edasi: Kuidas olla rahatark?

Talvised grillivõistlused Otepääl

Eestis esimest korda peetavale talvisele grillimise meistrivõistlusele on oodatud grillima ja kaasa elama igaüks. Osalemine ja sissepääs on tasuta. Edukaim võistkond pääseb tasuta võistlema Pärnus 9. juunil toimuvale suurele rahvusvahelisele Grillfestile.

Grillfest toimub pühapäeval, 4. veebruaril, Otepää Keskväljakul algusega kell 11.00.

Grillfest Pärnus, kuhu edukaim võistkond pääseb tasuta võistlema 9 juunil toimuvale suurele rahvusvahelisele Grillfestile Foto Urmas Saard
Grillfest Pärnus, kuhu edukaim võistkond pääseb tasuta võistlema 9. juunil toimuvale suurele rahvusvahelisele Grillfestile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Talvel õues grillimine on lõbus ja tervislik tegevus, aga olenevalt ilmastikuoludest võib hea tulemuse saavutamine kujuneda üpris keeruliseks[/pullquote]Talvisel meistrivõistlusel võisteldakse kolmes võistlusvoorus. Neist esimene on EV 100 vorstivoor, kus valmistatakse ja grillitakse eestimaisest toorainest käsitöövorste. Teine voor on EV 100 üllatusvoor, mille tooraineks on võistluste avatseremoonial teatavakstehtav Eesti rahvustoiduaine. Kolmanda, ehk fantaasiavooru töö valmistab iga võistkond omal äranägemisel, kuid töö teemaks on võistkonna vabal valikul kas EV 100, talv või Otepää. Võistlustöid hindavad Eesti Grilliliidu kohtunikud ja Otepää rahvažürii.

Eesti Grilliliidu juhatuse liige Enn Tobreluts: “Talvel õues grillimine on lõbus ja tervislik tegevus, aga olenevalt ilmastikuoludest võib hea tulemuse saavutamine kujuneda üpris keeruliseks ja see teebki võistluse huvitavaks. Kes varem ei ole võistlustel osalenud, siis Eesti Grilliliidu poolt olge hoiatatud: Grillimine on seltskondlik nauding, mis tekitab tugevat sõltuvust.

Loe edasi: Talvised grillivõistlused Otepääl

Sindi muusikakool valmistus talvelaagris Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiks “Ma armastan Eestit!“

4. ja 5. jaanuaril veetis suur seltskond Sindi muusikakooli õpilasi ja õpetajaid Jõulumäe Tervisespordikeskuse talvelaagris kasuliku meeldivusega oma vaba aega. Laagri peamise eesmärgina valmistuti kontserdiks, mille Sindi muusikakool kingib Eestile 100. sünnipäevaks.

Sindi muusikakooli talvelaager Jõulumäel Foto Merike Teppan-Kolk (3)
Sindi muusikakooli talvelaager Jõulumäel. Foto: Merike Teppan-Kolk

Laager toimus erinevate koosmängude ja laulu koosseisudega. Harjutustunde tuli kokku suisa üheksa! Hoolimata pikkadest pillimängudest ja laulutundidest olid laagrilised rõõmsad ja koosmängu nautivad. Laagri lõppedes uuriti õpetajatelt, millal juba järgmine laager peaks toimuma?

[pullquote]9. veebruaril kell 18.00 kutsub Sindi muusikakool kõiki muusikahuvilisi ja Eestit armastavaid inimesi Sindi seltsimajja kontserdile “Ma armastan Eestit”[/pullquote]Laagris saime õpetajatena taaskord kinnitust, et koosmäng on pilliõppe väga oluline osa. See motiveerib, innustab ja annab tunde, et pillimäng võib olla lõbus ning nauditav tegevus, erinevalt üksi mängimisest.

Loe edasi: Sindi muusikakool valmistus talvelaagris Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiks “Ma armastan Eestit!“

Major Kristian Kivimäe asus Kaitseliidu Pärnumaa malevat juhtima

Täna toimus Pärnu raekoja saalis pidulik sõjaväeline rituaal, mille käigus senine Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil andis maleva lipu üle major Kristian Kivimäele, kes jätkab oma eelkäijate eeskujul uute ülesannete täitmist.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko,  kolonelleitnant Tõnu Miil ja major Kristian Kivimäe Foto Urmas Saard
Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko, kolonelleitnant Tõnu Miil ja major Kristian Kivimäe. Foto: Urmas Saard

Tähtsa toimingu tunnistajatena olid kohal ka varajasemad Pärnumaa maleva pealikud Mehis Born, Erik Reinhold, Kalle Ojaste, Tiit Tammela ja Peeter Müürsoo. Juhtimise üleandmise tseremoonial viibisid Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, malevkondade pealikud, maleva palgaline koosseis, kaitseliitlased ja maleva koostööpartnerid.

[pullquote]Kivimäe poole pöördudes hindas Kiili tema väga rahulikku ja kindlat meelt[/pullquote]Kiili sõnul tuleb sõjaväelaste pidevat ümberpaigutumist pidada loomulikuks teenistuskäiguks. Kaitseliidu ülema arvates jääb tänavune maleva pealiku vahetus ainsaks. Neli ja pool aastat Pärnu malevat juhtinud Miil suundub teadmiste täiendamisele Balti kaitsekolledžisse.

Loe edasi: Major Kristian Kivimäe asus Kaitseliidu Pärnumaa malevat juhtima

Vaba Rahva Laul Paide Vallimäel

Taasiseseisvumise päeva eelõhtul peetakse Paide Vallimäel seitsmendat korda Vaba Rahva Laulu, mille ettevalmistusega alustati üsna varsti pärast Intsikurmus toimunud peo ajalooks saamist.

Vaba Rahva Laul Intsikurmus Foto Urmas Saard
Vaba Rahva Laul Intsikurmus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tunnustuseks laulupidude Vaba Rahva Laul traditsioonile on üritus võetud Eesti 100 sündmuste hulka[/pullquote]Laulupeo väsimatu korraldaja Ülo Kannisto kirjutab sotsiaalmeedias järjepidevalt ettevalmistuste kulgemisest: esitab küsimusi, peab nõu, lisab teateid ja laseb kommentaariumis inimestel ka omavahel arutleda. Suhtumist Vaba Rahva Laulu on erinevat. Guido Kapp ütleb näoraamatus: „Vabadus kui selline – see on ju müüt ja samas ka vabast rahvast.“ Pärnakas Sirli Küber arvab seevastu, et inimest teebki vabaks see, kui ta laulab sügavatest väärtustest, oma rahvast, maast, ühtehoidmisest, sellest mida usub siiralt oma südames ja mis teda kannab raskustest läbi. „Ma olen kahel korral Vaba Rahva Laulul end vabaks laulnud, lähen veel suurima hea meelega,“ kinnitab Küber.

Loe edasi: Vaba Rahva Laul Paide Vallimäel

Eesti Lipu Seltsi avaldus

Eesti Lipu Selts on riiklike tseremooniate ja erinevate pidulike ürituste korraldamisel seisnud alati isamaaliste traditsioonide väärtustamise ja hoidmise eest. Peame otsust aastavahetusel Eesti hümni mitte esitada kahetsusväärseks – seda enam, et pidulik kontsert korraldati ajaloolisel Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi juubeliaasta avamisena.

MTÜ Eesti Lipu Seltsi logoa rinnamärk Foto Urmas Saard
MTÜ Eesti Lipu Seltsi logoga rinnamärk. Foto: Urmas Saard

Juba üle veerandsajandi oleme korraldanud pidulikke üritusi, mille oluline osa on hümni laulmine. Ikka on sellistel puhkudel peetud eelnevalt nõu ja küsitud nende inimeste ja organisatsioonide arvamust, kes riigi sümboolikaga igapäevaselt tegelevad. Kahjuks seekord see nii ei olnud.

See kõik on nüüd juba tagantjärele tarkus. Täna mõtleme koos, kuidas tulevikus selliseid vigu vältida. Eesti Lipu Selts pakub oma nõu ja abi – ütleb ju eesti kõnekäändki, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Oleme valmis toetama Vabariigi Presidenti ja tema abilisi EV 100 juubeli tegemistes.

Kutsume kõiki isamaaliselt mõtlevaid inimesi tegutsema üheskoos. Hoidkem meie traditsioone ning pühitsegem väärikalt Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit ja kogu juubeliaastat! Ühendagu meid kõigis meie ettevõtmistes Eesti Vabariigi sümbolid!
Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga!

Eesti Lipu Selts

Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.

Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks Foto Urmas Saard
Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks. Foto: Urmas Saard

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid möödunud aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust. “Teaduslikud uuringud ning argumendid peaksid olema Eesti metsade kaitsmise ja säästliku majandamise aluseks. Tunnustame Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi, kes lisaks nõudlikule teadustööle osalesid aktiivselt ka avalikus metsadebatis, luues niimoodi soodsama pinnase teaduspõhiste otsuste sünniks ning säästva metsanduspoliitika edenemiseks,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. Ühtlasi rõhutasid EKO liikmed keskkonnategu valides, et teadlaste vaba voli oma seisukohti tutvustada ja arvamust avaldada on ühiskonnas väga oluline.

Loe edasi: Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

Otepääl mälestati Vabadussõjas langenuid

3. jaanuar on Vabadussõjas langenute mälestuspäev. Kaitseliidu Valgamaa Maleva Otepää üksikkompanii esindajad ja Otepää vallajuhid asetasid Vabadussõjas langenute auks Otepää Vabadussambale pärjad.

Pärjad Vabadussõjas langenute mälestuspäeval Otepää Vabadussamba ees Fotod Monika Otrokova
Pärjad Vabadussõjas langenute mälestuspäeval Otepää Vabadussamba ees. Fotod: Monika Otrokova

Otepää üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ning vallavanem Kaido Tamberg pidasid kombekohase vaikuseminuti langenute auks.

“Ajalugu on näidanud, et olukorras, kus vastuhakk ja oma vabaduse eest võitlemine tundub lootusetu, on ometi leidunud neid, kes on seda edukalt teinud,” ütles vallavanem Kaido Tamberg. “Täname ja anname neile au, kes kinkisid oma elu hinnaga meile vabariigi.”

“Iseseisvus ei ole iseenesest mõistetav, seda tuleb hoida. Arvan, et ka täna on meil olemas samasugune võitlustahe nagu neil, kes võitlesid toona Eesti vabaduse eest,” lisas vallavolikogu esimees Jaanus Barkala.

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumile väga iseloomulikult seisid Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval lipurivis kooli õpilasesindus ja Sindi noortevolikogu algatusgrupp.

Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval.[/pullquote]Täna toimus Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel nõul traditsiooniline mälestuskogunemine koolimaja aulas. Sõnavõttudega esinesid lipu seltsi liikmed õpetaja Lembit Roosimäe ja Pärnu abilinnapea Marko Šorin, samuti Tori vallavanem Lauri Luur. Roosimäe teadis öelda, et Sindist ja selle lähedusest läks Vabadussõtta umbkaudu 80 rahvaväelast nagu neid alguses kutsuti. Täpselt kell 10.30 palus ta inimestel jääda minutiks vaikuse seisakusse. Samal ajal helisesid Sindi kiriku kellad. Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval. 31 detsembril sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahuleping, mis hakkas kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Luuri sõnul ei ole kätte võidetud riiklik vabadus iseenesest mõistetav ja selle hoidmise nimel tuleb igal päeval tegutseda.

Loe edasi: Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis

2018. aasta lind on metsis

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal.

Metsisekukk Foto Jaanus Tanilsoo
Metsisekukk. Foto: Jaanus Tanilsoo

[pullquote]Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada[/pullquote] Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100-1200 lindu.

Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. “Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada”, sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. “Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.”

Loe edasi: 2018. aasta lind on metsis

3. jaanuaril heisatakse sinimustvalged lipud

Riigikantselei kodulehel öeldakse, et lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. 3. jaanuarit tähistatakse Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevana, mis on samuti lipupäev.

Majalipp Foto Urmas Saard
Majalipp. Foto: Urmas Saard

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Lipupäeval heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Urmas Saard

Samal teemal:

Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal Foto Urmas Saard

 

 

 

Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Eesti misjonäre tutvustav saatesari “Maitse misjonit” saab uue näo

Neljapäeval, 4. jaanuaril kell 20.30 jõuab Taevas TV7 eetrisse saatesarja “Maitse misjonit” uus formaat. Uuel aastal on saatejuht Helina Voogne ja selle aasta teemaks on misjon siin- ja sealpool piiri.

Maitse misjonit saatekülalised jaanuaris
“Maitse misjonit” saatekülalised jaanuaris: Eesti Evangeelse Alliansi juht Indrek Luide, saatejuht Helina Voogne ja Eesti Evangeelse Alliansi kaunite kunstide toimkonna Artest+ juht Külli Hansen

[pullquote]2018. aasta kalender on kunstiteemaline[/pullquote]Erinevalt eelmise aasta saadetest toob uus formaat saatekülalised stuudiosse. Tegemist on pooletunnise stuudiovestlusega, mis tutvustab Eestist läkitatud misjonäre ja erinevaid misjoniprojekte.

“Ma usun, et me kõik oleme kutsutud olema osa misjonist. Kuigi saate põhifookus on misjonitööl piiri taga, tahame juhtida tähelepanu ka meie igaühe rollile misjonis,” ütleb saatejuht Helina Voogne, kes on tegev ka Eesti Evangeelse Alliansi välismisjonitoimkonnas.

Loe edasi: Eesti misjonäre tutvustav saatesari “Maitse misjonit” saab uue näo

Neljapäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 209. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Braille ehk punktkirja igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon Foto Urmas Saard
Braille ehk punktkirja igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.[/pullquote]Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktide kombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkirjast on kõige hõlpsam aimu saada ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftide juhtnuppudelt, busside stoppnuppudelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Loe edasi: Neljapäeval on ülemaailmne punktkirjapäev