Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

jaanuar 2018
E T K N R L P
« dets    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Kuidas olla rahatark?

Täna külastas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets, kes rääkis finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest.

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajate ees esinemas Foto Urmas Saard

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajate ees esinemas. Foto: Urmas Saard

Kati Voomets ütles enda tutvustuseks, et on panganduse erinevates ametites töötanud umbes kuus aastat. „Alustasin tellerina. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tööd juhin alates eelmise aasta veebruari algusest.“

Ligilähedaselt 40 % küsitletutest kinnitasid viimase aasta rahalisi raskuseid

Teabekeskus on ellu kutsutud Swedbanki poolt, kuid tegutseb panga igapäevatööst iseseisvana. Sõltumatu info ja praktiliste nõuannete pakkumiseks asutatud teabekeskus tegutseb Rootsis juba 50 aastat, Baltikumis aastast 2010. Keskuse ülesandeks on elanikkonna majanduslikku toimetulekut ja finantskäitumist mõjutavate tegurite analüüsimine ning neutraalse info andmine laenude, maksete ja säästmise, samuti rahaasjade turvalisuse kohta. Teabekeskus uurib näiteks rahva säästmisharjumusi ja eelarve planeerimisi.

Teabekeskuse juhina on Voometsa tähelepanu keskmes jätkuvalt elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse arengu toetamine. Mullu septembrist oktoobrini korraldas Turu-uuringute AS uuringu Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel. Selle tulemusena selgus, et üle poolte peredest elab ilma piisava säästuta. Ligilähedaselt 40 % küsitletutest kinnitasid viimase aasta rahalisi raskuseid. Peredest veerand ei oma meie riigis mitte üldsegi sääste. Nemad ei veaks seega isegi ühte kuud välja.

Rahatarkus tähendab oskuseid, teadmisi, hoiakuid ja tegutsemist, mida vajatakse rahaasjades arukate otsuste langetamiseks, et tagada oma perele majanduslik heaolu. Finantsoskused on õpitavad igas vanuses, kinnitas Voomets täie veendumusega.

Eesti finantskäitumise ülevaade näitab probleemi asetust. Erinevad uuringud toovad välja vastuolud inimeste teoreetiliste teadmiste, hoiakute ja tegeliku toimimise vahel. OECD finantskirjaoskuse raporti kohaselt on Eesti skoor positiivse rahatarkuse osas vaadeldud riikide seas madalaim. Kuid samal ajal asub Eesti teadmiste poolest keskmisest kõrgema näitajaga riikide hulgas.

Eelarve kavandamise põhjusteks võivad olla raha otsasaamise vältimine, raha kõrvalepanemine ootamatuteks kuludeks, säästmine suuremateks ostudeks, liigsest kulutamisest ülevaate omamiseks, säästmine tuleviku tarbeks. Targalt majandamisel soovitas Voomets seitsme olulise punktiga arvestamist. Esimese asjana tuleks pidada eelarvet ja muidugi ka tehtud plaanist kinni pidamist. Kindlasti tuleb soovid eristada vajadustest. Kui ei jõuagi säästa, tuleb ikkagi püüda kindlustada ennast ootamatuste vastu – kasvõi kõige minimaalsemalt midagi igal kuul kõrvale pannes.

Raskustes võib kergemini kõikvõmalikesse petuskeemidesse sattuda. Needki peab oskama ära tunda ja hoiduma rumalustest. Telefoni teel tehakse investeerimise pakkumisi; saadetakse petukirjasid; teatatakse võltsloterii võitudest ja küsitakse hätta sattunutele abi. Vaatamata paljudele hoiatustele minnakse ikkagi liimile.

Iga viies inimene pole teadlik, et koos varaga päritakse ka võlgnevused

Voomets peatus põgusalt ka levinumatel pärimise probleemidel. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse poolt esmakordselt läbi viidud pärimisteemalisest uuringust ilmnes, et riigi elanikkonnast kolmandik ei tea või ei ole endale teadvustanud oma pärijaid. Iga viies inimene pole teadlik, et koos varaga päritakse ka võlgnevused. Ligemale paarkümmend protsenti elanikkonnast polnud kuulnud lisaks varale päritavatest laenudest ja teistest finantskohustustest.

Enamik testamente tehakse üle 75aastaste vanurite seas, kõige vähem vanuses 25 kuni 49. Seadusega ettenähtud vara jaotust pärijate vahel võib tähtajatu testamendiga alati muuta. Praegu teeb testamente üksnes viiendik elanikkonnast. Kõige napimalt tehakse testamente alla 18-aastaste lastega leibkondades.

Finantsvarade ja -kohustuste pärimise osas annavad nõuandeid pangad. Testamendiga seotud küsimustes nõustavad notarid.

Kohtumise lõppedes selgitas Voomets, et nüüdsest hakkab maksuvaba tulu 1200 euro ületamisel allapoole langema 500 eurolt kuus. Töötavatel pensionäridel tuleb maksuvaba tulu määramisel silmas pidada igakuist kogutulu brutos. Sinna kuuluvad pension, töötasu, dividendid. Töötav pensionär peab otsustama, kas esitab tulumaksuvabastuse avalduse tööandjale, sotsiaalkindlustusametile või tööandjale ja sotsiaalkindlustusametile mõlemale. Õiges summas tulumaksuvabastuse välja arvutamiseks saab kasutada vastavat abikalkulaatorit.

Voomets esitas parema selguse omamiseks ka mõned näited. Pensionär saab kuus 300 eurot pensioni ja sama palju töötasu. Pensionäri kogutulu on 600 eurot kuus. Õigus maksuvabastusele on tal 500 eurot kuus. Pensionär esitab sotsiaalkindlustusametile maksuvabastuse avalduse summas 300 eurot. Seega saab ta kogu määratud pensioni kätte. Tööandjale esitab ta maksuvabastuse avalduse 200 eurot kuus. Selliselt saab pensionäril terves ulatuses ettenähtud maksuvabastus kasutatud.

Urmas Saard

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>