Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov   jaan »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Hando Runnel: muinsuskaitse liikumine on mäletamine, hool, kunst ja ka julgus

Eesti omariikluse taastamisel tähtsat rolli etendanud kodanikeühendus Eesti Muinsuskaitse Selts tähistas esmaspäeval, 11. detsembril, Tallinna Raekojas oma tegevuse 30 aastapäeva.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals Foto Urmas Saard

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Luulet luges Jüri Kotšinev, Jaak Johanson mängis akustilist kitarri ja Krista Citra Joonas puhus bambusflööti. Nende esinemise ajal saabus Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Terve Eesti Vabariigi iseseisvusaeg tuli unustada. Mäletada tohtis ainult salaja

Esimesena võttis sõna Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Ta ütles, et seltsi asutamisel Trivimi Velliste ja Lennart Meri sõnastatud peamine eesmärk – muinsuste muinsuse ehk Eesti Vabariigi taastamine on saanud täidetud. Tema järel kõneles president Kaljulaid. “Luban teile, et teen iga tund ja iga päev kõik endast oleneva, et Eestil läheks senisest veelgi paremini,” kinnitas Kaljulaid. Järgnevalt said tervitusteks sõna Artem Davidjants Armeenia Kultuuriseltsist, Alla Jakobson Eesti juudi kogukonda esindades, Juri Maltsev Vene Muinsuskaitse Seltsist, Aldo Kals Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsist, Euroopa muinsuskaitseorganisatsiooni Europa Nostra esindaja, Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogust ja mitmed teisedki.

Hando Runneli tervituse luges ette Jaak Johanson. Mõned mõttekillud Runnelilt, kelle hinnangul on muinsuskaitsjad nagu suitsuandurid, mis annavad märku seal kus on midagi muistset ja hoolt vajavat. „Kes mäletavad nõukogudeaegset vangipõlve, mäletavad kui keelatud oli mäletamine. Terve Eesti Vabariigi iseseisvusaeg tuli unustada. Mäletada tohtis ainult salaja.“ Runnel rääkis, et aega 1940-1990 on taandatud tollaste tõsiasjade ebamugavuse tõttu ebamäärasesse nn muinasaega, millega meil polevat pistmist. „Tänu ühiskonna avatusele on siiski asutud minevikku avastama, hoidma ja koguni taastama.“ Esimene suurem algatus oli kunagiste kihelkonna piiride märkimine üle Eesti. See on olnud hool inimese kodupaiga hoidmise eest, millest ei hooli haldusreformijad. „Sinu kunagine kodupaik kaotab oma nime, oma ajaloolise olemise õiguse,“leidis Runnel. Teiseks meeldivaks algatuseks on Runneli arvates inimeste julgustamine minevikku kirja panema, üksikisikute tasandil ajaloo jäädvustamine moonutamata kujul.

Runneli seisukohalt on muinsuskaitse liikumine mäletamine, on hool, on kunst ja on ka julgus.

Teised mõtlesid alles vabadusest, aga Runnel mõtles juba palju kaugemale ette

Velliste jätkas samuti Runnelit meenutavalt: „Siin on neidki, kes osalesid esimestel Tartu muinsuskaitse päevadel. Tõnis Lukas oli nende päevade peakorraldaja. Mis mulle meenub praegu, on üsna kõnekas.“ Kui meeleavaldus oli lõppemas ja hakati Raadilt linna tagasi valguma, sattus Velliste juhtumisi kõndima Hando Runneli kõrval. Seal lähedal oli üks läänemaailmast tulnud televisiooni võttegrupp. 1988. a oli see täielik üllatus kinnises Tartu linnas. Siis läks jutuks ja võttegrupist küsiti Runneli arvamust: mida kasulikku saaksid nad meie rahvale vabaduse toomiseks teha? Runnel vastanud: „Mis vabadust? Vabadust on meil endal küllalt. Money, money, money…!“ Ja sellest siis Velliste järeldus: „Tahan sellega öelda, millised prohvetid on luuletajad. Teised mõtlesid alles vabadusest, aga Runnel mõtles juba palju kaugemale ette, sest teadis, mis on tulemas.“

Jaan Tamm tutvustas enda ja Tiina Linna koostatud mahukat tööd „Tallinna Kaitseväe kalmistu kujunemine, selle hävitamine ja taastamine“, mis jõudis tänavu trükituna kaante vahele. Muuhulgas on vaatluse all ka kalmistu purustamine Nõukogude võimude poolt ning EW kaitseväelaste ja sakslaste haudade ülematmised aastatel 1950 kuni 1991. Riiklikult organiseeritud vandalismist või haudade rüvetamisest pääsesid peale brittide ja kindralite Undi ning Põdderi haudade veel sadakond Eesti-aegset kalmu. Tallinna Kaitseväe kalmistu purustatud mälestiste taastamine ning säilinu restaureerimine algas 1994. aastal.

Kõigile aastapäeval viibinutele kingiti see raamat põhjalikumaks tutvumiseks. Väikese kontserdiga esinesid Gabriel Passov ja Tauno Tennov viiulil ning Priit Saar akordionil. Päev lõpetati seltskondliku osaga.

Urmas Saard

Samal teemal:

Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30 sünnipäeva Foto Urmas Saard

 

 

 

Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 30. sünnipäeva ja avab mälestustahvli

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard

 

 

 

Keilas meenutatakse muinsuskaitseklubide kolmandat kogunemist

Comments are closed.