Juhannes Kask teeb Sindi poistega Pärnumaal head tööd

Lõppevale Sindi tõstespordi aastale pilku heites väärivad kiitust Martti Šorin, Randel Mattiisen, Indrek Raimond Viik, Märt-Jaanus Tammann ja Sander Šoll.

Sindi noored tõstjad Randel Mattiisen, Martti Šorin, Treener Juhannes Kask, Sander Šoll, Märt Jaanus Tammann, Indrek Raimond Viik Foto erakogu
Sindi noored tõstjad Randel Mattiisen, Martti Šorin, treener Juhannes Kask, Sander Šoll, Märt Jaanus Tammann, Indrek Raimond Viik. Foto: erakogu

[pullquote]Kehakaalus kuni 69 kilo tuli tulemusega 157 kilogrammi Eesti meistriks Martti Šorin[/pullquote]Aasta viimasel nädalal õnnestus kohtuda Martti Šorini ja Märt-Jaanus Tammaniga, et koolivaheajal veidi tõstmisest rääkida. Martti alustas tõstmisega 2015. aastal, Märt tuli treeningutele eelmisel aastal. Tema kutsujaks oli Ken Meriniit, kes praeguseks veidi tagasi tõmbunud. Mõlemad kiidavad oma treenerit Juhannes Kaske, kelle väärilist tervel Pärnumaal teist ei leidu. Kask töötab Sindis treenerina alates aastast 2000. Ta ise on Karl Kiisa juhendamisel tõstmist harrastanud aastatel 1952–1965. Kohtunikuna alustas Kask 1975. aastal. Aasta parimaks tõstekohtunikuks on teda tunnistatud kahel korral: 2008 ja 2009. Martti ütles, et Juhannes on suur tõstmise fänn ja armastab seda ala piiritult. Paremat treenerit ta ei tea. Märt iseloomustas oma treenrit sõnadega järjepidev ja abivalmis.

Loe edasi: Juhannes Kask teeb Sindi poistega Pärnumaal head tööd

Head vana aasta lõppu ja head uut aastat!

ja loodan, et lumigi saabub, me õuele veidike varem Hanna Kivila Foto (26 12 2014) Urmas Saard
“…ja loodan, et lumigi saabub, me õuele veidike varem”, Hanna Kivila. Foto (26 12 2014): Urmas Saard

Tuleval aastal ma luban

Hanna Kivila, gümnasistina Foto Urmas Saard
Hanna Kivila, gümnasistina. Foto: Urmas Saard

Kui langeb taevast helbeid,
pehmeid, kohevaid,
ma oma soovid kirja
siis panen sedamaid.

Mu aken täitund’ lumega,
mis nõnda kaunis näib,
ja käsi peene sulega
nüüd maalib soove häid.

Sel hetkel langeb aknale
üks väike lumehelves,
mis süütab leegi põlema
mu südames ja hinges.

Ja tuleval aastal, ma luban,
et olen veidike parem,
ja loodan, et lumigi saabub,
me õuele veidike varem.

Hanna Kivila, 8. klass 2008 (Sindi gümnaasiumi almanahh „Vahtrake“ 2012)

Aldo Kals sai Külauudiste tänukirja

Et Külauudiste võrguväljaande uudisvood ei koosneks üksnes päevatoimetajate vahendatud pressisõnumitest ja veebilehel oleks lugeda päris omanäolisi lugusid, siis selle eest on mitmete teiste hulgas hoolt kandnud ka Aldo Kals, kes tänavu pälvis samuti Külauudiste tänukirja.

Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga Foto Urmas Saard
Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kals ütles, et on oma elu jooksul saanud palju tänukirju ja erineva kujuga autasusid, aga selline on tema jaoks esimene ning ainulaadne.[/pullquote]„Väike-Pakri põhjaservas on 11-meetri kõrgune pankrannik, mis on kunagise Ürg-Neeva kallas. Saare idarand on paeklibune, kuhu kostavad Paldiski sadama tööhääled sarnaselt Kura säärele kuuldud Klaipeda sadama omadele. Väike saareke on looduslikult mitmekesine, sealt ei puudu oma soo ega järvedki. Õitsvas taimestikus annavad tooni Rootsi lipuvärvid: sinine ja kollane. Ka punetavatest maasikatest pole seal puudust. Ringi hulguvad mägiveistest muruniidukid ja naerukajakate koloonia peab oma kileda kisa saatel pulmi. Mahe soolane merevesi kutsub ujuma, aga Piirisaarele omast liivaranda ära otsi.“ Nii jutustas Kals ühes matkaloos, mille pealkirjaks pani ta „Rändurid Ürg-Neeva kaldal“.

Loe edasi: Aldo Kals sai Külauudiste tänukirja

Tori kompleks ja kaks Maaeluministeeriumi hallatavat muuseumit viidi ühtse juhtimise alla

Maaeluministeeriumi hallatavad riigiasutused Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Eesti Põllumajandusmuuseum ning Tori hobusekasvanduse kompleks jätkavad uuest aastast tegevusi ühise sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid all. Eesti Piimandusmuuseumi funktsioonid antakse üle SA-le Eesti Piimandusmuuseum.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Foto Urmas Saard
Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum. Foto: Urmas Saard

“1. jaanuarist jätkavad Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks tegevust ühise sihtasutuse all,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Uuel organisatsioonil on võimalus valdkonna tegevusi ühiselt tervikuna planeerida ja arendada,” lisas Tamm.

“Tänu sihtasutuse asutamisele suureneb organisatsiooni majanduslik võimekus ning asutus saab paindlikuma ja asutusekesksema juhtimismudeli. Ühtlasi aitab loodav sihtasutus säilitada hobumajanduse pikaajalisi traditsioone Toril ning hoogustab hobumajandussektori arengut,” lisas Tamm.

Käesoleval aastal on algust tehtud sihtasutuse arengukava koostamisega, kinnitatud sihtasutuse struktuur, alustatud hoonete ja rajatiste projekteerimist ning investeeringute teostamiseks vajalike toetuse taotluste koostamist. “Sihtasutuse loomisel on juba esimesi positiivseid tulemusi. Hea näide on sel sügisel alustatud hobuprogramm, mis on suunatud Tori põhikooli 5. klassi õpilastele,” tõi minister Tamm välja.

Loe edasi: Tori kompleks ja kaks Maaeluministeeriumi hallatavat muuseumit viidi ühtse juhtimise alla

Täna kinnitati ametisse 14 regionaalhalduse osakonna maakondliku talituse juhti

Talituse juht ei ole uus maavanem. Alates uuest aastast maavanemate rolli täitmist maakonna tasandil ei toimu. Juhid valis välja konkursikomisjon. Regionaalhalduse osakond ja selle talitused alustavad tööd 2. jaanuaril.

Väino Tõemets saab uueks regionaalhalduse osakonna juhatajaks Foto Urmas Saard
Väino Tõemets saab uueks regionaalhalduse osakonna juhatajaks. Foto: Urmas Saard

„Maavalitsused suletakse ning selle ülesanded jagatakse riigiasutuste ja omavalitsuste vahel ära. Osa maavalitsuste ülesandeid võtab üle rahandusministeeriumisse loodav osakond, mille talitused hakkavad paiknema igas maakonnas,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Regionaalhalduse osakonna talituste tööd hakkavad eest vedama talituste juhid. Nende leidmiseks korraldasime avaliku konkursi ning kui võtta arvesse kõik talitused, siis juhikandidaate oli kokku lausa 268.“

Uue loodava osakonna põhiülesanneteks on:

• kohalike omavalitsuste nõustamine;
• haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamine;
• arvamuste andmine maakonda puudutavates valdkondlikes poliitikates, regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamises osalemine;
• maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine;

Loe edasi: Täna kinnitati ametisse 14 regionaalhalduse osakonna maakondliku talituse juhti

Mart Tõnismäe jätkab Tori vallas kultuurinõunikuna

Kümme kuud tagasi asus Mart Tõnismäe asendama lapsepuhkusele jäänud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikku Kairi Gustavsoni ja on seni oma ülesannetega sedavõrd hästi hakkama saanud, et uus Tori vallavalitsus tegi talle ettepaneku jätkata tööd kultuuri valdkonnas. Tänasel kohtumisel sai vaadatud tagasi lõppevasse aastasse ja küsitud edaspidise kohta.

Mart Tõnismäe, Tori valla kultuurinõunik, ei tea veel, kus tema tööruum hakkab edaspidi asuma Foto Urmas Saard
Mart Tõnismäe, Tori valla kultuurinõunik, ei tea veel, kus tema tööruum hakkab edaspidi asuma. Foto: Urmas Saard

Vahetult pärast ametisse nimetamist kohtusid allaasutuse juhtidega. Hiljem oled veel vähemalt viiel korral kutsunud kokku erineva tasemega ümarlaua. Lisaks korraldasid ringsõidu praeguseks ühinenud valdadesse. Mida pead sääraste töiste kohtumiste peamiseks kasuks?

Mart Tõnismäe (M.T.): Ei tahtnud tulla uude kogukonda suuresõnaliste loosungitega. Kõigepealt tahtsin saada kohapealsest elust esmamulje: näha ja kuulda mida ja kuidas tehakse, mida inimesed soovivad jne? Püüdsin inimesi kaasata mõtlema ja enda jaoks selgeks rääkima, kes me oleme, kust tuleme ja kuhu tahetakse edasi minna. Märkasin, et omavaheline läbikäimine on jäänud väheseks. Inimesi tuleks rohkem kokku viia. Sain ise innustust mõttele, et oleks vaja reele uus hoog sisse lükata, olgu siis ree jalaste all lumine libedus või must maa.

Päris uue algatusena korraldasid Sindi linnas hoovimüügi, mis leidis elanike poolt märgatavat heakskiitu.

Loe edasi: Mart Tõnismäe jätkab Tori vallas kultuurinõunikuna

Külauudiste tänu oma abilistele

Lõppeval aastal saavad Külauudiste võrguväljaande tänukirjad Helen Parmen, Marko Šorin ja Aldo Kals, kes on palju kauem kui üksnes viimasel aastal rikastanud ja mitmekesistanud Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi õhinapõhist uudisvoogu.

Helen Parmen ja Marko Šorin enne koduteele asumist Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard
Helen Parmen ja Marko Šorin enne koduteele asumist Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Täna anti tänukirjad üle Helen Parmenile ja Marko Šorinile, kellega toimus kohtumine Sindi seltsimajas. Tartus elav ja töötav Aldo Kals saab tänukirja kätte 29. detsembril.

Parmen ja Šorin erinevad oma kutsumuse ja huvide poolest, aga mõlemate puhul ilmneb ka üks oluline ühine joon.

Parmeni huviks on fotograafia, millega tegeleb koolieast alates. Tema esimeseks kaameraks oli Smena 8M. Hiljem on ta korduvalt kaameraid vahetanud ikka selleks, et vastavalt fototehnika arengule uuemaid võimalusi ära kasutades saavutada järjest paremaid tulemusi. Kahtlematult on Parmen enam kui hobifotograaf, mille kohta annab sõnatut tunnistust ka hiljuti Sindi linnaraamatukogus avatud fotonäitus „Loodus me ümber“. Parmeni suurepäraste fotodega on korduvalt illustreeritud Külauudistes avaldatud lugusid. Aga Parmeni abi ei piirdu üksnes sellega, et kaunistab oma fotodega Külauudiste tervikpilti. Külauudiste toimetamine vajab erinevaid valdkondi hästi tundvate inimeste asjatundlikke nõuandeid. Kuna õhinapõhiselt töötaval Eesti Kodanikujakirjanduse Seltsil jääb mõneski tükis puudu hädavajalikest teadmistest ja oskustest, siis on eriti tänuväärne, kui fotograafia vallas on seda lünka juba pikemat aega aidanud Parmen täita. Ta nõustab heast tahtest, vabatahtlikuna ja ilma vähimatki hüvitist saamata.

Loe edasi: Külauudiste tänu oma abilistele

Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Eesti Vabariigi juubeliaasta kodanikupäeval möödub kümme aastat päevast kui Sindi gümnaasiumi aula seinal taastati Vabadussõjas langenute mälestustahvel. Sindis on kujunenud tavaks seista sama mälestustahvli juures Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval täpselt kell 10.30 ühe minuti vaikuses.

Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal Foto Urmas Saard
Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal. Foto: Urmas Saard

Algava aasta 3. jaanuaril toimub jälle Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel ettevõtmisel mälestuskogunemine koolimaja aulas, kuhu on kutsutud ka linnakodanikud. Sõnavõtuga esineb õpetaja ja lipu seltsi liige Lembit Roosimäe. Lillekimbud asetavad mälestusplaadi ette Tori vallavalitsus, Sindi gümnaasium, lipu selts ja teised. Süüdatakse küünlad, toimub minutiline vaikuses seismine. Samal ajal helisevad Sindi kiriku kellad.

[pullquote]Relvarahu mälestushetke avaliku pühitsemise taastas Eesti Muinsuskaitse Selts aastal 1990[/pullquote]Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel allkirjastatud vaherahuleping jõustus 1919. a viimasel päeval ja hakkas tegelikkuses kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Ajaloolise sündmuse tähtsus seisneb selles, et lõppes sõjategevus iseseisvuse eest peetavas Vabadussõjas, milles osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele üle 74 000 võitleja. Neist langes 5540 sõdurit.

Loe edasi: Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Pildigalerii: jõuluaegse Sindi tänavatel

Ka teine jõulupüha on Sindis kestvalt ilma lumeta. Vihm ja soojakraadid on tänavatelt kaotanud viimasedki lumekübemed, mis veel eile siinseal päris väikeste kuhjatistena pilku püüdsid.

Jõuluaegne Johann Christoph Wöhrmanni puiestee Sindis Foto Urmas Saard

Mustalt afaltilt, rohetavatelt kraavipervedelt ja pargialadelt ning vesiselt ilmalt üritavad tähelepanu kõrvale juhtides pühade meeleolu luua mitmevärvilised erinevate kujunditega valgusehted. Paljud eramajad sätendavad pühadetuledes. Ka Sindi linnavalitsus on kandnud hoolt, et linn oleks tuledesäras meeleolukam.

 

Jõuluaegne Johann Christoph Wöhrmanni puiestee Sindis. Foto: Urmas Saard →

 

Urmas Saard

Loe edasi: Pildigalerii: jõuluaegse Sindi tänavatel

Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Möödunud sajandi alguses kujunema hakanud tava toob jõulude ajal suurel hulgal inimesi kalmistutele, et läita tillukesed tulukesed oma lähedaste kalmudel. Sarnaselt paljude teiste surnuaedadega valgustas küünlasära ka Pärnu Metsakalmistul jõuluööd.

Jõuluõhtul süüdatud küünlad Foto Urmas Saard
Jõuluõhtul süüdatud küünlad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kalmudel vilkuvad tulukesed annavad tunnistust sellest, et eestlased peavad oma eelkäijate mälestust kalliks[/pullquote]Jõululaupäeval süüdatud küünlad ja laternad põlesid kaunilt veel esimese jõulupüha õhtu saabudeski. Suuremad küünlad ei kustu järgmisel ja ülejärgmiselgi ööpäeval. Küünlaid süüdatakse ühel platsil ikka hulgi. Küünlad pole üksnes valged. Näeb punaseid, rohelisi ja muudes värvides leeke. Kuigi täna liikus inimesi kalmistul oluliselt vähem ja sõidukidki ei ummistanud enam parklat, võis kalmistu teedel ikkagi näha tavapärasest rohkem jalutajaid. Silma hakkasid noorte seltskonnad. Lahkunuid tulevad mälestama lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed, sugulased, sõbrad, tuttavad, majanaabrid. Ei mälestata üksnes lähedasi. Kui küll küünal jäetakse panemata, peatutakse siiski ka eluajal austust ja tuntust kogunud inimeste kalmude juures.

Loe edasi: Kalmistuid kaunistab tuhandete küünalde sära

Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Jõululaupäeva laulud ja jutlus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses jutustasid lihtsuse ilust.

Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses Foto Urmas Saard
Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üksnes tema, kellel on jumalik vägi ja samas tuttavad inimelu rajad – on meie Õnnistegija ja hoidja![/pullquote]„Pärnu Oikumeeniline Naiskoor on aastaid esinenud Raeküla Vanakooli Keskuse jõuluteenistusel,“ ütles koori juht Ester Murrand. „Laulame oma armastatud jõululaule. Neist üks on kindlasti Timo Lige, Kärdla muusikaõpetaja ja pastori, nö Lauluisa, üliviljaka ja hinnatud helilooja lugu “Jõuluteel”, mis räägib jõulude sügavamast tähendusest,“ tutvustas Murrand. Veel lauldi “Jõuluöö hümni”, mis on Soome tuntud kristliku helilooja Simojokki laul. Pätsi aegse koolimaja saalis kuuldi ka traditsionaali “Greensleeves”, seda siiski jõulusõnumi eestikeelsete sõnadega. Alari Allika viisil ja sõnadel “Astub tasa” kõlas uue versiooni ja kooriseadena. „See on imelise, inimliku, sügava, kuid lihtsa sõnumiga laul rõõmusõnumist, mis meie südameisse jõuluõhtul astub,“ selgitas Murrand. Aleksander Abeli “Jõuluööl“ kanti ette Pärnu Eliisabeti kirikus kolme kollektiivi kontserdi ühendkoori loona, mida nüüd võis uuesti kuulda.

Loe edasi: Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Uue alguse ootuses

Toomapäeval jõudis lugejateni aastast 1996 ilmunud ajalehe Sindi Sõnumid viimane number. „Aga küllap annavad, nii uue omavalitsuse tekkimine ja sellega kaasas käivad paratamatud muudatused, ka uut hoogu, värskeid ideid ja indu toimetajale, kes uueneva Tori valla ajalehte kokku panema hakkab,“ ütleb viimased seitse aastat linnalehte toimetanud Viktor Kaarneem.

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Sindi Sõnumid Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Toomapäeval jõudis Pärnumaa ühinenud omavalitsustest esimesena oma ajalehe esimese numbri lugejateni toomiseni Lääneranna vald. Küllap järgnevad peatselt tema eeskujul teisedki.

[pullquote]Kas elanike arvult Pärnumaa suurima valla leht hakkab ilmuma hästi paksu kuulehena, veidi õhema nädalalehena või veelgi sagedamini, selle üle peaksid aru pidama ajakirjandust paremini teadvad asjatundjad.[/pullquote]21. detsembril polnud Tori vallas veel selgust, kelle poole oleks kõige õigem pöörduda ajakirjandust puudutavates küsimustes. Kuidas hakkavad uuest aastast Tori vallas sõnumid levima? Kas alguses üksnes elektrooniliselt valla kodulehel või ilmub juba jaanuaris ka midagi paberkandjal? Kes toimetab, kellele saata pressisõnumeid, keda kutsuda võimalikke huvipakkuvaid sündmusi kajastama või kellega üldse uuest aastast ajakirjanduslikus mõttes suhelda?

Loe edasi: Uue alguse ootuses

Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis

„Saalis olev meeleolu on hästi ülev, aga mina pean olema aus ja ütlema, et erinevalt teist olen täna kurb, sest jõulud on perekeskne aeg,“ mõtiskles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Kui teie lähete oma perede juurde, millest mul on muidugi hea meel, siis minu pere olete ju teie, kogu koolipere. Kõik on nagu valesti. Pere peaks koos olema, aga pere läheb laiali,“ arutles direktor ja küsis algklasside jõuluaktusele kogunenud lastelt kas neilgi on kahjutunnet. „Jaa,“ vastati saali poolelt.

Aga direktoril oli palve mõelda kahele sõnale: perele ja lähedastele. „Kindlasti on teie peres neidki lähedasi, kes kahjuks enam teiega ei ole. Ka nendega saate kohtuda. Meil on ilus komme käia surnuaias ja viia küünal neile inimestele, kes on väga olulised, aga kes enam meiega rääkida ei saa. Meie nendega aga küll. Kasutage seda võimalust.“

Lõpetuseks kordas Keerup eelmisel aastal öeldut: „Annaks Jumal, et elektrivool ära läheks, et arvutid ei töötaks, et oleksite lihtsalt tavalised inimesed, kes jõuluajal istuvad kuuse alla, panevad päris küünla põlema ja räägiksite omavahel päris inimestena.“

Loe edasi: Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumi jõuluball algas kontsertkavaga

Toomapäeval, tunnike pärast astronoomilise talve saabumist saabusid traditsioonilisele Sindi gümnaasiumi jõuluballile nii kooli töötajad kui gümnasistid ja vilistlased.

Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017 Foto Urmas Saard
Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sõprus on neil imeline, olen seda kõrvalt näinud. Nad olid mul üks vinge lend[/pullquote]Joosep Ailiste täiendab fotograafiaalaseid oskuseid Sindi noortekeskuse fotoringis ja vaatamata väga noorele eale pakkus härrasmeheliku välimusega noorhärra piltniku teenust kõigile, kes soovisid endast ja mälestusväärsest päevast suurepärast fotot. Suurepärase õhtu kordaminekuks tegid vajaliku ettevalmistuse kooli õpilasesinduse noored, kelle innukust toetas oma oskustega Sindi gümnaasiumi huvijuht Lisette Kandima. „Kas tunned kooli aula ära?“ Küsija hääl tuli seljatagant mööduvalt Kaur Kasemaalt, kes kiirustas mikrofonide töökindlust kontrollima. Tegelikult ei sarnanenud eilseks õhtuks kujundatud aula mitte kuidagi harjumuspärasele väljanägemisele. Valgetes kangastes lagi hõljus ja lainetas vilkuvate tulede säras. Maani ulatuvad sama valged toolikatted ja küünlatule virvenduses meeleolu loovad veelgi valgemad laudlinad tekitasid kosmiliselt hubase tunde juba enne peo algust, sest prožektorite värvilises valguses ei jäänud valge enam valgeks.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi jõuluball algas kontsertkavaga

Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased ehtisid endi valmistatud käsitöödega muuseumi jõulupuud, laulsid Ave Mariat, istusid muuseumitöötajate ja õpetajatega ühiselt peolauas, jutustasid tuisueidele lõppeva aasta tegemisi ning võtsid vastu kingitusi.

https://youtu.be/b-m3cmYCaw8

Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4a õpilaste jutustusi lõppevast aastast Foto Urmas Saard
Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4.a õpilaste jutustusi lõppevast aastast. Foto: Urmas Saard

Eile keskpäeval kogunes kümmekond Sindi gümnaasiumi 4.a klassi õpilast ühes oma õpetaja Eneli Arusaarega Sindi muuseumisse. „Käesoleval õppeaastal on samad lapsed muuseumi töötoas käelist tegevust harjutanud kuuel korral,“ selgitas muuseumi juhataja Heidi Vellend. Sindi gümnaasiumi ja muuseumi vaheline koostöö toimib juba hästi palju aastaid ja praegune käsitööprojekt „Oma kätega Sindi muuseumis“ on ootuspärane jätk paljudele eelnevatele tegevustele. Paikuse põhikooli kunsti ja käsitöö õpetaja ja Sindi muuseumi kauane sõber Kadri Jõgi juhendamisel valmistasid õpilased ehteid alates talvekuust.

Aasta viimane kogunemine oli eelnevatest muuseumitundidest erinev, sest oma kätega valmistatud kuuseehted leidsid koha muuseumi kitsas koridoris asuva jõulupuu okstel. Vaatamata muuseumi kitsale pinnale mahtusid käsitööd armastavad laululapsed kuuse juurde ja laulsid ladina keeles „Ave Maria gratia plena Dominus tecum / Et Benedicta tu in mulieribus / Et Benedictus frutus ventris / Ventris tuis Jesus…“ – kõik neli salmi. Nii algas „Oma kätega Sindi muuseumis“ poole aasta pidu, mis polnud siiski mitte trall ja pillerkaar, vaid targalt teadlik tagasivaade kogu lõppevale aastale.

Loe edasi: Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Jõulutaat Jaani kingikoti kahanemist veel ei märgatud

Kui jõulutaat Jaan ülipirakat kingikotti enda järel lohistades Sindi gümnaasiumi aula uksest sisse vedas, olid seltskondlikud mängud juba lõppenud.

Jõulupidu Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Jõulupidu Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Eile õhtul peeti 5.-8. klasside jõulupidu, mis algas Merili Passeli tantsutüdrukute tantsukavaga. Ringmängud pani elama kooli huvijuht Lisette Kandima. Igal klassil oli samuti oma etteaste, millega taheti jõulutaadile meelepärane olla. Mõnel õnnestus see sedavõrd hästi, et nooruslik jõulutaat Jaan proovis korra ka ise hakata jalgu loopima sama kergusega nagu seda laval ühiselt punakuueliste päkapikkudega tehti. Kukerpalle Jaan siiski ei üritanud sooritada. Väga tublilt esinesid õpetajad, kelle jaoks oli jõulutaat samuti kinke varunud.

Kui jõulutaat lahkus, vedas ta vaatamata kinkide jagamisele ikka endist viisi suurt kotti enda järel. Jõuluaeg alles kestab ja päris pühad seisavad veel ees. Olekski rumal arvata, et kohe esimese õhtuga kingikott tühjaks jääb.

Jõulutaadi lahkudes läks diskotümps valjemaks ja esimestena lasid oma kehad helide rütmis võnklema need, kes ka igapäevastes tegemistes kõige rohkem sädelevad.

Loe edasi: Jõulutaat Jaani kingikoti kahanemist veel ei märgatud

Jõulurõõmu ja kingipakke haiglates viibivatele lastele

Homsest alustab MTÜ Naerata Ometi ringkäiku mööda Eestimaa haiglaid, et viia jõulurõõmu seal viibivatele lastele. Ühtekokku külastatakse üle Eesti viitteist haiglat ja jagatakse enam kui 300 kingitust.

Isetehtud mänguasjad
Isetehtud mänguasjad

Ringkäiku alustatakse Tallinna Lastehaiglast, kus praegu veedab oma jõuluaega üle 100 lapse ja noore. Kinke jagavat jõuluvana saadavad ka esinejad, kes aitavad omalt poolt rõõmsat jõulumeeleolu luua.

“Projekti “Jõulud haiglas” korraldame juba üheksandat aastat ja oleme tänulikud neile, kes leidsid võimaluse seda ettevõtmist toetada. Koos saame teha toreda jõuluüllatuse lastele, kelle jõulud ei pruugi tänavu kõige rõõmsamad olla,” ütles MTÜ Naerata Ometi juhatuse esimees Kuno Kompus.
Korraldaja sõnul leidis heategevuskampaania tänavu rohkem toetajaid kui kunagi varem ja projekti toetati mitut moodi. “Eriti südantsoojendav on näiteks see, et üle 500 inimese saatsid isetehtud mänguasju laste jõulupakkidesse. Samuti tegi väga toreda üllatuse Tiheda Lasteaed, kes korraldas laada, mille tulu annetati projekti toetuseks,” rääkis Kompus.

Järgneva nelja päeva jooksul külastatakse lapsi Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Raplamaa, Järvamaa, Pärnu, Viljandi, Valga, Lõuna-Eesti, Läänemaa, Põlva, Kuressaare, Hiiumaa, Narva ja Rakvere haiglate lasteosakondades.

Loe edasi: Jõulurõõmu ja kingipakke haiglates viibivatele lastele

Neljas parima juuniori tiitel tuli Sinti

Kui tavaliselt peavad Eesti Tehnika- ja Spordiliidu (ETSL) mudelistid oma hooaja lõpuüritust järgmise aasta alguses, siis seekord peeti asjaolude tõttu pidulik lõpugala 16. detsembril Tallinnas Nõmme Noortemajas, kus igal aastal vähemalt korra ka juhtrajasõidu etapp toimub.

Andy Aron (keskel) vanaisa Pauli ja isa Rolandiga Foto Ene Aron
Andy Aron (keskel) vanaisa Pauli ja isa Rolandiga. Foto: Ene Aron

Kohal olid auto- lennu ja laevamudelistid. Seekordne üritus erines varasematest selle poolest, et iga sektsioon pani välja väikese näituse oma eksponaatidega. Väljapanekul nägi erinevaid autode, lennukite ja laevade mudeleid.

[pullquote]Järgmisel aastal on ka Andy juunioride vanuseklassist väljas, nii et peame ootama jääma, kas kasvab meie pesamunadest Andyle ja Karmenile väärilisi järeltulijaid.[/pullquote]Kui juhtrajasõidus jagatakse karikad välja hooaja viimasel etapil, siis ülejäänud said karikad kätte pidulikul lõpuõhtul. Peale selle jagati välja kaunid meened Eesti meistrivõistlustel medalid võitnud sportlastele. Sindi klubist osales üritusel Andy Aron koos ema, isa ja vanaisaga. Oli ka põhjust, sest neljandat aastat järjest tuli parima juuniori tiitel koos vastava karikaga Sinti. Kui eelmisel aastal oli väga tasavägine rebimine sellele tiitlile Andy ja Karmeni vahel, siis sel aastal oli Andy suveräänne liider, edestades konkurente mäekõrguselt. Karmen Metsal Eesti meistrivõistlused seekord ebaõnnestusid ja ka muude asjaolude tõttu Karmen pidulikul koosviibimisel sel korral ei osalenud.

Loe edasi: Neljas parima juuniori tiitel tuli Sinti

Käärikul toimub saunamaraton

Euroopa IX Saunamaratoni start antakse Kääriku Spordikeskuses 3.veebruari keskpäeval.

Lõunanaabrid Euroopa Saunamaratonil 2017 aasta veebruaris Foto Monika Otrokova
Lõunanaabrid Euroopa Saunamaratonil 2017. aasta veebruaris. Foto: Monika Otrokova

Võisteldakse neljaliikmelistes võistkondades. Saunamaraton on osavõtjatele tasuline ja meili teel registreerimist ei toimu.

Piletid on müügil alates 8. jaanuarist Piletilevis. Stardis vahetatakse pilet käepaelade vastu. Saunakaardid antakse võistkondadele stardis. Võistkondade ülesandeks on leida üles kõik kaardil märgitud saunad, kus tuleb võtta leili vähemalt kolm minutit, istuda kümblustünnis ja ujuda jääaugus. Finiš on avatud kuni 17:30-ni.

Paremusjärjestuses osalevad neljaliikmelised võistkonnad, kes on läbinud kõik saunakaardil märgitud kohad. Rahva lemmiksaunad valitakse välja võistkondade poolt, kes on läbinud kõik saunad.

Lähemat teavet saab Otepää kodulehelt.

Urmas Saard

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub muusikuid ideid jagama

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub kõiki muusikuid esitama uusi muusikakavasid ja jagama ideid tänavuse festivali programmi rikastamiseks.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis Foto Urmas Saard
Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis. Foto: Urmas Saard

Üleskutse ajendiks on soov pakkuda nii publikule kui muusikutele endile Viljandi pärimusmuusika festivalil jätkuvalt meeldejäävat ja kõrgetasemelist kontsertprogrammi.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa selgitab: “Kutsume Eesti muusikuid esitama oma demosid, muusikakavade ja produktsiooni ideid. Juhime tähelepanu, et ootame sel aastal ka lihtsalt ideekavandite kirjeldusi. Kui veel muusikalist näidet pole, siis andke endast ikka märku, saatke oma head mõtted kindlasti teele.”

Noormaa loodab, et kõik uued ja põnevad arengud leiavad festivalil Eesti Pärimusmuusika Keskuse toel oma koha ning lisab: “Viljandi pärimusmuusika festival võib uhkust tunda väga asjatundliku ja osavõtliku publiku üle. Sestap on värskete eeskavade esitamine meie festivalil väga õige koht ja omaette elamus. Muusikud saavad nii loomingulist innustust kui ka siirast tagasisidet.”

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub muusikuid ideid jagama

Noortekeskuse kunstiringi juhendaja Tiina Tõnismäe – aasta pärl!

Pärnumaa Omavalitsuste Liit valis aasta pärliks aastate tegutseja Tiina Tõnismäe, kes pikka aega juhib ka meie kunstiringi. Auhind anti üle 15.detsembril hotellis Strand toimunud Tähesäral.

Tiina ja Mart
Tiina ja Mart. Foto: Mailis Ollino

Tiina on rahvusvaheliselt tuntud Pärnu Hansapäevade organiseerija, Pärnu Kunstide maja ringijuhendaja, lavastuste kujunduste looja … Tiina on suurepärase tajuga atmosfääri looja ja kujunduselementide väljamõtleja. Enamiku kunstilise terviku loomiseks vajalike pisiasjade valmistamisega saab ta ise hakkama.

Ta saab tõesti kõigega hakkama, olenemata materjalist!

2000.aastal, kui olin Sindi Gümnaasiumis huvijuht, valmis meil algupärane muusikal „Ununenud muinaslugu“ , milles esinesid teater Estonia lauljad peaosas primadonna Terese Raidega, gümnaasiumi lauljad ja näitering. Juhendajateks olid oma ala profesionaalid. Muusikaliga esineti Sindis, Pärnus, Tallinnas, Saaremaal, Narvas…

Loe edasi: Noortekeskuse kunstiringi juhendaja Tiina Tõnismäe – aasta pärl!

Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Alates keskpäevast oli tänane Pärnu Rüütli tänav tavatult rahvarohkem, sest Talvevalguse promenaadiks nimetatud uulitsal võis märgata jõulukülale iseloomulikke tunnuseid.

Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest Foto Urmas Saard
Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest. Foto: Urmas Saard

Nagu eelnevalt lubatud, leidiski suurema otsimiseta jõuluvana üles. Jõulutaat Ärni istus Pühavaimu nurgal keset tänavat püsti aetud jõulupuu ees. Ärni toetus kergelt parema käega oma ametikepile ja vasakuga kõlistas hõbedahäälset kellukest, et oleks kõigile möödujatele paremini märgatav. Ühele poisikesele meeldis kellahelin nii väga, et soovis proovida kas temagi käes kõliseb see sama hästi. Väikemees tahtnuks selle päriselt endaga kaasa võtta, aga mõistis, et jõulutaadil läheb seda siiski rohkem tarvis. Igaüks, kes jõulutaadi juures seisatas, patsu lõi, luuletust luges või lihtsalt Ärni vastu aupaklik oli, sai maiustuse põske pista.

[pullquote]Elly ütles, et koob 113-ndat Kihnu troid[/pullquote]Elmu Sadulsepp keerutas sealsamas teiselpool tänava nurgal plaate. Jõulumuusika lähedusesse olid mõned kaupmehed oma lettidega välja tulnud. Võis isegi kohvilauda istuda. Kella üheks oodati esinema Janne Ristimetsa tantsustuudio lapsi ja tund hiljem rahvatantsurühma Tuurit-Tuurit.

Loe edasi: Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

Ferratum Grupp küsitles 21 riigis üle 20 000 leibkonna, et välja selgitada inimeste jõuluaegsed tarbimisharjumused. Milles seisneb jõulutunne? Millised on kõige populaarsemad jõulukingitused? Kui palju eestlased jõuludele kulutavad?

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele - palju kulutatakse mänguasjadele Foto Urmas Saard
Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele – palju kulutatakse mänguasjadele. Foto: Urmas Saard

Kui palju Eesti pere jõulude ajal kulutab?

Kõige suuremad jõuludele kulutajad on sel aastal Mehhiko (34,6 %), Rumeenia (31,9 %), Hispaania (29,6 %) ja Brasiilia (28,2 %). Tabeli teisest otsast leiame Horvaatia (14,4 %), Norra (13,4 %), Soome (12,3 %) ja Hollandi (11,8 %) – need riigid hoiavad oma eelmise aasta positsiooni ning teevad võrreldes ülejäänud riikidega jõuludele vähem kulutusi. Eesti kulutused jõuludele on teiste riikidega võrreldes keskmised, kulutades jõuluostudele keskmiselt 247 eurot.

Mida inimesed võivad sel aastal jõulukingitusteks oodata?

Kõige populaarsema valik, mida kinkida ja kingiks saada, on rõivad – selle on esikohale valinud 17,5% vastanutest. Mänguasjad, maiustused ning elektroonika said küsitluses vastavalt teise, kolmanda ja neljanda koha.

Loe edasi: Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

Võrus peetakse laupäeval 300 tantsijaga talvetantsupäeva

Sel laupäeval kogunevad Võrru enam kui 300 tantsijat, et koos pidada talvetantsupäeva Selline ühistantsimine on seni traditsiooniks olnud suvistel Võru pärimustantsufestivalidel.

Viiskudega lumes Foto Urmas Saard
Viiskudega lumes. Foto: Urmas Saard

Võru-, Põlva-, Tartu- ja Harjumaa rahvatantsijatel on plaan maha pidada pea tunnine ühine tantsupidu, kavas on 17 pärimus- ja seltskonnatantsu. “Tantse oleme valinud valsist polkani,” selgitas ühistantsimise üks korraldajaid, tantsuõpetaja Maire Udras. “Nii saab ühistantsimisega sümboolselt alguse ka 2018. aasta juuli alguses toimuv XXIV Võru pärimustantsu festival, mis kannab nime “Teppo timm ja polka samm.””

Lisaks tantsurühmadele on ühistantsimisele oodatud ka kõik teised ümbruskonna tantsuhimulised inimesed. Selleks, et vajaminevad sammud selgeks saaks, korraldas tantsupäeva toimkond novembris ja detsembris kaks õpituba.

Suur ühistantsimine toimub laupäeval kell 15.30 Võru Katariina kiriku esisel platsil ja Jüri tänaval.

Loe edasi: Võrus peetakse laupäeval 300 tantsijaga talvetantsupäeva

Kas Eesti lipp number kaks?

Eesti Rahva Muuseumis on aukohal Eesti lipu originaal, mille säilimise ja säilitamise üle on meil suur rõõm. Ka sama muuseumi sinimustvalgete kollektsioon on hindamatu väärtusega ja vene ajal nende säilitamiseks vajalik tuuldumapanek muuseumi siseõuel oli vaatepilt, mis lõi tummaks.

Hendrik Hiibuse sinimustvalge lipp Helmut Aasamäe isiklikus kogus
Hendrik Hiibuse sinimustvalge lipp Helmut Aasamäe isiklikus kogus

Mitte väiksem pole pärnakate rõõm selle üle, et 8. detsembril anti Pärnu muuseumile Eesti Vabariigi 100. aastapäevanäitusele üks haruldane kolmest puuvillasest sitsiriide laiust kokku õmmeldud sinimustvalge lipp mõõtmetega 1,90 X 1,20 m koos varda või nööri jaoks õmmeldud mõnesentimeetri laiuse tupega. Kui meie naanlased või teised kultuurirevolutsionäärid ei jõudnud neid hävitada, on 1917. aasta Petrogradi aprillirongkäigu või 1905. aasta sinimustvalgeid kindlasti kusagil hoiul, aga siin kõneks olnud lipu puhul on tegemist võibolla sinimustvalgega number 2. Nimelt lehvinud see 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri ees juubeldanud rahva hulgas kui kuulati Hugo Kuusneri loetud Eesti iseseisvusmanifesti, mille ametlik nimetus on „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Teadaolevalt korraldas selle trükkimise kirjastaja ja trükikojaomaniku Aleksander Jürvetsoni abikaasa Maria Pärnus Hospitali tn. 14.

Loe edasi: Kas Eesti lipp number kaks?