“Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal”

Vigala kandi elanikud mälestusõhtul M. J. Eiseni mälestusmärgi juures.
Vigala kandi elanikud mälestusõhtul M. J. Eiseni mälestusmärgi juures.

Pealkirja tsitaadi autor on M. J. Eisen. 

Meenutusõhtu Oesel Matthias Johann Eiseni sünnikodus

28. septembril möödus Eiseni sünnist 160 aastat. Ürituse organiseerijaks ja lugude vestjaks oli õpetaja Ene Raud. Luuletuse koolist – “Juku õigekirjutusega kimbus” – esitajaks oli õpilane Lauri kutsekoolist. Sel päeval süttisid küünlad Oesel, Eiseni sünnipaigas, Vigala surnuais tema vanemate Jaani ja Anni haudadel ning Tartus Raadi kalmistul.

Esiteks meenutati, et Matthias oli pere ainuke laps, mänguseltsilised puudusid, seega pakkus talle rõõmu isa koolilaste sekka pugeda. Meenutada oli palju, sest Eisen oli Eesti üks produktiivsemaid folkloristist kirjanikke ligikaudu 250 teosega. Ta alustas 12aastaselt mõistatuste kogumise-kirjutamisega. Stiilne väljendusviis sai alguse külakoolist. Kirjutamine oli talle haiguseks saanud –  nii on Eisen iseloomustanud oma tegevust  kirjutamisel. Ta õppis mitmes koolis Lihulas, Haapsalus ja Pärnus ning lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Helsingi ülikoolist sai audoktori tiitli.

Vigala inimeste jaoks on tähtsamad muistendid „Esivanemate varandus“, „ Eesti vanasõnad“ , mida oleme kasutanud kalendri lehekülgedel. Eisen tegeles karskusliikumisega ja soovitas Nuustaku nimetada Otepääks.

Kokkusaamisel Oese külavanema Salme Lebinga pakkus ta kaasa võetud korvist õunu ja kommi. Hillar Aiaots meenutas Eisenile 1987. aastal mälestusmärgi püstitamist. Kena oli jäädvustada huvilised pildile:  hea kui meie külades on alles pärandkultuurikandjad, sädeinimesed. Kojuminekul tõdesime, et vaimseks eliidiks kujunemisel tuleb hinnata aegade tarkust ja loomulikult eelkõige kutsuda õpilasi oma küla, valda, maakonda paremini  tundma. Meenutasime üht Vigalast pärit suurkuju: M. J. Eisenit Eesti ärkamisajast. Hea on kuuluda  huviliste ringi Vigala külaliikumises.

Kordaksin õpilase öeldut mälestusmärgi juures: “Meie Juku sõjamees, igapäev ta võitleb, ei ta võitle mõõgaga, sulega ta heitleb. Enne veel kui aru saab, vaenlane ju reas, vahib ilma kartmata oma meeste seas. Jukul küllalt tegemist vaenlast eemal hoida. Ega enne sõitmist teel parem aeg ei koida.”  (1905)

Lõpetaksin lausega Eisenilt: “Paberivalge on kannatlik ja ilusad sõnad ei söö leiba.”

Jaan Viska