Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osa saama

Loodusgiid Priit Adler

Loodusgiid Priit Adler

Looja peitis kogu maailmas tarkused loodusesse: meie arukus on need üles leida. Seda Tõnu Otsa mõtet võis lugeda Puhta vee teemapargi ühelt pingilt.

Tamsalu maile jõudsime sajuse, tuulise, äikselise tormipäeva järgselt. Teel Lääne-Virumaale nägime teeäärtes üksikuid tuules murdunud puid, Järvamaal hakkas silma saju raskuse all lamandunud odrapõlde. Vana-Vigalast sai alguse teine koolituspäev keskkonnateadlikkuse projekti raames. Teel tegi Maie Üürike osavõtjaile viktoriini kaudu eeltutvust Lääne-Virumaaga.

Puhta vee teemapark asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Järsi külas Metsamõisa talu maadel, kus mõned aastad tagasi polnud ühtegi püsiasukat. Puhta vee teemapargis toimub õpe interaktiivsete õppeprogrammide kohaselt. Puhta vee teemapark paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus tekib puhas joogivesi. Siinsest veetekkest ja kohalike elanike käitumisest sõltub elu kogu Eestis. Öeldakse, et  siin on puhta vee kodu.

Meie vastuvõtjaks oli Priit Adler, kelle vanaisa Arnold Adler 1938. aastal ostis Metsamõisa koha. Vahepealsetel aastatel küll omanik vahetus, kuid 1996. aastast kuulub see eraomandisse ning veepargi rajamisega tegeldakse 2009. aastast. Loodusemees Fred Jüssi on olulise osa elust olnud Metsamõisas, kus tema huvi looduse vastu kinnistus lõplikult. Järsi külaga on seotud ka dirigent Kuno Areng.

Rühm meelteaias

Rühm meelteaias

Lääne-Viru ja Järvamaa piirimaile rajatud park hõlmab 90 hektarit. Teemapark on haruldane mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Veepark karstialal on haruldane lähenemisviis vee väärtustamisele. Eestvedaja rolli veab Ökokrati juhatuse liige Priit Adler. Arendaja  soovib tutvustada puhta vee teket ning selgitada, kuidas sõltub veest elu.

Kohtumine 764aastases külas leidis aset tuulegeneraatori all 120 meetri kõrgusel merepinnast. Sel päeval tuulest puudust polnud. Varem oli PRIA  rahastanud Eesti Energiast sõltumatu päikese- ja tuuleenergial toimivat elektrivarustust (üksikus maakohas õige lahendus). Keldri taga olid  60 päikesepaneeli 60kraadise nurga all – tänu kaldele  langeb lumi talvel paneelidelt. Päikeseenergiat koguti keldris asuvatesse geelakudesse. Elektrikaablit on  paigaldatud 3000 meetrit.

Tuulekell

Tuulekell

Jalutasime metsapargi teedel, vaatasime korrastatud stende õppematerjaliga ja QR-koodiga kontrollposte. Nägime, milliseid võimalusi pakub pärandkultuuri objekt metsapark: näiteks ligi 200 aastat vana kask paksu korbaga, seelikuga pärn, lohukivi, 49 cm läbimõõduga pihlakas. Pargis saime välja öelda Relve poolt Vigalas nähtu: ühes grupis kasvavad pärnad on sirgunud kännuvõsudest. Imetlesime maakividest kerkivat uut õppehoonet.

Jõudsime meelteaeda. Teame, kui vajalik on aed südame tegevuse, hinge ja vaimu korrashoidmisel. Saime oma viite meelt rakendada: nägemine – aiailu, kuulmine – tuulekell oma pooltoonidega, haistmine ja maitsmine – maitsetaimed, kompimine – terrassid. Oma rühmapildi  jäädvustasime ikkagi meelteaias.

Jõudsime tutvuda mesilastega. Puhtatõulised Serbia mesilased ei ründa. Mesilaste tegevused ajas erinevad, algul koristaja, siis tootja, seejärel tööline, lõpuks valvur. Kui head on isamesilased: pole astelt. Mesilastarud asuvad juba koristust ootava rapsipõllu ääres. Sealmail pidi olema hea läbisaamine põllupidaja ja mesiniku vahel.

Infostendid

Infostendid

Jõudsime jälgida- imiteerida  veeringkäiku; süüdata lõket telgis; kuulata perekonna ajalugu. Siinjuures ei saa nimetamata jätta sellist nime nagu Ründo Mülts, kes koostas Võhmuta ja Järsi küla ajaloo. See 1991 sündinud noormees alustas vanavara kogumist 10aastaselt, rajas Päinurme koduloomuuseumi, mille kohta öeldakse: tema köitev elusus on muidu justkui jumalast unustatud piirkonnas. See on näide sellest, kui otsustav võib olla noorte roll. Teisalt saime osa ühe küla käekäigust: algab viidamajandusega, kultuuri- ja ajalooobjektid tähistud infotahvlitega. Muidugi eelkõige tuleb nad korda teha, aluseks arengukava ning külaelu edendamine saab olla elanike ja maaomanike koostöö.  Enamik inimesi soovib näha kordumatut ja eripärast loodust ning eksponeeritud ajalugu. Selle nimel tasub tööd teha, ja korrati, et teenitud rahal on õige väärtus.

Tänasime meiega koosveedetud aja ja ilusa õppepäeva eest Priit Adlerit.  Uute kohtumisteni oli korraldajate Maie Üürikese ja Helbe Klissi soov.  Koolinoored eelkõige, rääkimata vanematest, olete igati oodatud vee teemaparki, kus eelmisel aastal olnud ligi 6000 külastajat; sel aastal tõusvat 10 000ni.

Tänuga tehtut  kirjeldamas

Jaan Viska

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>