1 juuni 2017 Archives

Lastekaitsepäeval Jenny Kruse tekil

Eesti vanima puulaeva Jenny Kruse tasuta lõbusõidud lastekaitsepäeval on saanud traditsiooniliseks heategevuseks, mida tulevad lapsed nautima Pärnust kaugemaltki.

Jenny Kruse teeb lastekaitsepäeval tasuta lõbusõite Foto Urmas Saard — Jenny Kruse teeb lastekaitsepäeval tasuta lõbusõite. Foto: Urmas Saard

Tänasele päevale oli eelregistreerimisega kavandatud neli reisi. Hommikul esimese väljasõidu ajal oli tuul parajalt tugev ja õhk mitte eriti soe. Laeva kapten Tarmo Mihhailov otsustas lastega mitte väga kaugele lahele sõita ja jätta purjed üles tõstmata. Täispurjedes on purjepinda ühetekokku 163 ruutmeetrit. Sedakorda asendas purjesid mootor. Sõukruvi paneb liikuma Volvo Penta 63, selgitas laevatekil askeldav kapteni abiline. Mootori jõul suudab purjekas arendada kiirust kuni 6 meremiili tunnis. Süvist on laeval 2,6, pikkust koos pukspriidiga 18 ja laiust 4,6 meetrit.

Algselt kreveti- ja kalatraaleriks ehitatud kahemastiline purjekas valmis Taanis, Skagenis 1944. aastal. Kaheksakümnendatel ehitati ketš-tüüpi alus Rootsis Donsö saarel ümber vabaajalaevaks. Rootsi Shalom pakkus 2011. aastal laeva sümboolse müügihinnaga Pärnu Shalomi Abikeskusele. Pakkumisest keeldumise järel asutati iseseisev mittetulundusühing Jenny Kruse ja alus osteti ikkagi Pärnule ära. Ülalpidamiskulude toetuseks loodi heategevuspood Jenny Kruse. Vana purjelaeva puhul on tegemist rahvusvahelise meremisjoniga. Jenny Kruse kodusadam asub Pärnu vallikraavi suudmes.

Loe edasi: Lastekaitsepäeval Jenny Kruse tekil

EASi turismiarenduskeskus kutsub rahvusvahelisse pereturismi mängu osalema Eesti perekonda

EASi turismiarenduskeskus kutsub rahvusvahelisse pereturismi mängu osalema üht julget Eesti perekonda. Teist aastat järjest toimuvas „Visit Estonia Family Game“ mängus osalevad ka sel suvel Läti, Soome ja Venemaa blogijate perekonnad.

„Möödunud suvel toimunud Visit Estonia peremängus osalesid kolme naaberriigi perekonnad, kes läbi põnevate mängude tutvusid kesk-Eesti pereturismi atraktsioonidega. Sel aastal tahame mängu kaasata ka lustaka kohaliku perekonna, kes aitaks võõrustajana väliskülalistele tutvustada meil perega puhkamise võimalusi,“ selgitab EASi turismiarenduskeskuse valdkonnajuht Ott Sarapuu.

Mäng toimub 5.-8. juulil ja kulgeb Lääne-Eestis ning Saaremaal. Osalema otsitakse pere, kus kasvab vähemalt kaks 7-12 aastast last, ning kes on perena valmis mängukogemusi sotsiaalmeedias teistega jagama. Vajalik on lastevanemate ingliskeele oskus suhtlustasandil ja kasuks tuleb ka laste keelteoskus.

Loe edasi: EASi turismiarenduskeskus kutsub rahvusvahelisse pereturismi mängu osalema Eesti perekonda

Eesti jahimehed on noorenenud

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS-i) äsja ilmunud aastaraamatust selgub, et Eesti jahimeeste vanus on võrreldes eelmise aastaga noorenenud. Kui 2015. aastal moodustasid suurima osa jahimeestest 40‒60-aastased, siis lõppenud aasta seisuga jäi see vanusegrupp 30‒60 aasta piirimaile. Lisaks on tõusnud noorte naisküttide osakaal.

“Selline tendents on igati tervitatav ja näitab jahimeeste elujõu suurenemist”, selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. Tegevjuhi sõnul on sellele kaasa aidanud ka aasta teema projekt. “Eelmise “Jahimeheks” aasta teema raames võeti senisest enam noorjahimeeste koolitustest osa ja liituti jahimeeste perega. Eriti positiivne on see, et aina enam tuleb ka noori juurde, kellest märkimisväärne osa on naised.” “Jahitraditsioonide ja teadmiste noortele edasi andmine on ka EJS-i üks põhieesmärke”, lisas Korts.

Eelmisel aastal suurenes Eestis tunduvalt naisküttide osakaal. Kui 2015. aastal oli seltsides naisi 333, siis möödunud aasta lõpuks sai neid kokku juba 373. Samuti suurenes 26‒30-aastaste naiste osakaal. 2015. aastal moodustasid enamiku naisküttidest küll 31‒35-aastased ning 26‒30-aastate vanusegrupis oli kokku 61 kütti, aga lõppenud aastal tõusis see 70 inimesega üheks suurimas vanusegrupiks. Lisaks suurenes 36‒40-aastaste vanuseklass, kus naiskütte on veidi üle 70.

EJS-i äsja ilmunud aastaraamatus käsitletakse ka seltsi 2016. aasta tegemisi, kajastatakse aasta jooksul toimunud olulisemaid sündmusi ning tuuakse välja 2016/2017 jahihooaja küttimisstatistikat jms. Aastaraamatu koostas EJS-i toimetaja Andra Hamburg.

Eesti Jahimeeste Seltsi aastaraamat 2016 (PDF)

Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid

Pildike Viitina uuenenud mõisapargist. Foto: Rõuge vald

Nii Rõuge valla elanikud kui ka möödasõitjad on kindlasti märganud, et Viitina mõisapark on selle kevadega väga palju muutunud. Rõuge vallavalitsus viis seal ellu Viitina pargi rekonstrueerimise I etapi projekti.

Lisaks pargile sai uue ilme ka Järvesaar, mis on vallarahva jaoks oluline puhkekoht. Seal toimuvad iga-aastased valla laulu- ja tantsupeod ning muud, peamiselt suvised sündmused.

Projekti käigus korrastati pargis ja Järvesaarel jalgrajad, rajati uusi puhkekohti ning hooldati haljastust. Puistut harvendati 520 puu võrra, maha võeti ligi 1,6 hektarit võsa.

Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo: “Puude- ja võsaraie toimus koostöös projekteerija ja kogenud maastikuarhitekt Kati Niibo ning keskkonnaameti spetsialistiga. Viimased korrektuurid raiemahtu tegid väga loodussõbralikud arboristid firmast OK ACER OÜ. Raiete eesmärgiks oli tuua esile kinnikasvanud vaated kaunile Meegomäele, mõisa peahoonele ja Järvesaarele ning taastada maastikupargile omane kaunis visuaal. Muidugi ei unustatud selle juures ka pargi elurikkust, mille säilitamiseks hooldati näiteks 30 vana elustikupuud, mis jäävad elupaigaks erilisele pargi faunale ja floorale.” Loe edasi: Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid

Tulekul on Eesti rahvusliku käsitöö laulupidu ehk OmaMood 2017

8. juunil toimub Viljandi pärimusmuusika aidas Eesti suurim modern-etnilist disaini tutvustav moeetendus OmaMood 2017.

Rahvuslik käsitöö on eestlaste vaimse kultuuripärandi oluline osa ja tükike meie identiteedist, mis on siiani igapäevases kasutuses ning arengus. OmaMood 2017 on rohkem kui lihtsalt moeetendus, see on kõikide paikkondade käsitööliste kogukondadele mõeldud pidu, kus on võimalik kokku saada ja inspiratsiooni ammutada.

Moeetenduse jaoks on loodud spetsiaalne koreograafia ning heliline kujundus. Etenduse visuaalne kujundus on inspireeritud loodusest, ürgsetest metsadest ning eestlaste omapärasest loodustunnetusest.

Sellel aastal on laval 14 kollektsiooni ning disainerite seas on nii Viljandi kultuuriakadeemia ning Viljandi kunstikooli õpilasi kui ka vabakutselisi disainereid. Lisaks jõuab lavale ka Kersti Heinloo poolt loodud lillepärgade kollektsioon.

OmaMood Facebooki leht: https://www.facebook.com/omamood/

OmaMood 2017 sündmus: http://bit.ly/2qOeeXV

Karula rahvuspargis Kaikamäel tuleb puupainutamise koolitus

Et vanad oskused ära ei kaoks, toimub Karula rahvuspargis Kaikamäel kahepäevane koolitus traditsioonilisest puupainutamisest 10. ja 11. juunil algusega kell 10.

Koolituse viib läbi Meelis Kihulane, kes armastab, uurib ja propageerib rahvapärast puukäsitööd.

Kavas:

· loeng ” Traditsiooniline puupainutamine”
· Näituse “Vaka all” avamine. Meelis Kihulase näitus “Vaka all” on esimene näitus sarjast “Kummardus Ants Viiresele”.
· Koolitusel painutatakse looka, vankriratta pöida ja reejalast. Lisaks saavad kõik osalejad ise valmistada painutatud toidukarbi
· 10. juunil saab veel meisterdada traditsioonilisi pille: kilgipille ja karjasepasunad. Juhendab Allan Jara.

Info ja registreerimine tel 5172 646 ja lilian@karula.com.

Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja keskkonnaamet. Korraldab MTÜ Karula Hoiu Ühing.

Käsmu saab Sauna tänava

Soome 100 sünnipäevale pühendatud Viru Folgi korraldajad pöördusid Kadrina Saunaklubi KSK poole ettepanekuga rajada festivali ajaks Käsmu Sauna tänav. Liikursaunade omanikud, andke endast teada!

Vihaga kuid vihata! Foto: Kadrina Saunaklubi

Kuna Soome ja saun on lahutamatud, tuleks Soome teemalise festivali ajal Käsmus kindlasti pakkuda ka erinevate saunade külastamise võimalusi. Käsmu saabuvad liikursaunad on kavas koondada Käsmu meremuuseumi ligidusse, luues nii kohapeal kohaliku Sauna tänava. Viru Folk toimub 11.- 13. augustini.

Siinkohal kutsub Kadrina Saunaklubi KSK endast teada andma kõikvõimalike liikuvate saunade omanikel, kes on huvitatud Käsmu Sauna tänava projektis kaasa lööma Kadrina saunaklubi direktorile Andres Nukale telefonil 508 9634.

P.S. Kadrina külasaunas jätkub unikaalse, väidetavasti tervendava mõjuga kerisekivi šungiidi testimine. Olete oodatud!

Elvas taastati ajalooline vaksali purskkaev

Neljapäeval, 1. juuni õhtul avatakse Elvas pidulikult kohaliku kogukonna rahaga taastatud ajalooline purskkaev. Avamise puhul annab tasuta kontserdi Ivo Linna ning toimuvad üritused lastele ja noortele.

Purskkaevu taastamise projekti vedanud MTÜ Elva Elama liige Toomas Laatsit ütles, et 20. sajandil oli vaksaliesine purskkaev Elva üks sümboleid.

“Purskkaev rajati juba 1926. aastal, ehkki viimati töötas see 1980. aastate lõpus,” sõnas Laatsit. “Kuna eelmisel aastal korrastati Elva jaamahoone park ning tulemas on vabariigi 100 aasta juubel, siis tekkis meie aktiivseid linnakodanikke koondaval MTÜl mõte teha kogu Eesti rahvale kingitus – purskkaev taastada. Purskkaevul on potentsiaal saada vaatamisväärsuseks, mida tullakse uudistama ka kaugemalt.” Loe edasi: Elvas taastati ajalooline vaksali purskkaev

Alates tänasest tohib kodulinde taas õues pidada

Kuna lindude gripp pole siiani Eestisse jõudnud ning Eesti maaülikooli ornitoloogide hinnangul on lindude ränne selleks kevadeks lõppenud, otsustas veterinaar- ja toiduamet tühistada 1. aprillist kuni mai lõpuni kehtinud lindude väljaspidamise keelu.

Hoolimata lindude gripi ohu vähenemisest soovitab veterinaar- ja toiduamet siiski võimalusel jätkata lindude pidamist sisetingimustes, tagamaks nende parema kaitse.

Vaatamata lindude väljas pidamise keelu lõppemisele saab iga farmiomanik oma linde kaitsta, järgides kõiki loomatauditõrje seadusest tulenevaid bioohutusmeetmeid. Näiteks tuleb piirata kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks kasutada ja kanda mujal.

Loe edasi:

Lastekaitsepäev eksamitest vabaks!

Tänane lastekaitsepäev kipub muude tähtpäevade kõrval ununema, kuigi laste rõõmu ja heaolu nimel tegutsevad asutused ja organisatsioonid pakuvad erinevaid üritusi.

Lastekaitse Liit korraldab näiteks ühes partneritega Vabariigi Presidendi roosiaias lastega ja lastele tunnustusauhindade jagamist laste hüvanguks panustanud inimestele ja organisatsioonidele. Tänavu sooritavad põhikooli lõpetajad aga samal ajal eesti keele eksamit.

“Arusaadav – millal neid eksameid ikka teha kui õppeaasta lõpul,” arutleb Lastekaitse Liidu president Loone Ots. “Ka on õige, et aasta jooksul hästi tehtud töö muudab iga eksamisoorituse kergeks. Ent juunikuu esimene päev võiks siiski pälvida eristaatuse. jäädes laste rõõmupäevaks, kui kooliski on rohkem vabadust ja üllatusi.” Loe edasi: Lastekaitsepäev eksamitest vabaks!

Kuidas suvilasse internetti saada?

Pool aastat talvitunud suvilad saavad kevadel ja suvel uue hingamise, kui järjest rohkem inimesi linnast maale kolib. Mida aga teha, kui metsa või randa kaabliga internet ei ulatu?

Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul saab suvilas kasutada mobiilset internetti, sest Eesti metsades on väga hea levi.

„Vask- ja fiiberkaablit pole igal pool, aga mobiilne internet on ja selle kvaliteet läheb kogu aeg paremaks,“ ütles Sarri. Ta lisas, et Eesti operaatorite 4G võrgu katvus on üsna võrdne, ulatudes kõigi puhul üle 90%, nagu on näidanud ka Tehnilise Järelvalve Ameti mõõtmistulemused.

„Interneti allalaadimiskiirus on keskmiselt üle 50 megabiti sekundis ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ lisas Sarri.

Tele2 raadiovõrgu juht annab nõu, kuidas lihtsalt tekitada suvilasse internetti: Loe edasi: Kuidas suvilasse internetti saada?

Lipu päev Pärnus Rüütli platsil

Tänavu toimub Pärnus Rüütli platsil traditsiooniline Eesti lipu päeva tähistamine võrreldes eelmiste aastatega oluliselt teistsuguselt. Täpsema ülevaate 4. juunil toimuvast annab MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Mari Suurväli.

Mari Suurväli 2016 a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus Foto Urmas Saard — Mari Suurväli 2016. a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Peamine erinevus seisneb selles, et nii pidulik lipurivistus kui meelelahutuslik kava tuleb esitamisele täies mahus üksnes Rüütli platsil. Eelmistel aastatel jagunes lipu päeva tähistamine kolme osasse: pidulik tseremoonia Rüütli platsil, rongkäik ja sellele järgnev lauljate, tantsijate või külalisesineja kontsertkava. Tänavu koondatakse kogu päevakava üksnes Rüütli platsile.

Suurväli kinnitusel osalevad lipurivistusel Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Vanalinna põhikool, Pärnu Kuninga tänava põhikool, Pärnu Tammsaare kool, Audru kool, Kaitseliidu Pärnumaa malev, kodutütred, noorkotkad, Väärikate klubi.

Rüütliplatsile kogunemine algab 15.30. Samal ajal alustab isamaaliste viiside mängimist Pärnu Noorte Puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Platsile tuuakse lipud.

Loe edasi: Lipu päev Pärnus Rüütli platsil