Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2017
E T K N R L P
« märts   mai »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Kristina Mägi (vasakul) ja Kristina Lee.

Kristina Mägi (vasakul) ja Kristina Lee.

Elus ei pea ainult üleskutsete najal elama, vaid põlvkondade järjepidevus peab tagama jätkusuutliku ühiskonna. Kogemusõpe, uute oskuste omandamine saab alguse perekonnast, koolist, hiljem töökohal, sest alati on meil oskusi, mida jagada. Teame, kiirelt muutuvas maailmas tehnoloogia arenguga kaasa minnes tuleb tagada kultuuri, keele ja traditsioonide jätkumine. 2017. aasta on oskuste aasta, eelkõige elukestva õppe aasta ja seetõttu TÕN-i maakondlik koordinaator  Ivi Sark kutsus infopäevale Kohilasse.

Koolitus oli eelkõige maakonna TÕNi tegevustest ning  kohal olnud osalejatel oli palju tähelepanekuid. Päev algas nn jätkusuutliku valla vallajuhi Heiki Hepneri kabinetis. Olime Kohila uues vallamajas, mis läks käiku 2005. a uue esimese hoonena vabariigis.  Vallamajas töötab 26 spetsialisti, vallas elab üle 7000 inimese 230 ruutkilomeetril 21 külas, kolmes alevikus ning pooled elanikud elavad Kohila alevis. Gümnaasiumis käib üle 850 lapse. Tänu heale sündivusele vallas on kool kitsaks jäänud. Uus projekt on valmimas ning sügisest peaksid laiendustööd algama. Lisaks on vallas 4-klassiline era-mõisakool oma võimalustega ja haridusega seotud asutusi: kaks raamatukogu, neli lasteaeda, kaks noortekeskust, koolituskeskus. Vallas püütakse igati tagada elukestvat õpet tunnustamise ja motiveerimise kaudu.

Vestlusring vallamajas

Vestlusring Kohila vallamajas

Meeldiv oli kuulata koostööst kogukonnaga parema Kohila loomisel. Vallamajast siirdusime lasteaeda Sipsik, kus töötab kaheksa rühma, alustades Sipelgatest, Päikeseliblikatest ja lõpetades Jaaniussidega. Lasteaed reklaamib end tervist edendava ja kiusamisvabana, tegevusi toetab Jänku-Jussi nutilabor. Tore oli lasteaias vaadata, kui üks laps ulatas ürituskutse vallavanemale.

Nõupidamine jätkus raamatukogus. See on huvitava ajalooga ehitis, mis varem oli mõisa viljakuivati, kuid nüüd on saanud raamatukoguks ja kokkusaamiskohaks. Päev jätkus nüüdisaegsete suundade tutvustamisel lasteaias, mida tegid õpetajad Kristina Mägi ja Kristina Lee. Tolerantsust on võimalik kasvatada teise nahavärvi, rahvuse ja keelega inimestega koostöös. Toodi positiivseid näiteid. Öeldi, et vahel parem koolitada kohapeal, kasutegur isegi suurem. Lasteaiatöötaja saab kaks tasulist koolituspäeva aastas.

Kohila raamatukogu

Kohila raamatukogu

Kuulsime personali kaasamisest, õpetaja arengu toetamisest, kuulsime ja nägime animatsioone, kuidas mängida Kahoot või juhtida Bee-Bot programeeritavaid roboteid või teha kunsti GPS-seadmetega, tunda QR-koode või veel teada üht-teist Ledo Wedo robootikast. Kui teid huvitavad arvutiga seotud võimalused lasteaias, siis võtke teekond lasteaeda Sipsik. Lasteaed pakub häid võimalusi.

Oma koolitööst kõnelesid kutsekoolide esindajad Vana-Vigalast Enn Roosi ja Kehtnast Katrin Viru. Õpe kutsekoolides laieneb täiskasvanutele. Vana-Vigala näite juures märgiti MTÜde head tööd: Jätkusuutlik Vana-Vigala, Vigala külade Ümarlaud. Saalist teati eestvedajatena Astra Põlmat ja Mare Ülemaanteed. E. Roosi rääkis, et uued õppekavad viisid Lätiga kostöövõimaluse. Kehtna jagas reklaamvoldikuid uutele erialadele. Soovitakse, et oleks rohkem infot, et õpilased leiaksid tee kutsekooli, teisalt, et keegi ei jääks õpingutest kõrvale, sest õppida ei ole kunagi hilja.

Veel tutvustas Lili Saksing koostööd Rajaleidjaga. Küllaltki olulisel kohal on õpe täiskasvanute gümnaasiumis, rääkis Kaja Leppik. Toodi näiteid: klassi õpilastel pole nägemust, kelleks saada, sel juhul on küll kiiresti vaja motivatsiooniga tegeleda.

Mäng on kõige aluseks.

Mäng on kõige aluseks.

Head sõnad lausus Katrin Niklus kaugemate piirkondade raamatukogude kohta, need töötavad edukalt ja entusiastlikult. Lõpuks sai sõna raamatukogu perenaine Kristiina Bender oma sisukate ürituste teemal. Ilusad mõtted tugevdavad traditsioone, sisukale päevale elas kaasa vallavanem, kes pidas vajalikuks oskust – üksteiselt õppimine rikastab meid.

Päev lõppes kokkuvõttega ürituse koordinaatorilt ning oktoobris toimub traditsiooniline õppija nädal. Millega tegeleda vahepealsel ajal, selleks tähelepanekud edaspidiseks. Päeva kokkuvõtteks: teemade ring oli lai, kuid püsis n-ö raamides:  milliste võimalustega lasteaed, Kohila valla hea koostöö allasutustega. Oma silm on kuningas, selleks õppekäigud vajalikudongi, rohkem reklaamida oma võimalusi. Mida edaspidi teha, kuidas jõuda inimese väärtustamiseni, mida teha haridustee katkemisel, kuidas aidata. Sotsiaalpedagooge on rohkem tarvis. Sotsiaal- ja haridusministeerium võiksid teha enam koostööd, haridusalast infot jagada enam koolides, raamatukogudes, KOV-s, külaseltsides. Täiskasvanute tegevus MTÜ-des, ümberõppevõimalused kutsekoolides, kohtumised edulugudega, tööandjate kaasamine.

Haritust ja õpet väärtustav Jaan Viska

Comments are closed.