Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2016
E T K N R L P
« sept   nov »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Pärnus avati mälestussammas Tšornobõlis käinud meestele

Eile õhtupoolikul avati Riia maantee ja Lembitu tänava ristmiku ääres asuva Raeküla vanakooli keskuse õuel mälestussammas Tšornobõli katastroofi tagajärgede kõrvaldamisel osalenud inimestele.

Taevatrepp objektil Raeküla vana koolimaja juures, kust algas teekond Tšornobõlisse Foto Urmas Saard

Taevatrepp objektil Raeküla vana koolimaja juures, kust algas teekond Tšornobõlisse. Foto: Urmas Saard

Samasse asukohta oli Pärnumaa *Tšornobõli ühendus Gamma ühiselt Pärnu linnavalitsusega paigaldanud mälestuskivi juba 20 aastat tagasi. Nüüd püstitati monumentaalsem mälestusmärk.

Pool aastat põrgus

Jaan Krinal, Pärnumaa Tšornobõli ühenduse Gamma juhatuse esimees, osutas käega Raeküla vanakoli keskuse suunas ja jutustas sellest, kuidas 1986. a mais avanes kordusõppustele kutsutud meeste ees selle maja uks. „Mehi kogunes siia üle Eesti. Kedagi meist enam omapäi tollest uksest välja ei lastud. Nimed kirja ja Reiu metsa. Esimene ehmatus tabas siis, kui partissanidele anti tuttuued mundrid ja saapad, mida tavaliselt nõukogude armees ei juhtunud.“ Krinal teadis öelda, et Pärnumaalt saadeti 447 inimest, tervest Eestist pisut alla 5000. Kuid Tšornobõlisse läkitati veel hiljemgi mitmel aastal. Puuduvad täpsed andmed, kui palju Eestist lõpuks tuumaõnnetusealale ühtekokku saadeti. „Need arvud on väga suured, miljonites. Kannatasid ka perekonnad: ema, isa, õed, vennad, naine lapsed. Viiest tuhandest kasvab välja palju suurem arv inimesi, keda see lähemalt puudutas,“ arutles Krinal ja palus seejärel pead paljastada ning jääda viivuks vaikselt seisakusse, et mälestada lahkunuid.

„13. oktoobril, 30 aastat tagasi, väljus Valgevenest esimene esselon tagasiteele, 14. oktoobril tuli teine esselon, millega pääsesin ka mina tulema. Esimese esseloniga sõitis ära polgu juhtkond, kes pidi siin Pärnus uhkelt vastu võetama, aga nad eksisid kusagil valele teele pöörates ära. Tegelikult jõudis esimesena kohale see esselon, kes järgmisel päeval välja sõitis,“ rääkis Krinal, olles alles sellel kevadel saanud veel ühe ehmatava teadmise juurde. Ta oli lugenud ajakirjast Ajalugu, et Tšornobõli rajooni 30 km suuruse piirkonna saaks kasutusele võtta alles 20 000 aasta pärast.

Sõna kunstnikule

Raha eraldas mälestusmärgi valmimiseks Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Skulptor Üllar Kallau on mälestussamba kujundi looja ja peamine valmis ehitaja, kelle kätetööga valmis puidust osa. Puidust kehandit ümbritseva metallist ehise tegi Lääne-Virumaal Porkunis elav sepp Eigo Laur.

Inimene polnud katastroofipõrgus rohkem väärt kui tema käes hoitud labidas.

Metalli ja puitu vormitud kunstiteose üldnimetus on „Taevatrepp objektil“. „Arvan et sellisena on pealkiri väga inimlik soovmõte,“ selgitas Kallau ja ei pea sobivaks nimetada kõnealust objekti ausambaks, nagu juba ajakirjandusest olevat läbi lipsanud. „Parem nimetada mälestusmärgiks või mälestussambaks. Miks ta selline on? Olen sellele juba ligamale aasta mõelnud ja tänagi kõndisin enne avamist pea tund aega selle ümber oma mõtetes ringi. Mis selle asja juures kõige tähtsam on? Kindlasti kogu see Tšornobõli lugu algusest peale kuni lõpuni, kuigi polegi veel lõppenud.“ Kallau sõnul on tegemist väga kontrastsete sündmuste erinevate pooltega, mis peaksid ka skulptuuril välja paistma. „Ühest küljest toimetati progressi nimel, aga parema homse asemel juhtus hoopis muud. Minu mõttes oli siis tekitada selline objekt, mis iselomustab võibolla inimeste püüdlust õndsama elu suunas. Aga tegelikkuses võivad head kavatsused pöörduda väga pahelisteks. Eriti ärritav on hoolimatus. Inimene polnud katastroofipõrgus rohkem väärt kui tema käes hoitud labidas. Vormiliselt on „Taevatrepp objektil“ vist natuke vägivaldne, teisalt peitub selles ka taevatrepi sümbol, mida inimesed on ikka läbiaegade oma unistuseks pidanud. Kokkuvõtvalt kujutab mälestussammas kõike, mida keegi suudab endale ette kujutada.“

Ikoon

Oma kaaslasi Pärnumaal käis tervitamas ka Narva Tšernobõli AEJ Avarii Likvideerijate Liidu esimees Sergei Neprimerov. Ta tõi kaasa haruldase ikooni, mida hoitakse alaliselt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Narva Kaheteistkümne Püha Apostli Koguduses Tšornobõlis töötanud meeste mälestuseks. Kirik asub Mõisa tänaval. Hinnalise ikooni venekeelne nimetus on „Чернобыльский Спас“. Neprimerovi sõnul oli Narvas 800 Tšornobõlis töötanut, praeguseks on neist järele jäänud ainult 146. Narvas paigaldati mälestustahvel tolleaegsele sõjakomissariaadi majale.

Kalev Kaljuste juhtis tähelepanu olukorrale, kus ühed Tšornobõli mehed on võrdsustatud represseeritutega, aga nn hallipassi inimestele see ei kehti.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste juhtis tähelepanu olukorrale, kus ühed Tšornobõli mehed on võrdsustatud represseeritutega, aga nn hallipassi inimestele see ei kehti. „Ka see kord tuleks üle vaadata,“ lausus Kaljuste. Staatuse kohaselt pidid vanemad olema Eesti kodanikud ja elama siin ka aastal 1940.

Reaktorit meenutav mälestussammas

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius oli tollel saatuslikul 1986. a 26. aprillil alles 17-aastane. „Mäletan, et sellest ei räägitud midagi. Alles nädal aega hiljem tuli välja. Soome televisioon hakkas rääkima Rootsi jaamades registreeritud radiatsiooni järsust tõusust. Nõukogude Liidu juhid eitasid juhtunut kuni viimase võimaluseni. Kahjumiks hinnati 35 miljardit rubla, inimelude kaotusel pole hinda. See kuidas inimesi sinna veeti, oli tegelikult õõvastav: valetati näkku, et minnakse kordusõppustele. Valetati kohapeal, et oht pole nii suur.“

Kosenkraniusele meenutas avatud sammas veidi reaktorit. „Olen lugenud reaktori varrastest, mis aeglustasid ja kiirendasid protsesse. Kell 1:23:40 öösel tõusis neljanda reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt ja kasvatas soojakollet, milles kasvanud aururõhk purustas reaktori.“ Nüüd on Raekülas koht, kus oma lastele ja lastelastele rääkida, et tuumaenergia on väga võimas, aga kui sellega hoolimatult ümber käija, tekitab see meie imelühikese elueaga võrreldes terve igaviku kestvat pahandust.

Lilled Tšornobõlis käinud meestele Foto Urmas Saard

Lilled Tšornobõlis käinud meestele. Foto: Urmas Saard

Laulude ja mälestuste seltsis

Mälestuskogunemisel esines Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoor, keda juhatas ja saatis akordionil dirigent Helle Kullamaa. Mälestussamba avamise järel koguneti ühiselt Raeküla vanakooli keskuse peeglisaali, kus Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoor laulis veel mitmeid laule, saatis kontsertmeister Krista Jalango. Esinesid solistid.

Keskuse juhataja Piia Karro-Selg ja arendusspetsialist Marina Mesipuu pakkusid suupisteid ja kohvi. Meenutati ühiseid mälestusi, Krinal kutsus üles mälestusi kirja panema. Samas oli võimalik osta raamatu „Nii see oligi. Tšernobõl 1986“ , mille ühisautorid on Tiit Tarlap ja Kalju Tõiger. Sellest raamatust leiab ka „Tšernobõli hümni“ sõnad. Teksti ja viisi looja on Sindi ulmekirjanik Tiit Tarlap.

*Tšornobõl → varasem eestikeelne nimi venepärane “Tšernobõl”; ukraina keeles Чорнобиль, vene keeles Чернобыль.

Urmas Saard

Comments are closed.