Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2016
E T K N R L P
« sept   nov »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Aasta Kihnu Virvega

Täna möödub täpselt aasta päevast, kui Kihnu rahvalaulik Virve Elfriide Köster Saaremaa AS Baltic Workboatsi laevatehases ehitatud „valge luige“ šampanjapudelit killustades omanimeliseks parvlaevaks ristis. Mullu 5. oktoobril tegi Kihnu Virve esimese reisi Kihnust Munalaidu.

Kihnu Virve Munalaiu sadamas Foto Urmas Saard

Kihnu Virve Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard

Minul avanes esimene võimalus alles enam kui 11 kuud hiljem näha Munalaiu sadamas uhket 45 meetri pikkust jääklassiga reisiparvlaeva, mille mõlemat külge kaunistab Tartu kunstniku Veiko Klemmeri kujundatud muster ja suures kirjas kirjutatud laeva nimi Kihnu Virve. Neljapäeval polnud reisijaid palju, aga vajadusel mahutab parvlaeva tekk 30 sõiduautot, lisaplatvormtekki kasutades kümmekond rohkemgi. Veoautode piiranguks on 90 tonni: kas kolm 30-tonnist või kaks 45-st. Kui Kihnu Virve eelkäijatel sai üksnes mööda treppe üles ja alla liikuda, siis nüüd saab jalavaeva vähendada lifti abil. Päikesetekile ja 180 ruutmeetri suurusesse reisijate salongi mahub paarisaja inimese ringis.

Muidugi polnud sedakorda Audru pasunakoori Õnn Tuli Õuele sõitjaid tervitamas, nagu see sündis Kihnu sadamast esimesel reisile väljudes, aga põnevust jätkus esmareisijale selletagi küllaga. Kuid kaptenisillal asus endiselt sama kapten, kes sõitis ka esimese reisi. AS Kihnu Veeteed asutaja ja omaaegne juht Annely Akkermann ütles, et Vladimir Zenjov on praegu kõige staažikam kapten Kihnu liinidel. „Väga tore mees, andekas keelte peale. Eesti keelt räägib nii hästi, et keegi ei saa aru, et see ei olegi tema emakeel,“ kiitis Akkermann.

Muidugi oli Kihnu Virve liiniletulek ühe suure unistuse täitumine

Mäletan sõitmist Amaliega, mis liikus otseteed Kihnu suunas. Nüüd tegi Kihnu Virve Munalaiult väljudes täisnurkse pöörde ja võttis suuna suurele laeva teele. 2,7 meetrine süvis ei sobivat otse sõiduks ja seepärast valib kapten ohutuma teekonna. 9,3 miljonit eurot maksma läinud laeval on kaks tuhande kilovatise võimsusega peamasinat, mis võimaldavad arendada tosinast sõlmest suurematki kiirust. Vaatamata teatava ringiga sõidule kulub Munalaiult Kihnu jõudmiseks ikkagi endiselt üks tund. Kihnu ja Pärnu vahelise meretee läbib Kihnu Virve ca kahe ja poole tunniga. Pärnu maavalitsuse andmeil teeb laev aastas kõige rohkem reise Munalaidu, 1060 korda, vähem kui kilomeetri kaugusel asuvale Manijale 150 reisi ja Pärnusse põikab kõigest 30 juhul.

Vladimir Zenjov on praegu kõige staažikam kapten Kihnu liinidel Foto Urmas Saard

Vladimir Zenjov on praegu kõige staažikam kapten Kihnu liinidel. Foto: Urmas Saard

AS Kihnu Veeteede soodsama pakkumuse tunnistas Pärnu maavanem edukaks 2015. a augustis. Aga edu algus ulatub sajandi vahetusse, kui kirg suurte masinate ja mere vastu viis Annely Akkermanni laevaettevõtet Kihnu Veeteed asutama. „Alustasin merendusega tegelemist 2000. aastal. Veensin Pärnu maavanemat Toomas Kivimägi tellima Mereakadeemia professoritelt Kihnu ja mandri vahelise ühenduse arengukava. Selle käigus sai külastatud Soome saarestikku ja laevaarhitekte,“ meenutas Akkermann, kelle sõnul jõuti arengukavas sarnaselt soomlastega arusaamisele, et Kihnu vajab spetsiaalselt Kihnu jaoks ehitatud laeva. „Arengukava lisas oli ka joonis laevast, mille prototüüp oli Soome mereväele ehitatud laev, Kihnu Virvest madalam ning seetõttu vast vähem tundlik tuulele. Kuna uue laeva ehitamise võimalust 2001. aastal ei paistnud, lõime 2002. aastal Kihnu Veeteed ning ostsime Norrast vanu parvlaevu saarte transpordivajaduse teenindamiseks. Muidugi oli Kihnu Virve liiniletulek ühe suure unistuse täitumine,“ rääkis õbluke Kihnu naine, kes korduvalt varemgi kirjeldanud suurte võimsate laevade masinate mõnusalt turvalist mürina tunnet. Tõsi, selle viimase laeva mürin enam reisijate salongini ei ulatu.

„Merendusega hakkasin tegelema üksnes seetõttu, et Kihnu saarel oli vaja turismi arendamiseks normaalset ühendust. 16 aastat hiljem võib öelda, et turism on kasvanud ühes sammus ühenduse paranemisega. Moodsa laeva liiniletulek tõi sellel suvel uued sündmused ja uued külastajate rekordid Kihnu saarele. Seda kõike on palju rohkem kui ma oleksin osanud 1991. aastal turismiga ja 2000ndal aastal merendusega alustades unistada või loota. Üks on kindel: suund oli õige ja inimesed, armsad kolleegid ja koostööpartnerid, olid õiged. “

Urmas Saard

Comments are closed.