Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2016
E T K N R L P
« juuni   aug »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Pildikesi Kodila küladest ilma külasid külastamata

Kodila? Ulvi Blande tõuseb laua äärest ja tuleb maakaardiga lähemale. Ta asetab näpu Rapla linnast loode suunal asuvale täpikesele. Maastikul võib kahe asumi omavaheline kaugus olla umbes kümmekond kilomeetrit.

Ulvi Blande Foto Siim Solman

Ulvi Blande. Foto: Siim Solman

Mitte kaugel Varbolast

„Meie Kodila naaberküla on Oela,“ rõhutab Ulvi. Näpp liigub kaardil edasi lähestikku asuvatele Palamulla ja Kelba küladele, ka Raka ning Tõrma peale. Kõiki neid samasse piirkonda kuuluvaid tillukesi asundusi kutsutakse üldisemalt Kodila küladeks. Kodilast mitte kaugel, otse lääne suunal märkan ka Varbola nimetust. Ester Kulagina kirjutab Kodila külade aja- ja kultuuriloost raamatus „Läbi aegade ja inimeste“ sellestki, et Kodila piirkonnas leidub mitmeid vanu sõjateid, mis lisab mõistagi põnevust nimetatud paikkonnaga lähemat tutvust tehes. Kulagina hinnangul aitasid ilmselt Kodila kandi külade elanikud ühte võimsaimat muinasehitist, Varbola maalinna, rajada. Muitsete sõjaretkede ajal olevat lähikonnast pagetud Varbolasse varjule. Üle raba ehitatud tammepakkudest tee oli kõigest 5 km pikkune. Soorada on metsasihina marjulistele tänini kasutatav. Maanteed pidi on Kodila ja Varbola vahemaa ligikaudu neli korda pikem.


Tänavu tähistatakse Kodila külade 775. aastapäeva mitmete ühiste ettevõtmistega. Sellest ja paljust muustki tahab Kodila külavanem põgusa ülevaate anda. Ulvi töötab nädalalehe Rapla Sõnumid küljendajana ja täidab oma ülesannet väga hästi. Sellest annavad tunnistust pilkupüüdva kujundusega ajalehenumbrid. Küllap just sellepärast avas peatoimetaja Tõnis Tõnisson oma ametiruumi ukse ja palus meid istuda suure laua äärde. Koduloohuvilisena huvitab tedagi kolleegi tegevus lisaks ajalehtede kujundamisele ka oma kodukandi elu kujundades.

Külade esmamainimist meenutatakse iga viie aasta järel

„Oli vist aasta 2002, kui tehti külaliidrite koolitusi. Helistati vallast ja küsiti kas keegi ei taha minna. Nii ma koolitusele sattusin. Räägiti inimeste motiveerimisest ühistegevusele, projektide kirjutamisest. Koolitusel valmis arengukava konkreetsele külale ja selle käigus pidi siis valitama ka külavanem. Mulle öeldi: ah, nagunii käid koolitusel, ole siis külavanem kah. Asutasime mittetulundusühingu ja oma kandi rahva kogunemisel valitigi mind külavanemaks. Kodilas elab pisut üle kolmesaja inimese,“ jutustab Ulvi enda külavanemaks valimise lugu. Nüüd kõneldakse Ulvist kui Rapla valla staažikaimast külavanemast.

Kelba on küll väike, aga seal elavad väga matkahimulised inimesed.

„Kuna mu ema, Juta Blande, on terve elu kultuuritööd teinud, torkis mindki aeg-ajalt tagant. Mingid üritused lastele, jaanituli, spordi- ja külapäevad – kõik need tegemised vajavad korraldamist. Sellest kujuneski kuidagi niimoodi välja, et olen jäänud abiks külaelu vedamisel. On kujunenud välja külade esmamainimise aastapäevade tähistamised iga viie aasta tagant. Mõnikord teeme seda suuremalt, teisel juhul väiksemalt. Mõtlesime, et suuremates külades prooviksime ulatuslikumalt,“ selgitab Ulvi, kelle sõnul Kodila kõrval on suuremad veel Oela ja Palamulla. Kelba on küll väike, aga seal elavad väga matkahimulised inimesed. Ulvi jutustab 10. juulile kavandatud jalgrattamatkast, mille eestvedajateks Kelba elanikud. Mõtteks on lähema piirkonna küladest läbi väntamine.

Jaaniõhtul käidi sedakorda Oela külaplatsil. Pidudel osalemine kõigub 50 ja mõnesaja inimese vahel.

„Palamulla väikeses kohas käib palju suvitajaid ja osa jääbki lõpuks sinna elama. Seal on ka üks linnamees, Jaanus Benjamin, kes tegi vanast kuivatist küüni. Ta rääkis soovist midagi teha selleks, et külas leiduks koht kooskäimiseks. Sellest koorus mõte teha kontsert. Jaanus tahtis Siiri Sisaski esinemist. Sättisimegi siis kuu algul väga ägedalt korda tehtud vanasse kuivatihoonesse Palamulla küünikontserdi. Rahvast tuli üle ootuste väga palju kohale. Lootsime 60, tuli 130,“ on Ulvi kordaläinud ettevõtmise üle õnnelik ja räägib erutusest, mis kõiki tegijaid valdas.

Kinkekaardiga muretsetud oma lipp

Kui 5 aastat tagasi valiti Kodila aasta külaks, siis Rapla vald kinkis meile rahalise kinkekaardi, millega soetasime külalipu.

„300 elanikuga Kodila aktiiv pole väga suur, aga näiteks hoogtööpäevadel tuleb 15 kuni 20 inimest välja, mitte rohkem. Viimasel ajal on noori lisandunud. Ühel päeval tuli paarkümmend noort jalkat taguma. Kõik nad kogunesid ümberkaudsetest küladest. Ise ostsid vanadele väravatele uued võrgud. Mul jäi lausa suu lahti.“ Ulvi ei vea Kodila kultuurielu üksinda. Peale ema kuuluvad toimekamate hulka veel Aili Erm, Maldur Rokk, Alar Mutli, Raul Maasikas, Günther Väät, Jaanus Benjamin. „Õnneks toetab meie suuremaid tegemisi ka vald. Siis tuleb raha taotlemiseks väike projekt kirjutada ja nii see elu käib kogu aeg. Ei ole ise suurte projektide kirjutaja, aga saame paljus ka oma jõududega hakkama.“

Tunnen huvi, kas küla omab ka lippu ja lipuväljakut? „Jah, on küll! Kui 5 aastat tagasi valiti Kodila aasta külaks, siis Rapla vald kinkis meile rahalise kinkekaardi, millega soetasime külalipu. 2011. aasta nominendid olid meiega samal ajal veel Oela, Uusküla, Sulupere, Röa, Kuusiku-Nõmme ja Väljataguse küla.“

Ulvi rääkis mägede tekkelugusid. Väikesed künkad sünnivad uute ehituste või juurdeehituste tegemisel. „Vundamendi jaoks välja kaevatud pinnas tuleb ju kuhugile kuhjata. Nii ongi meil nüüd lastele talvisteks kelgutamisteks paar mäge, mis pole küll võrreldavad Lõuna-Eesti kuppelmaastikega, aga meie vajadusi silmas pidavalt on ikkagi asja eest. Küla väljakule on ehitatud pinke ja lõkkeplats, kuid arendamist jätkub muidugi ka edaspidiseks. Sarnaselt vanade sovhoosikeskustega on meil ühes otsas väikeelamud ja teisal korterelamud. Eks korterelamute elanikel ole ikka soov kusagil ühiselt istuda ja pidutseda.“

Näitemängudega pikk traditsioon

Oelas on ilus laululava tänu PRIA toetusele. Seal on peetud Jääääre ja teiste tuntud nimede kontserte.

Huvitun küla näitemängudest?

„Mõtlesime ära kasutada asukoha võimalusi ja teha suvelavastuse. Näitemängude harrastamine on siinkandis hästi kaua kestnud. Mäletan, et olin viiene, kui ema siia kolis ja siis juba toimusid etendused. Alguses mängisid emad ja isad, nüüd juba nende lapsed ja lapselapsedki. Ka minu lapsed on saanud rolle. Mängitud tükkide loetelus on „Tasuja“, „Vigased pruudid“, Gogoli „Revidendid“, väga menukas oli „Kolm ristteed“, samuti Jaan Tätte „Latern“ läks menukalt.“

Erinevate Eestimaa kihelkondade riietes nukke olevat juba kogunenud sajakonna ümber.

12. juunil oli Oela külaplatsil piknik lühikese etendusega Kodila näitetrupilt. „Loomaaeda tuleb audit“ on Gogoli „Revidendi“ ainetel kokku kirjutanud J. Laulik. Ühe vaatusega näidendi lavastas Juta Blande. „Pelikan olen mina ise, ninasarvik – Alar Mutli, rebane – Heleri Näär, eesel – Tavo Kikas, kontorirott – Andres Punder, karu – Veiko Vaiknurm, mullamutt – Jaanus Benjamin pealinnast, kelle samuti meelitasime endiga ühinema ja muti abikaasa kalkun – Rage Nahkur,“ tutvustab Ulvi rollide osatäitjaid. Sama näitemänguga on juba varemgi esinetud: iseseisvuspäeval, aprillis osaleti Raplamaa XIX harrastusteatrite festivalil. Lava kujunduse ja rõivad valmistas näitemängu tarvis Ulvi. Need oskused on pärit emalt, kelle harrastuseks on muide nukkudele rahvariiete õmblemine. Neid hakkas Juta tegema aastaid tagasi, kui näiteringile vajati nukke. Praeguseks on sellest saanud meeldiv ajaviide. Erinevate Eestimaa kihelkondade riietes nukke olevat juba kogunenud sajakonna ümber.

Meie Mehega koos

„Meil on ka tantsutruppe olnud. Laulmist oluliselt vähem.“ Tõnisson suunab vestlust ja soovitab rääkida Meie Mehega kaasa tehtud kontsertesinemistest. Need olid aastad kuni 2005. „Juhtusime ühele peole Rapla-Juuru tee ääres asuvasse Nõmme kõrtsi, kuhu oli kutsutud ka Meie Mees. Meie küla naised otsustasid teha paar tantsu ja seejärel sattusime Meie Mehega sobivale jutusoonele. Sealt läks pall veerema, käisime nende videode tegemistel ja saime kaasatud kahele tuurile. Tegelikult tegime nalja, aga oskasime õigel ajal pulli tegemise lõpetada, et mitte väga tõsiselt nalja tehes lõpuks asjatult ise naerualuseks jääda,“ püüab Ulvi selgitada Meie Mehega arenenud koostööd ja selle lõpetamise asjaolusid. Tema meelest on praegu väga äge meenutada laval seismist, kui bändi staaridele aplodeeriti ja hüüti. „Mõistsime hästi, et kiitus kuulub ennekõike neile, aga ikkagi oli ka meil ülevalt vägev tunne.“

Suvelõpu pidu peetakse 6. augustil Kodila staadionil lõkke tegemise, bändi esinemisega ja lastele tegevust leides.

Urmas Saard

Samal teemal:

Puhastatud Öökulli järv Foto Urmas Saard

 

 

 

Seda Öökulli järve tahaks küll näha

Otto Tiefi sünnikohta märgistab ainulaadne korstenmonument Foto Urmas Saard

 

 

 

Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset

Anneli Pärna, Rapla vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Foto Kärt Saard

 

 

 

Päev tulevases korvpalli pealinnas

Comments are closed.