Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2016
E T K N R L P
« juuni   aug »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset

Külauudised jätkab lubatud viisil Rapla valla tutvustamist Uuskülas, kus teejuhiks oli külavanem Armar Paidla.

Armar Paidla Foto Urmas Saard

Armar Paidla. Foto: Urmas Saard

Kogu eelmise nädala kutsus Elron koostöös kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega reisima Raplasse, millest huvitus ka Külauudiste veebileht. Ühest paljudest peatustest avanes hea võimalus näha plahvatuslikult kasvavat ja kultuurilooliselt rikast Uusküla. Tunnikese pikkune pilguheit ei suutnud anda täit ülevaadet. Ka terve päev jäänuks väheseks, aga ometi saime täiesti piisavalt teadmisi selleks, et äratada selle koha vastu hoopis suuremat huvi. Tõsiseltvõetava koduloolasena on Armar Paidla väga innukalt uurinud oma küla ajalugu ja elab tulihingeliselt kaasa ka kõigile praegustele kodukandi tegemistele. Täienduseks kiirkäigul läbi küla sõitmisele kinkis ta juba kohtumise algul enda koostatud paarisaja leheküljelise raamatu „Uusküla elu 1409-2009“, mis paotab ukse väikese maakoha kuuesaja aasta pikkuse ajaloo tunnetamiseks. Lisaks kolm korda mahukama raamatu oma isast: „Uuriv eluviis: Arvi Paidla“. Üldse on Armarilt endalt ilmunud 6 raamatut, aga kirjastajana toimetanud trükki 60 raamatut. Teiste hulgas ka raamatud Pärnumaast: Jõulumaa ja Kaansoo elust.

Esimese peatuse tegime suure stendi juures. Seisatasime kergest vihmast hoolimata viieks minutiks küla kaardi ja 9 värvilise foto ees, kus Armar tegi olulistele punktidele osundades sissejuhatava ringi kogu külale. „Uusküla asub poolkaares ümber Rapla, mis tähendab seda, et inimestel on identiteet suhteliselt sassis. Me näeme siin Ülejõe tänavat ja ridaelamuid, mille vahelt kulgeb küla ja linna vaheline piir. Alu tee kalmistupoolsed elamud asuvad Uuskülas. Vanad Rapla asutuste suvilate, kooperatiivide, krundid on nüüd maju täis ehitatud. Siin on kaheksakümnendate lõpust välja antud elamukrunte,“ vedas Armar näpuga kaardil järge. „Kohalikud enam omavahel üksteist ei tunne. Küsitakse: kummast kandist sa oled? Kas ühiskanalisatsiooni piirkonnast või isevoolu piirkonnast? Siis tehakse vahet: kes kõrgemal, kes madalamal tasemel. Punt eramajasid paikneb sisuliselt Raplaga koos. Paari kortermaja teab üksnes aadressi järgi Uuskülaga siduda. Üldse on viis elamute gruppi. Aastal 1989 oli meil kokkutulek. Ei mäleta täpselt peast, kas siis oli 22 suitsu külas, aga praegu on meil ligi 400 elanikku.“ Vaatasin lugu kirjutades kingitud raamatust täpsustavalt järgi: „20 aastat tagasi oli majapidamiste arv kõigest 23 ja elanikke 55, 1997. aastaks oli elanike arv kasvanud 171-ni ja 2001. aastaks 208-ni. Hetkel (toimetaja märkus: 2009. a) on Uuskülas alalisi elanikke 370.“

Näitleja, kes oli mänginud Romulus Suurt ja Romeot, Pliuhkamit, Hlestakovi, Pavel Kortšaginit ja Molière’i. Ja keda inimesed sellele vaatamata tänaval ära ei tundnud.

„Veerandsajandiga on küla pööraselt kasvanud. Üritame seda kultuurilooliselt tutvustada. Seal ongi Enn Kraami lapsepõlve mängumaa, Mälestuskivi sai paigaldatud 2009. a küla kokkutulekul,“ suunas Armar käe stendist paremale ja nägimegi pisut kaugemal graniiti, mida objektiiv läbi märja küll eriti selgelt kätte ei toonud, aga talletasime asukoha ikkagi mällu. „Näitleja, kes oli mänginud Romulus Suurt ja Romeot, Pliuhkamit, Hlestakovi, Pavel Kortšaginit ja Molière’i. Ja keda inimesed sellele vaatamata tänaval ära ei tundnud.“ Raamatust lugesin, et lavastaja Kalju Komissarovi väitel ei andnud Kraam oma elu jooksul ühtegi intervjuud. „See polnud eputamine. Lihtsalt see oli talle niivõrd võõras maailm.“ Tasub lähemalt lugeda!

„Siin on vana vallamaja,“ näitas Armar teest vasakule jäävat ilusa esiküljega kandilistele sammastele toetuvate kaartega hoonet. „Mingitel andmetel Eestis esimene spetsiaalselt vallamajaks ehitatud hoone. 1891 olid suured valdade liitumised ja Rapla vald sai kokku 9-st väikesest vallast. Tallinna teest idas asuv Rapla vallamaja valmis 1893. a. Projekti joonestas Rapla vallakirjutaja Joosep Maksim. Hoone seisis tükk aega tühjalt. Kaks aastat tagasi müüdi ära. Nüüd saab see päris ilusaks tehtud,“ rääkis Armar.

Möödusime Uusküla Tervisepargist. Selle valmimist rahastab Leader, kelle programmi eesmärgiks ongi läbi kohaliku tasandi maapiirkonna elu edendamine.

Sõitsime vaatama ka Johannes Kappeli sünnikohta. Kivi on omapärase vahva loodusliku kujuga, mille tekstialust pinda on üksnes silutud. Raplas kooliõpetaja pojana sündinud Johannes Kappel oli Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Ta lõpetas 1881. a Peterburi konservatooriumi hõbeaurahaga nii helilooja kui organistina. Kappel on avaldanud mitmeid koorilaulu kogumikke.

Otto Tiefi sünnikohta märgistab ainulaadne korstenmonument Foto Urmas Saard

Otto Tiefi sünnikohta märgistab ainulaadne korstenmonument. Foto: Urmas Saard

Kõige rohkem tahtsime näha Otto Tiefi sünnikohta. Sedakorda rohkem vast seepärast, et tegemist täiesti isesuguse mälestusmärgiga. Uuskülas Sildema talus sündinud Eesti Vabariigi peaministri Otto Tiefi mälestuse jäädvustamiseks tähistati hävinenud maja asukoht 1989. a Eestis ainulaadse korstenmonumendiga. Mälestusplaadi kavandi autor on kunstnik Ott Herodes, kes sündinud Pärnumaal Kilingi-Nõmmes, aga lõpetanud Rapla Keskkooli. Samuti Uusküla mees, kes elanud sealses köstrimajas aastatel 1944 ja 1949 kuni 1956. Huvitav oli sedagi teada saada, et Sildemal, kunagise peaministri sünnimaja kõrvale ehitatud uues hoones elab praegu Armari ema.

Samas kasvab kõrge, omapärane ja harva esinev lõhisleheline kask. Samasugust nägime ka Raplas Viljandi mnt 6 hoovis. Kuid enne Armari vanemate kodust lahkumist avas ta aida ukse. Selle sisemus oli täis kõikvõimalikku vananevat tehnikat, mis veel mõnikümmend aastat tagasi oli täiesti kasutuskõlblik, aga lähemate aastakümnete möödudes võivad osutuda juba tõelisteks museaalideks. Telerid, raadiod, telefonid, tolmuimejad jne. Päris põnev kollektsioon.

Esimesest peatuskohast, küla kaardiga stendi juurest. jäi umbes poolteise kilomeetri kaugusele „Pallase“ maalikunstnik Kaarel Liimandi sünnikoht, kuhu ei jõudnud. Samuti ei jõudnud paljudesse teistesse kohtadesse, mis annab põhjust kunagi uuesti seda küla külastada.

Urmas Saard

Comments are closed.