Aire Koop kirjutas ja lavastas keskaja-teemalise müsteeriumi „Seitse surmapattu“ ülemöödunud aastal spetsiaalselt Ulvila keskajapäevadel esitamiseks ja täna mängiti sama lugu mõningate täiendustega Pärnu hansapäevade keskaja laval.
„Etendus-müsteeriumi mõte sündis sellest, et tunamullu avanes Häädemeeste harrastusteatri trupil võimalus osaleda Soomes Ulvilas toimunud keskajafestivalil. Teadsin, et festivaliseltskond on rahvuslikult väga erinev: soomlased, eestlased, lätlased, prantslased. Pidin lavastama midagi niisugust, mis oleks ka sõnadeta lihtsalt mõistetav ja ühtlasi keskaja teemasse sobivalt haakuv,“ selgitas Koop.
„Head ideed polnud varnast võtta. Mõlgutasin pikalt mõtteid kuni äkki maandusingi keskaja kristliku filosoofi Aquino Thomase seitsme patu kirjelduste keskele, mis meenutasid kunagisi filosoofia õpinguid.”
Katoliiklik teoloogist filosoof sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas arvatavalt 1225. a alguses, suri Fossanova kloostris 1274. a 7. märtsil. Katoliku kirik hindab Thomast oma suurimaks teoloogiks ja arvas kiriku doktorite hulka. Kirik kuulutas teadlase pühakuks aastal 1323. Kuuldavasti väljendas Thomas oma mõtteid hea süsteemsusega, lihtsa ja selge arusaadavusega. Küllap sellest oli abi ka Koobil, kui asus lavastust kirjutama.
Vaatajana tundus mulle igal juhul kõik ilma sõnadetagi üsna mõistetavana. Sama arusaamist näis jagavat ka kogu ülejäänud arvukas publik, kes oli kogunenud Munamäe nõlva alla üles pandud lava ette.
Thomas uskus, et inimese hing on valge leht ja vajalikud teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Nautimaks igavest elu peaks hing, mis loomuomaselt kuuluvat ühte kehaga, sellega viimsel kohtupäeval uuesti ühinema, kõneles õpetlane.
Seitse pattu on ammusest ajast meie kultuuriloos teada ja igati inimlikult mõistetavad. Laiskust, ahnust, aplust, liiderlikkust, uhkust, kadedust ja viha karistatakse täie rangusega. Samas järjestuses nähtigi neid teatraalses-tantsulises lavastuses. „Inimese eluteed täidavad eksitused. Piltlikus kujundis asub maailma ääre ühes otsas ingel ja teises kurat,“ sõnastas Koop teatri kogemust. Mis on näidendi moraal või põhiline mõttetera? See jäägu iga vaataja enda nuputada.
Koop ütles, et etendust ei mängitud mitte üksnes Soomes menukalt. „Läinud aasta juuli keskel lõunanaabrite juures toimunud Kuldīga linnafestivalil esindas Eestit Häädemeeste Huviteater ühes Pärnu Rahvateatriga ja andis linnaväljakul kahel etendusel keskaja-teemalise müsteeriumi „Seitse surmapattu“. Sõnadeta näitemäng ei valmista rahvusvahelisel publikul raskusi toimuva mõistmiseks ja sellepärast võeti meie harrastusnäitlejate etteasted ka lätlaste poolt sooja heakskiiduga vastu. Isegi kohalik ajakirjandus tuli kajastama,“ meenutas Koop edukaid esinemisi.
Urmas Saard