Kuu: juuli 2016

Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Lõppeva nädalavahetuse kahel päeval korraldas Pärnu JK Poseidon taas Sinti rajataval jalgpallistaadionil suured talgud, kus praegu on kujunenud üheks peamisemaks ülesandeks välja kividest puhastamine.

Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks Foto Urmas Saard
Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks. Foto: Urmas Saard

Eile alustati talgutega poole viiest ja rabati tööd teha neli tundi, täna nopiti kive alates keskpäevast kuni kuueni. Laupäeval vedas traktor enne talguliste tulekut viimased suured kivid ja asfalditükid minema ning käis kogu ala randaaliga üle. Talgulistele jäi väiksemate kivide korjamine, millest saigi käesoleva nädalavahetuse põhiline töö. Eile oli kivikorjajaid 15 inimese ümber, täna kuni paarkümmend. Traktor liikus teo kiirusel ilma juhita. Mitte seepärast, et 1959. aasta väljalaskega traktor poleks suutnud ka nobedamalt veereda, vaid seepärast, et jätkuks aega kivisid järelhaagise platvormile loopida või päris peent kildu ämbrist kummutada. Kõige töömahukam ongi väikeste kivikeste kogumine. Martin Kuldmägi ütles tööpäeva lõppedes, et praeguseks on puhastatud umbes kümnendik kogu alast. „Seega on tööd veel meeletult. Korjajateks olid Poseidoni mängijad ja toetajad, kohalikud lapsevanemad, linnapea.“

Kuldmägi rääkis edaspidisest plaanistki ja pidas mõistlikuks teha vahepeal veidi pikem vahe sisse, et siis uuesti suurte jõududega jätkata. „Kuna järgmisel nädalal elab Pärnu ja selle lähiümbrus tõenäoliselt Weekendi festivali rütmis, siis on ilmselt raske abilisi sel ajal leida,“ arutles Kuldmägi.

Loe edasi: Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Morpho liblika müstiline puudutus Viljandi ordulinnuse varemete kohal

Jaak Känd Viljandi Lossimägedes muinasjuttu vestmas Foto Urmas Saard
Jaak Känd Viljandi Lossimägedes muinasjuttu vestmas. Foto: Urmas Saard

Viljandi pärimusmuusika festivali üheks loomulikuks osaks on tänavamuusikud, kelle jalge ees pillikohver, peakate või lihtsalt karbike raha vastu võtmiseks. Samuti näeb raha eest trikitamisi, näiteks vaskses rüüs liikumatut kuju ikkagi ootamatuid liigutusi sooritamas ja muud sarnast. Seepärast näis üsna tavatuna, et pärnakas Jaak Känd pakkus midagi päris ilma rahata. Ta jalutas Lossimägedes, väike pambuke kaenla all. Aegajalt peatus, võttis kotist lahtikäiva tooli välja ja istus sellele jalga puhkama. Aga mitte sihitult.

Muinasjutuvestja valis üheks peatuspaigaks järsu nõlvaga kõrge künka serva. Tema seljataga avanes kaunis vaade Viljandi järvele, veel sõitvatele alustele ja taeva all liikuvatele pilvedele. Ta avas suu ja lubas sedakorda rääkida lühidalt, aga jutt sai pikem ja sedavõrd huvitavam. Teel jalutavad inimesed peatusid, jäid üllatunult kuulama.

See oli Amasoonase kallastel elavate tucuna-indiaanlaste muinasjutt “Sinised tiivad”. Lugu räägib indiaanitüdrukust Chimiduyest, kes kauni Morpho liblika järele joostes eksib metsa, kus ta õpib tundma metsa imepäraseid saladusi ja moondumisi. Koju jõudes on tunda saanud metsa ürgset müstilist puudutust.

Loe edasi: Morpho liblika müstiline puudutus Viljandi ordulinnuse varemete kohal

Tuletõrje hoovil esinesid Untsakad, kellele lisasid särtsu õed Ilona Aasvere ja Anneli Aken

Saabuval sügisel 24. aastat lavalaudadel rahvast „hullutav“ ansambel Untsakad tõi eile õhtupoolikul Tuletõrje hoovi istmed juba tunnike enne kontserdi algust inimesi täis.

Tuletõrje hoovil, XXIV Viljandi päimusfestivali ansambli Untsakate kontserdil Foto Urmas Saard
Tuletõrje hoovil, XXIV Viljandi päimusfestivali ansambli Untsakate kontserdil. Foto: Urmas Saard

Lava ja pinkide esirea vahele laotati tekid maha lootusega lebades veel mõnusamalt kontserdile kaasa elada. Siis kogunes üks arvamatult suur seltskond otse lava ette seisma ja nendest veel lavale lähemale samade lapsevanemate päris pisikesed võsukesed. Üks heasüdamlik turvatöötaja püüdis küll lava ette ruumi jätta, aga peatselt ronisid lapsed lava servale. Kellel endil jaksu nii kõrgele tõusmiseks ei jätkunud, tõusid nagu nukukesed emmede käte vahel lavale ritta. Mõnel tüdrukul omakorda nukuke süles. Kes pinkidele ja lava ette enam ei mahtunud, surusid endid tugevate pritsumeeste maja müüride vastu, aga viimased jäid üsna kõigutamatult õnneks paigale ja kõrge torngi ei värisenud. Ka teist kätt olevad kuuri katused jäid oma kohale, kuigi mõnedki surusid lagipead kõrgele vastu räästakaste, et ikka paremini üle teiste peade laval toimuvat silmata.

Ega vaadata eriti polnudki: mehed nagu mehed ikka, üksnes jutt ja eriti laulud panid rahva „keema“.

Ansambli põhikoosseisus vanad tuttavad: Margus Põldsepp – lõõtsad, Jaanus Jantson – kitarr, Marek Rätsepp – basskitarr, Jaanus Põder – mandoliin, Ilmar Kald – viiul. Kogu viisik mõistis ühtviisi valjul ja selgel häälel laulda. Ainult Tauno Uibo ei laulnud. Tema ülesandeks olid helivõluri trikid, et kogu heli kenasti tervele hoovile laiali laotuks.

Loe edasi: Tuletõrje hoovil esinesid Untsakad, kellele lisasid särtsu õed Ilona Aasvere ja Anneli Aken

Täiendavaid märkmeid ühest päevast Rapla vallas

Tänase kuuenda looga saab tõmmata joone alla avaldatud artiklitele, milles on püütud anda ülevaadet Külauudiste portaali 7. juuli täispikast külastuspäevast Rapla valda, mis sai teoks Elroni algatusel ja vallavalitsuse kutsel.

Rapla Foto Aare Hindremäe
Rapla. Foto: Aare Hindremäe

Ajaloohõngulises Rapla kesklinnas paikneb kaunilt ja nüüdisaegselt uuendatud paekivimaja, kus loob õdusa õhkkonna Pargi Resto. Vestluskaaslasteks Rapla vallavalitsuse kultuurinõunik Rita Triinu Peussa ja avalike suhete spetsialist Anneli Pärna, kes oli kogu päeva toredasti meie tulekuks ette valmistanud.

Rita Triinu: Rapla elu on koostööprojektne omavalitsuse, kultuurikeskuse ja erinevate mittetulundusorganisatsioonidega. Palju toimub laulu-, tantsu- ja muid kultuurisündmusi ja kontserte. Tänavu oli muidugi hästi vahva märtsi algul valla 125. sünnipäeva tähistamine. Esimest korda Rapla valla ajaloos toimus suur avalik sünnipäeva pidu.

Loe edasi: Täiendavaid märkmeid ühest päevast Rapla vallas

Joensuu linn kutsus kõiki Euroopa linnu ja valdu heiskama Euroopa lippu

Soome idapiiril asuva Joensuu linna üleskutsega on tänaseks Eestis ühinenud 16 kohalikku omavalitsust, kelle seas esimene oli Narva. Tema eeskuju järgisid veel Sindi, Halinga, Pärnu, Narva-Jõesuu, Elva, Kohtla-Järve, Võru, Valga, Kuressaare, Jõhvi, Rapla, Kunda, Saku, Tartu, Haapsalu.

Euroopa lipp Sindi raekojal Foto Urmas Saard
Euroopa lipp Sindi raekojal. Foto: Urmas Saard

Lõunanaabrite juures Lätis on registreerimisi 53 ja Leedus 31. Kõik ei pruugi olla KOV-id vaid ka näiteks asutused või organisatsioonid.

“Usume, et Euroopa vajab kildkondlikkuse ja lagunemise asemel koostööd. Teeme igapäevatööd rohulibletasemel nii maakondades kui linnades. Ühise lipupäevaga tahame endile ja teistele meelde tuletada, et kuigi Euroopa on täiusest kaugel, tasub probleemide lahendamiseks ühiselt pingutada”, selgitas Joensuu linnapea Kari Karjalainen algatuse mõtet.

Narva abilinnapea Vjatšeslav Konovalov ütles, et isegi kõige idapoolsemas Euroopa Liidu punktis tunneme Euroopa Liidu tugevust. Sest see, mis teeb Euroopa Liidu tugevaks, on ühised väärtused, avatus ja ühtsus.“

Soome suursaatkonna teatel on algatus pärit rohujuuretasandilt, mitte Euroopa Liidu struktuuridest. Joensuu linna töötaja tegi ettepaneku üle-euroopaliseks lipuheiskamise kampaaniaks alles paar nädalad tagasi.

Loe edasi: Joensuu linn kutsus kõiki Euroopa linnu ja valdu heiskama Euroopa lippu

Tootsi Turvas toetab Poseidoni esinudsstaadioni ehitamist turbaga

Käesoleval nädalal vastas AS Tootsi Turvas Pärnu JK Poseidoni sõbrahinna küsimisele, et firma otsustas jalgpallurite ettevõtmist toetada 60 kantmeetri turbamullaga, mille eest tasu ei nõutagi.

Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni alalt tuleb veel kive koristada Foto Urmas Saard
Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni alalt tuleb veel kive koristada. Foto: Urmas Saard

Turvas on vajalik liivase pinnase niiskustpidavamaks muutmisel, selgitas OÜ Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg, kes tegeleb Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni murukatte eeltingimuste loomisega. Täpselt nädal tagasi palus Selg teha sõbraliku hinnapakkumise 60 m3 turba ostmiseks ja lisas juurde, et kindlasti on sajad jalgpallimuru kasutajad hiljem väga tänulikud.

Käesoleva nädala esimesel tööpäeval vastas AS Tootsi Turvas müügijuht Krista Toomiste, et nende firma otsustas Poseidoni etevõtmist sponsoreerida turbaga. Peale selle sai Toomiste sponsoreerimise osas nõusse ka autotranspordifirma KEA OÜ, kes nõustus suure rekkaga turba ehitatavale staadionile kohale viima tingimusel, et pinnas oleks piisavalt tugev ja jätkuks manööverdamise maad.

Teisipäeval käis autotranspordi omanik vaatamas staadioni asukohta ja tõdes, et sinna ei sa nii suure haagisega auto sõita. Järgmisel nädalal lubas ka Toomiste minna kohapeale võimalusi hindama, et aidata mõelda parema lahenduse leidmist juhul kui vahepeal midagi täiendavalt ei selgu.

Loe edasi: Tootsi Turvas toetab Poseidoni esinudsstaadioni ehitamist turbaga

Sindi väliujulas toimuvad lastele esmaste ujumisvõtete õppetunnid

Käesoleva nädala esmaspäeval ja kolmapäeval toimusid Sindi väliujulas selle suve suplushooaja esimesed ujuma õpetamise tunnid pisematele lastele.

Katrin Tammik õpetab Sindi väliujulas lastele ujumist Foto Urmas Saard
Katrin Tammik õpetab Sindi lastele ujumist. Foto: Urmas Saard

Ujuma õpetamist korraldatakse üksnes rohelise lipu heiskamisel ja nõutav veetemperatuur peab sel juhul olema vähemalt +20 kraadi.

Ujumistreener on Katrin Tammik Pärnu ujumisklubist Uca. Mõlemal päeval osales algõppes kümmekond koolieelset või algklasside ealist last. Õpetamine toimus kaldaäärses madalamas basseinis.

Kogenud treenerina näitas Tammik peamisi liigutusi ja keha veepeal püsimise võtteid ette, suunates neid sundimatult ja mänguliselt kõiki harjutusi järele tegema. Selili ujumisel toetas laste pea õiget asendit oma kätega. Aga enamikke asendeid ja ujumisliigutusi näitas ta enda peal põlvist saadik vees seistes nõnda hästi, et lastel polnud raske treenerit mõista. Kogemuse puudumise tõttu hoidsid lapsed ennast teatud liigutuste puhul kramplikult, aga siis julgustas Tammik neid vabamalt liikuma.

Loe edasi: Sindi väliujulas toimuvad lastele esmaste ujumisvõtete õppetunnid

Kauaoodatud Sindi seltsimaja välisilme uuendamine on alanud

Käesoleva kuu alguses tunnistas Sindi linnavalitsus Sindi seltsimaja fassaadi soojustamise hankele tehtud Pärnu REV Ehitus OÜ ja AS Pärnu REV ühispakkumuse edukaks ning täna hommikul alustati juba esimeste töödega.

Sindi seltsimaja välisseinte soojustamiseks alustati esmalt seinaäärte lahti kaevamisega Foto Urmas Saard
Sindi seltsimaja välisseinte soojustamiseks alustati esmalt seinaäärte lahti kaevamisega. Foto: Urmas Saard

Osapoolte vahel sõlmitud leping näeb ette hoone välisseinte soojustamist, vihmaveerennide ja räästakastide korrastamist, katusele lumetõkendite paigaldamist, ühe varikatuse ja panduse ehitamist.

Esimese tööna alustas väike ekskavaator seinaäärte lahti kaevamisega. Ajapikku on hoonet ümbritsev maa mitukümmend sentimeetrit tõusnud, millest annavad tunnistust mullakamara alt välja kaevatud betoonplaadid.

Hanketingimuste kohaselt ehitise üleandmise tähtpäevaks määratud käesoleva aasta 30. september on projektijuhi Enn Pirsko sõnul täiesti mõõdukas tegevuse aeg, kuigi möönis, et käsiloleva hoone seinapind on tavatult suur. Seda akende vähesuse ja tõttu.

Ühispakkumuse kogumaksumuseks on 99 900 eurot koos käibemaksuga.

Loe edasi: Kauaoodatud Sindi seltsimaja välisilme uuendamine on alanud

Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht

7. juulil kohtus Külauudiste reporter Raplamaa Sõnumid peatoimetaja Tõnis Tõnissoniga, kes rääkis pea veerandsajandi pikkuse ajalooga lehe eduloost tänasesse päeva ja tegi pisut mureliku vaate ka tulevikku.

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande Foto Urmas Saard
Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande. Foto: Urmas Saard

Ilma endisaegse rajoonilehe taagata ajaleht hakkas Raplas ilmuma 1992. aastal, alguses nimetusega Nädaline, kuid aastast 1996 sai nimeks Raplamaa Sõnumid. Olete väljaande peatoimetaja lehe asutamisest saadik. 2010. a iseseisvuspäeva eel pälvisite kodumaakonna tippauhinna „Rapla redel“ laureaadi nimetuse. Tänavu kevadel arvati teid ühena Eesti Ajalehtede Liidu poolt esimest korda väljaantava elutöö preemia nominendiks. Tunnustusi ei jagata niisama.

Tõnis Tõnisson: Maakonna leht Ühistöö tuli täiesti ootamatult ’91. aasta lõpus munitsipaliseerida. Me olime juba natuke vabadust tunda saanud ja otsustasime, et kellegi alluvuses ei jätka ja teeme oma lehe. See asi ei olnud nii lihtne. Oleksime ette teadnud, kui keeruline saab kõik olema, siis oleksime võibolla pikemalt mõelnud, aga tarkus tuleb ikka tagantjärgi. Nii hakkasime ’92. aastal pikkamööda tegutsema. Tagantjärgi on üsna kummaline vaadata, mis välja kukkus. Mõtlesin, kui täpselt 25 aastat lehe tegemist täis saab, siis mina lõpetan.

Loe edasi: Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht

Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Mari-Liis Laanemaa siidimaal "Jõhvikamandala".
Mari-Liis Laanemaa siidimaal “Jõhvikamandala”.

Kolmapäeval kell 16.00 avatakse Viljandis Sakala keskuses Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“.

Sanskriti keeles tähendab mandala ringi ja India religioonides sümboliseerib mandala universumit. Mandalate ringikuju meenutab meile terviklikkust ja lõpmatust. Mandalad ilmnevad meile kõigile igapäevaselt alates päikesest ja kuust ning lõpetades pere- ja sõpraderingiga. Sakala Keskuse näitusesaali jõuavad Mari-Liis Laanemaa poolt 22 aasta
jooksul loodud ja lõuendile prinditud mandalad.

Mari-Liis Laanemaa on Eesti kunstiakadeemias õppinud graafikuks, aastatel 1994-1997 oli ta samas kunstimagistratuuris, võttis vahepealse paaril aastal videokursuse Sidekoolis ja seejärel õppis aastatel 2007-2008 taas Eesti kunstiakadeemias, läbides seal kunstipedagoogika magistrantuuri.

Loe edasi: Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Tühi Männisalu küla ootab laupäeval taas kokkutulekule

Männisalu küla kokkutulek
Männisalu küla 2015. aasta kokkutulek

Väike-Maarja vallas asuva Männisalu ehk endise Naraka küla kokkutulek toimub laupäeval, 30. juulil kell 13 küla mälestuskivi juures.

Osalejatel palutakse pikniku jaoks kaasa võtta veidi oma toidupoolist.

Männisalu küla esmamainiti 1284. aastal Narenkayve nime all ja vähem kui sajandi eest asus seal 31 talu, kuid tänaseks on küla elanikest tühi. 1980. aastal lahkus viimanegi külaelanik ning majad lükati kolhoosiaegse maaparanduse käigus kokku.

Inimesed pole Männisalut siiski unustanud ja suviti-sügiseti liigub seal arvukalt seenelisi ja marjulisi. Mis aga eriline – juba enam kui 30 aastat kogunevad traditsiooniliselt juuli viimasel laupäeval Männisallu küla endised elanikud, nende küla mälestuste najal üles kasvanud järeltulijad ja teisedki, kes end Männisaluga seotuna tunnevad.

Loe edasi: Tühi Männisalu küla ootab laupäeval taas kokkutulekule

Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

Miku talu väravas
Miku talu väravas

24. juulil teoks saanud avatud talude päeva üks kandvamaid eesmärke oli tõestada põlvkondade järjepidevuse ja mitmekülgse põllumajanduse olulisust maaettevõtluse ja elulaadi püsimajäämisel ja arendamisel. 

Kõigest sellest said põhjaliku ülevaate ligi nelisada inimest, kes külastasid Jõgevamaal Torma vallas Ookatku külas paiknevat Miku talu.

Miku talu on adramaarevisjonis esmakordselt mainitud 1758 aastal. 1990ndate lõpus asus peremees,  varem majandis töökoja juhatajana töötanud Sulev Tutt siin taastama talu elulaadi nii majandustegevuses kui ka teistes eluvaldkondades.  Nii esiemade-isade elutarkusele kui ka kaasaegsele põllumajandusele orienteeritud elukeskkonna võtsid kiiresti omaks kultuuritöötajast perenaine Pille Tutt ja nüüdseks täiskasvanuks saanud lapsed Kertu ja Mikk.

Mikk Tutist on saanud nüüdseks teraviljakasvataja haridusega  noorperemees ja mõnedki  põllumajandusharud on tema korraldada ja vastutada. Avatud talude päeval viiski tema külalised ekskursioonile karjamaale vaatama lihaveiseid ja tutvustas nende kasvatamist.

„Sulev Tutil ja tema pereliikmetel jätkub põllumehele tarvilikku nutikust ja ettenägelikkust. Nii lõpetati õigeaegselt ebatulusaks  muutunud piimatootmine ja laiendati teraviljakasvatust, asuti kasvatama lihaveiseid,“ rääkis üks pererahva sõpradest.

Loe edasi: Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

Pildikesi Kodila küladest ilma külasid külastamata

Kodila? Ulvi Blande tõuseb laua äärest ja tuleb maakaardiga lähemale. Ta asetab näpu Rapla linnast loode suunal asuvale täpikesele. Maastikul võib kahe asumi omavaheline kaugus olla umbes kümmekond kilomeetrit.

Ulvi Blande Foto Siim Solman
Ulvi Blande. Foto: Siim Solman

Mitte kaugel Varbolast

„Meie Kodila naaberküla on Oela,“ rõhutab Ulvi. Näpp liigub kaardil edasi lähestikku asuvatele Palamulla ja Kelba küladele, ka Raka ning Tõrma peale. Kõiki neid samasse piirkonda kuuluvaid tillukesi asundusi kutsutakse üldisemalt Kodila küladeks. Kodilast mitte kaugel, otse lääne suunal märkan ka Varbola nimetust. Ester Kulagina kirjutab Kodila külade aja- ja kultuuriloost raamatus „Läbi aegade ja inimeste“ sellestki, et Kodila piirkonnas leidub mitmeid vanu sõjateid, mis lisab mõistagi põnevust nimetatud paikkonnaga lähemat tutvust tehes. Kulagina hinnangul aitasid ilmselt Kodila kandi külade elanikud ühte võimsaimat muinasehitist, Varbola maalinna, rajada. Muitsete sõjaretkede ajal olevat lähikonnast pagetud Varbolasse varjule. Üle raba ehitatud tammepakkudest tee oli kõigest 5 km pikkune. Soorada on metsasihina marjulistele tänini kasutatav. Maanteed pidi on Kodila ja Varbola vahemaa ligikaudu neli korda pikem.

Loe edasi: Pildikesi Kodila küladest ilma külasid külastamata

Lähipäevadel valmib Sindis Tihase tänaval uus väikeste laste mänguväljak

Täna alustas laste mänguväljaku vahendite tootja MoTeh OÜ Sindis Tihase tänava mänguväljakule atraktsioonide paigaldamist.

Esimese atraktsioonina paigaldatud vedrukiik Foto Urmas Saard
Esimese atraktsioonina paigaldatud vedrukiik. Foto: Urmas Saard

Tihase tänavale soovisid tulla ka Tiptiptap OÜ ja Tommi Play OÜ, aga parima vähempakkumise tegi MoTeh O, kes küsis tööde teostamise eest koos käibemaksuga 9656,18 eurot. Firma kodulehel tutvustab MoTeh OÜ ennast Eesti kapitalil loodud ettevõttena, kelle peamiseks tegevusalaks on mänguväljaku vahendite arendamine ja tootmine. Mänguväljakute vahendid vastavad standarditele kehtestatud nõuetele, mistõttu ei pea lastevanemad muretsema rajatiste ohutuse pärast ja võivad oma võsukesi julgelt avatavale platsile mängima lubada. „Oleme arvamusel, et laste mänguväljak peab olema ohutu, atraktiivne ja vastupidav meie kliimale ning kasutatavusele. Meeskond lähtubki mõttest toota mänguväljakuid ja -vahendeid, mis kutsuvad lapsi õue arendavalt ja turvaliselt aega veetma,“ kinnitatakse firma poolt.

Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud lihthanke eesmärgiks oli paigaldada Tihase tn 9 krundile mängulinnak, karusell, vedrukiik, pesakiik, jalgrattahoidik, 2 prügikasti ja 2 istepinki.

Loe edasi: Lähipäevadel valmib Sindis Tihase tänaval uus väikeste laste mänguväljak

Põllumeeste bussiga avatud talude päeval Pärnumaal

Eile sõidutas Pärnust väljunud põllumeeste buss maaelu vastu huvi tundvad inimesed Pärnumaa nelja talusse, kus tutvuti väga erinevate talupidamise töödega.

Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus Foto Urmas Saard
Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus. Foto: Urmas Saard

Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 24. juulil toimunud üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mis võimaldasid Tallinnast, Tartust, Jõhvist, Rakverest ja Pärnust viia tasuta bussisõiduga üle veerandtuhande inimese avatud talude päevale.

Pärnust väljunud bussis oli 45 inimest, keda saatis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk. Hästi ettevalmistatud reisikava andis mitmekülgse ülevaate riigi põllumajanduse eripäradest. Külastades erineva tegevusvaldkonna ja -mahuga talunikke saadi päris mitmeti teadlikumaks. Kohapeal võis maitsta ehedat talutoitu ja teha oste.

Kõikjale jõudmiseks aitasid eksimatult teed leida hästi nähtavad viidad ja avatud talupäeva kirjadega punased õhupallid. Tamme talu ürdiaeda jõudmiseks pööras buss Lihula maantee 12. kilomeetril Lavassaare poole. 3 kilomeetrit veel sõitmist ja meid võttis vastu talu perenaine Heli Viedehof, kes alustas maitsetaimede kasvatamise ja töötlemisega 2004. aastal.

Loe edasi: Põllumeeste bussiga avatud talude päeval Pärnumaal

Pärnu JK Poseidon korraldas Sinti rajataval jalgpallistaadionil talgud

Eile ja täna võeti tulevase staadioni alal võsa maha, randaaliti, künti ja korjati kokku kiviprahti.

Martin Kuldmägi sikutab traktoriga suuri kivisid tulevaselt Sindi jalgpallistaadionilt minema Foto Marko Šorin
Martin Kuldmägi sikutab traktoriga suuri kivisid tulevaselt Sindi jalgpallistaadionilt minema. Foto: Marko Šorin

Esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles täna õhtul, et mõni aeg tagasi alustatud keemilise umbrohutõrje järel jätkati eile uute töödega. Ühe Poseidoni jalgpalluri lapsevanem Andres Kaskla tuli Häädemeestelt oma isikliku traktoriga pinnast randaalima. Traktori ja muu inventari aitas oma treileriga kohale tuua teine Häädemeeste lapsevanem, Ants Muhu. Täna kündis Kaskla maa üles. Uuele randaalimise ringile täna veel ei jõudnud, sest maapind on väiksemaid ja suuremaid kive täis. Arvatavasti on need sinna veetud koos pinnasega, mis eemaldatud Sindi linna vee- ja kanalisatsiooni trasside rajamise ajal.

Kuldmägi ütles, et tuli täna talgutele kümne paiku, aga esimesed olevat saabunud üheksast. Kuldmägi ise lahkus viimasena enne seitset. Tema sõnul osales päeva tipptundidel kuni 30 talgulist. Neist enamiku moodustasid Poseidoni inimesed. Kaugemalt tulid talgutele kaks poissi Tartumaalt: Kaur ja Kaspar Toom. Sintlasi oli umbes kümmekond. Noorim olevat olnud nelja- või kolmeaastane põngerjas, kes tuli tööle koos perekond Ojaga. Kahjuks jäänud nimi küsimata. Paar-kolm tundi tegi tööd ka linnapea Marko Šorin ühes oma noorema poja Marttiga.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon korraldas Sinti rajataval jalgpallistaadionil talgud

Külapillimeeste kokkutulekul võis nautida muusikat ja meeldivat seltskonda

Eile toimus Pärnus Nooruse maja suveaias üleriigilise külapillimeeste kokkutuleku galakontsert “Laulame-mängime koos”.

Mary-Helena Veerits ja Henno Sepp, üks noorimaid ja kõige vanem Külapillimeeste kokkutulekul osaleijaid Foto Urmas Saard
Mary-Helena Veerits ja Henno Sepp, üks noorimaid ja kõige vanem Külapillimeeste kokkutulekul osaleijaid. Foto: Urmas Saard

Nädalavahetuse kahele päevale kavandatud üheteistkümnes külapillimeeste kokkutulek algas eile keskpäeval Nooruse maja suveaias proovidega. Kolm tundi hiljem anti pea kella seitsmeni kestnud kontserti, mida kuulas üle paarisaja inimese. Õhtu jätkus simmaniga, tantsuks mängisid Rotiküla vanamehed.

Henno Sepp juhatas muusika ja inimeste juurde

Eestimaal on loendamatu hulk iseõppinud pillimehi, keda peetakse kõhklematult kohaliku rahvakultuuri kandjateks. Pärnus toimuv suvine kokkutulek võimaldab kuulata teisi ja õppida üksteiselt. Kontserdile saabudes oli esimesena vastas Henno Sepp, kes olnud aastate eest külapillimeeste kokku kutsumise mõtte algataja. „Siin on üle riigi peaaegu kõigist maakondadest pillimehi. Ainult Ida-Virumaalt pole kedagi näha,“ rääkis Sepp ja tundis erilist head meelt päris noorte esinemistest. Näiteks Ääsmäelt, Harju maakonnast, 9- ja 11-aastased poiss ja tüdruk. Lihulast tulid vanaemaga 10- ja 13-aastased õde-venda. Põhiliselt on kõik Eestist, aga üksikud ka Saksamaalt, Soomest ja Rootsist.“ Repertuaar oli läbinisti valdavalt vanadest lugudest. Sepp nimetas ühe põhjusena raha vähesust, mis ei võimaldavat uuemate lugude eest nõutavat autoritasu maksta.

Loe edasi: Külapillimeeste kokkutulekul võis nautida muusikat ja meeldivat seltskonda

Kloostrimetsa mälestuspäev

Kloostrimetsa muinsuskaitseklubi ja Tallinna Botaanikaaed püstitasid 1989. a 30. juulil president Konstantin Pätsi endise kodutalu õuele mälestuskivi, kuhu juba enam kui veerandsajandi jooksul kogunetakse samal kuupäeval austuses riigi esimese valitsusjuhi ja esimese presidendi vastu.

Mälestuskivi Kloostrimetsa talu õuel Foto Urmas Saard
Mälestuskivi Kloostrimetsa talu õuel. Foto: Urmas Saard

Tallinna Metsakalmistul asuvas Konstantin Pätsi perekonna rahulas peetakse 30. juulil algusega kell 15.00 mälestustalitus, kus hingepalve loeb Kaitseliidu peakaplan EAÕK ülempreester Aleksander Sarapik. Kõneleb Valdek Berendsen, kes olnud aastatel 1984–2005 Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli direktor. Järgnevalt pärgade-lillede asetamine kalmule ja järelhüüded. Samal ajal on lipuvalves esindatud Fraternitas Estica, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts ja Memento.

Metsakalmistu rahulast liigutakse rongkäigus üle tänava asuvale Kloostrimetsa talu õuele. Kloostrimetsa talu mälestuskivi juures toimub väike kontsert. Süntesaatoril mängib Jaan Audru ja viiulil Valdo Subi. Edasi jätkatakse traditsioonilises vestlusringis Presidendi kohviga. Kohvilaua katab Väino Roska.

Presidendi vägivaldse küüditamise mälestuspäeva kogunemist juhatab Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste, päeva peakorraldaja on Pätsi muuseumi juhatus.

Urmas Saard

Sindi väliujulas pakutakse ujumisõpet

Sindi linnavalitsus on alates 2012-st aastast sõlminud treeneritega lepinguid, mis võimaldaks suvehooajal väliujulas läbi viia ujumisõpet. Nii ka sellel aastal.

Sindi ujulas Foto Urmas Saard
Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Täna oli Sindi linnapea Marko Šorin nõutu, sest ei teagi kas suve tuleb või ei tulegi. Vesi on kas +17 või +16 kraadi ja ainult korraks paaril-kolmel päeval olnud ka +20 kraadi peal. Aga õpet viiakse läbi üksnes siis, kui Sindi väliujulas on võimalik heisata roheline lipp. See tähendab häid ilmastikuolusid, ohutut suplemist ja veetemperatuuri üle +20 kraadi. „Ujumistreeneriga sai juba üks nädal edasi lükatud. Nüüd on kokkulepe vastavalt nendele kuupäevadele, mis ujulas, Sindi kodulehel ja facebookis üleval,“ selgitas Šorin.

Praeguse kava järgi peaks Pärnu ujumisklubi UCA treener Katrin Tammik ootama ujumist õppima 25. ja 27. juulil, augustis 1., 3., 8., ja 10. kuupäeval. Kõigil nimetatud päevadel toimuks õpe kell 18.00 kuni 19.00.

Ujumisklubi UCA alustas tegevust 1990. a 27. septembril. Nime sai klubi rõõmsa ja tubli signaalkrabi ladinakeelse nimetuse uca järgi.

Urmas Saard

Karin Tislar: väike ruum on hästi hea, siin me oleme külg külje kõrval

Tekstiilikunstnik Karin Tislar tähistas 19. juulil oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega Sindi muuseumis, kuhu kogunes väga arvukalt tema kunsti austavaid inimesi. Näituse pealkiri on “Tarbekunst teeb elu ilusaks”

Karin Tislar oma 70 sünnipäeval Sindi muuseumis isiknäitust avamas Foto Urmas Saard
Karin Tislar oma 70. sünnipäeval Sindi muuseumis isiknäitust avamas. Foto: Urmas Saard

Tislari loomingut on imetletud ligemale poolesajal näitusel. Ta on osalenud paljudel ühisnäitustel, aga esitlenud korduvalt üksnes oma töid ka isiknäitustel. Sindi muuseumis nägi viimati kunstniku gobelääne ja akvarelle 2007. aastal. Aja- ja töömahukas gobelääntehnika võimaldab kududa hämmastavalt keerulise mustri või maalingutega vaipu. Sedakorda on näitusel ainult vaibad. Pintsliga valminud maalinguid näeb kaustades, mille kaante vahel kõigi vaipade kavandid. Nii on talle jäänud märk maha ka nendest vaipadest, mis ära müüdud või kingitud. Rohkem meeldib Tislarile siiski kinkimine.

Näituse avapäev pakkus külalistele erinevaid meelelisi elamusi rohkem kui järgnevatel päevadel väljapanekute vaatamine. Aga kui läksin järgmistel päevadel uuesti paaril korral tagasi, siis sain üksnes vaipadele keskendudes segamatu vaikuse rüpes veel omakorda täiesti teistsuguse elamuse osaliseks.

Avapäev üllatas rahvarohkusega.

Loe edasi: Karin Tislar: väike ruum on hästi hea, siin me oleme külg külje kõrval

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival ootab [eest]seisma ja [eel]arvama!

22. juulil algusega kell 12 algab Eesti kõige ilusamal teel – Postiteel paiknevas Eesti Maanteemuuseumis esimene Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. väikeKõik Kagu-Eestis elavad või selle piirkonnaga seotud inimesed on oodatud kagunurgale ja tervele Eestile olulistel teemadel kaasa mõtlema, arvamust avaldama ning muutusi ellu kutsuma!

Püüdes vastata enamuse ootustele on Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali meeskond moodustanud kolm teemaala, mis puudutavad maaelu, maakultuuri ja turvalisuse küsimusi:
TURVALISUS JA JULGEOLEK – MIKS KEEGI MEID EI PÄÄSTA?

I paneel kell 12.00 – 13.30: Julgeolekus ei sõltu meist mitte midagi

II paneel kell 14.00 – 15.30: Kõik rikuvad liikluseeskirju, sest natuke ju võib

III paneel kell 16.00 – 17.30: Tervishoid saab olla kas kodulähedane või kvaliteetne

 

MAAELU – VIIMANE KUSTUTAB TULE

I paneel kell 12.30 – 14.00: Ökoriik – ürgaega tagasi!?

II paneel kell 14.30 – 16.00: Raha ei ole ja raha ei tule

III paneel kell 16.30 – 18.00: Kõik on läbi

 

MAAKULTUUR – ÕKS VIIL ELÄSSE MÕTSU VAIHÕL UMMAMUUDU INEMISE

I paneel kell 13.00 – 14.30: Kuis perimüskultuuriga rahha tiini?

II paneel kell 15.00 – 16.30: Võrokõnõ, mulk vai seto ja vahtsõnõ maalõtulõja – kas saias sõbras?

III paneel kell 17.00 – 18.30: Mõista-i ma taad kiilt ei lukõ ei kirota, õigõt kiilt mõista-i kiäki!

 

NB! Korraldajad juhivad tähelepanu, et Kagu-Eesti eripärast tulenevalt on osad vestlused seto või võro keelsed! Loe edasi: Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival ootab [eest]seisma ja [eel]arvama!

Elron paneb Kloogaranna Festivali külaliste teenindamiseks käiku erirongid

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab 23. juulil toimuva 5. Kloogaranna Festivali ajaks tihedamaks Tallinn-Kloogaranna liini sõidugraafiku, lisandub kaks hilisõhtust reisi.

fb-logo

„Et Kloogaranna Festivali arvukaid külastajaid mahutada ja ürituse nautijad õhtul turvaliselt koju tuua, toetab Elron seda sündmust ka tänavu erigraafikuga,“ ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Rong viib külastajad otse rannale, festivalipaika. Öised erirongid väljumisega Kloogarannast kell 22:30 ja 01:00 sõidavad marsruudil Kloogarand–Tallinn, rong peatub kõikides peatustes.“

Kloogaranna on ka Elroni “Järgmine peatus” kampaania sihtpunkt 17.–24. juulil. Elron kutsub inimesi rongiga avastama lisaks imelisele supelrannale ja mustikametsale ka kohalikke vaatamisväärsusi ja matkaradasid ning proovima lohesurfi. Rongisõitjad saavad pileti või Elroni Sõidukaardi ettenäitamisel osa eripakkumistest Kõltsu mõisas, Laulasmaa Spas, kohvikus Ott&Matilda jm. Vaata lähemalt: http://elron.ee/jargmine-peatus-kloogaranna/ Loe edasi: Elron paneb Kloogaranna Festivali külaliste teenindamiseks käiku erirongid

Luutsniku pärandiloo filmi- ja jutuõhtu Haanjas

Reedel, 22. juulil algusega kell 19 toimub Võrumaal Haanjas Suure Muna kohvikus Luutsniku pärandiloo filmi- ja jutuõhtu.

Vaadatakse kahte filmi Luutsniku paikkonnast ja selle kohaga seotud lugudest – Priit Valkne filmid “Kaetaja” (2004) ning “Hunt” (2003). Kohal on ka filmide autor ning hundinahas külalistele on maja poolt tükk head sinki tasuta. Pilet 2 €.

Täpsem info sündmuse Facebooki lehelt.

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard
Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard