Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2016
E T K N R L P
« mai   juuli »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Õppereis kui inspireeriv reis Põltsamaa piirkonda

Meeleolukas hetk õppereisilt. Vasakult: Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. Fotod: erakogu

Meeleolukas hetk õppereisilt. Vasakult: Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Õppereisi korraldajaks oli täiskasvanute õppe (TÕN) Raplamaa koordinaator Ivi Sark. Rühma moodustasid mitmete valdkondade juhid alates volikogu esimehest, raamatukogude juhatajatest raamatukogude töötajateni, kes tegelevad täiskasvanute õppe korraldamisega.

Seekordne oli kaheksas reis erinevatesse maakondadesse. Jõgevamaa reisi valmistas ette kohapealne eestvedaja Pille Tutt, kes on külade seltsi juhataja. Jõgevamaa sädeinimeseks kuulutatuna on ta öelnud: väärtustage oma juuri ja eluviisi.  Sellest ideest valituna olid külastuskohtadeks Kamari haridusselts, käsiteokoda Katre Arulaga, Jõgevamaa keskraamatukogu ja Pajusi küla selts.

Et sõit ladusamalt kulgeks, oli bussis teabehommik, küll pärast raputavat Rapla-Kehtna lõiku. Avatud mikrofonis said sõna Tiiu Raav riigigümnaasiumi tulekust maakonda, Ruth Lippus Rajaleidja keskuse juhina, Tõnu Mesila koolituse edusammudest Märjamaa vallas,  Kristiine Vahtramäe kogemuskoolitusest Kehtnas, Karin Niklus raamatukogude tulevikust seoses haldusreformiga, Valmar Ideon tööst õppuritega kaugõppe keskkoolis.

Vestlusring Pajusi külamajas.

Vestlusring Pajusi külamajas.

Sõit kulges pärast lühiarutelude saatel sujuvalt Põltsamaa suunas, kus peagi linna siluetis torkas silma kunstlik kõrge mägi, mis on tekkinud lammutusprahist, veesüsteemide kaevamisjääkidest ning veel muust kasutust materjalist. Mõte kohapeal sai alguse sellest, et tasasele maapinnale luua suusa- ja tervisekeskus, millest kuulsime Kamarisse jõudes palju positiivset. Parim näide sellest, mida on võimalik korda saata ehitusjääkidega.

Teel külaseltsi poole möödusime Põltsamaa kutsekoolist, mis sügisel suletakse. Kohapeal öeldi, et kui riik suutis ehitada, siis suudab ka lammutada. Jõudsime üheaegselt Kamari haridusseltsi juurde nende esimehe Kalli Kadastikuga. Treileril asuval tünnisauna juures vestlesime külavanema ja volikogu esimehe Indrek Eensaluga. Küla seltsimaja kerkis pärast põlengut koolimajast, mida ei lubatud enam kooliks rekonstrueerida. Seltsi kuulub 72 liiget ja nende töö eesmärk on väga laialdane kultuuriline teenindamine, huvitegevus, aktiivse ja ettevõtliku mõttelaadi propageerimine elanike hulgas. Kohvilauas imestasime, kuidas nad seda kõike suudavad.

90 roosi Põltsamaal linnale

90 roosi Põltsamaal linnale

Põltsamaa vallas elab 3800 elanikku 28 külas ja kahes alevikus. Vallas on kaks põhikooli ja üks 6-klassiline kool; kaks neist on ühtse juhtimise all. Seltsimajas on pidevalt kunstinäitused, on käsitöötuba, infopunkt-raamatukogu, kus oli märgata lugejaid. Põltsamaa piirkonna ajaleht on Vali Uudised. Palju räägiti juba suvel toimuvast veetrallist Kamari paisjärvel, eelmisel aastal olnud külalisi 1500 ringis. Üritused on jagatud valla nelja osa vahel, milleks on Kamari, Lustivere, Adavere ja Esku. Külade loojad on nagu elukestvas õppes ja suudavad tagada kodupaiga terviku. Tunnustatud tiitliga „Aasta küla 2005“

Edasi läksime Põltsamaa lossi. Seal tervitas Jõgevamaa kultuuripärl: rätsepast-juurdelõikajast sirgunud käsitöömeister Katre Arula. Alustas lapitekkidega ja mobiilikottidega. Nüüdseks on temast sirgunud kõrge kvalifikatsiooniga meister, paljud tema tööd on seotud kindakirjamustriga ja jõudnud näitustele. Nimetatud tehnika (ornamendid) on temale omane, seda on kleitidel, kottidel, helkurvöödel. Katre korraldab õpitubasid, sest tema looming on kõrgetasemeline kunst laitmatu teostusega. Oma töödega on ta jõudnud mardilaadale, Tallinna keskaja päevadele. Tema töödega on seotud mitmed lood, mis kaubanduses jääksid kadunuks. Kohapeal käisime ka  nn tagatoas, kus valmivad tooted. Oli rõõm näha kuus aastat tegutsevat, head lossile omast iidset käsitöötalenti.

Kamari aasta küla pink

Kamari aasta küla pink

Seejärel astusime sisse muuseumituppa, et vaadata Põltsamaa toodangut, neid tuube jõudis ka kosmosesse. Väärikatest inimestest ei ole Jõgevamaal puudust. Keskraamatukogus tervitas meid Kultuuripärl aastast 2014 – Rutt Rimmel.  Raamatukogus on lugejaid 2500 ringis, hea on tõdeda, lugemishuvi jätkub ka noorematel. Raamatukogus korraldakse mitmeid näitusi. Oli üleval näitus “90 roosi linnale”, sest 90 aastat tagasi sai Põltsamaa linnaõigused. Üleval oli ka näitus “Neli aastaaega”. Raamatukogus tegutsevad mitmed ringid-klubid: filmi-, reisi- ja naisteklubi. Eks ringide kaudu on võimalik tegevust laiendada ja kaasata uusi liikmeid raamatukogude juurde.

Enne linnast lahkumist põikasime sisse kultuurikeskusesse, kus pandi kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja algatusel näitust noortelt. Keskne teema oli keskaeg.  Enne linnast teeristile jõudes oli võimalik silmata Sõpruse parki, kus mai algul avati 20 Augusti Klubi tammik, kuhu on istutatud puud 69 EV ülemnõukogu liikmele.

Peagi olime Pajusi külaseltsis. Territooriumil oli kuulda ehitusmeeste kopsimist ja askeldamist hobusetalli renoveerimisel. Kuulasime Aili Soolepa kokkuvõtet. Tundus, et toimub laiaulatuslik mõisakompleksi väljaarendamine, nagu seda oli öeldud 2000 aastal loodud ühenduses. Kohapealne teegvus on palju laiaulatuslikum: kultuurielu edendamine, kultuuripärandi säilitamine ning inimeste nõustamine nimetatud küsimustes. Nende aastate jooksul on korrastatud parki, rajatud mänguväljakud, tantsuplatsid, sisustatud ruume mööbliga. Rakendatud on tööle noorte ansambel, koostatud külakroonikat ja muud infomaterjali. Suvel oodatakse külalisi mõisapäevadele. Tegevus on niivõrd laiaulatuslik ja see toimub 64 seltsiliikme juhendamisel ja kaasabil. Kokku on külas 58 suitsu.

Presidendilt on tunnustuse pälvinud kolm ja peaministrilt 13 Pajusi küla kaunist kodu. 2006. aastal oldi Jõgevamaa aasta küla. Peaasi, et jätkuks aktiivseid töötajaid ja vallas oleks hea koostööõhkkond. Arutelu toimus külaseltsi majas. Oli võimalik rääkida, mida teeme kohapeal. See loetelu oli päris pikk ja Vigala külade esindajana võisin öelda, et Vängla külaaktiivi poolt avatakse mälestusmärk Bernard Laipmannile ja Ants Laikmaale.  Jääb tänada sisuka  õppepäeva korraldajaid ja Raplamaale jõudis mitmeid ideid kohaliku elu edendamiseks. Loodan, et paljud mõtted leiavad soodsa pinnase kasvuks ja arenguks. Ning et me ei unustaks inimesi märkamast!

Jaan Viska toetab mõtet: elukestev õpe käib mööda külasid.

Comments are closed.