mai 2016 Archives

Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel
10 113 kahepaikse elu

Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 10 113 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Viiendat aastat toimunud konnapääste aktsiooni “Konnad teel(t)” jooksul toimus 18 konnatalgut üle terve Eesti ning vabatahtlikud käisid talgutel 360 korda.

Selleaastane konnade kevadränne oli täis ootamatusi ning aprillis olnud külmad ööd ei olnud konnadele sigimispaikadesse liikumiseks üldse sobivad. “Tänavune konnaränne oli täis üllatusi. Mõnes talgukohas oli konni tavapärasest hulga rohkem, mõnes palju vähem, kuid võib öelda, et kevad ei olnud konnadele rändamiseks üldse meelepärane,” võttis konnarände hooaja kokku projekti “Konnad teel(t)” koordinaator Kristiina Kübarsepp. “Võimalik, et pikalt lumevaene talv ning külmad kevadööd tegid kahepaiksete eluolu meile teadaolevates suurtes rändepaikades keeruliseks. Nt Leie ja Oiu vahelisel teelõigul on tavaliselt ligi 4000 konna, sel aastal vaid 1000,” lisas Kübarsepp. Erilisteks üllatajateks sellel aastal olid ühed esimestena teele asunud linnakonnad Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangu tänaval, kus mõlemas sai üle tee aidatud rekordarv kahepaikseid.

Vaatamata sellele, et tänavu konnad paljudes rändekohtades massiliselt sigimispaikadesse ei läinud, olid kannatlikud vabatahtlikud õhtuti visad rändepaikade ülevaatajad. Talgukohti käidi pidevalt kontrollimas ega konnad teele pole asunud. “Suur ja sügav kummardus kõigile vabatahtlikele, kes vaatamata väga tilkuvale ja pikale veninud konnarändele ikkagi vapralt vastu pidasid,” kiidab konnatalgulisi Kristiina Kübarsepp. “Ka rändekohtadest anti meile endiselt kohe teada ja rõõm on tõdeda, et loodusest hoolivaid inimesi meie ümber on palju,” lisas ta. Eestimaa Looduse Fond tänab kõiki, kes kahepaikseid konnatalgutel abistasid või rändavatest kahepaiksetest infot jagasid.

Loe edasi: Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel
10 113 kahepaikse elu

Jagati välja auhinnad puugiteemalise
pildikonkursi võitjatele

15. mail auhinnati puugiteemalisele pildikonkursile laekunud töid. Puugipilte saatsid Eesti inimesed võistlusele neljas kategoorias, näitusel on väljas viis parimat tööd igast kategooriast.

Žürii, kuhu kuulusid Kuulo Kutsar, Liina Kersna, Renee Aua, Ardo Kaljuvee ning Marek Reinaas, kuulutas välja iga kategooria parima.

Konkursi parimateks töödeks valis žürii ning tahvelarvuti võitsid:

Kategoorias “Puuk vabas looduses” – Andrus Vainola (45-aastane), Andrus Vainola sai žürii kõigilt liikmetelt maksimumpunktid.

Kategoorias “Joonistatud puuk” – Susanna Veski (6-aastane)

Kategoorias “Puuk inimesel” – Ville Paltsep (30-aastane)

Kategoorias “Puuk loomal” – Eigo Reva (41-aastane)

Loe edasi: Jagati välja auhinnad puugiteemalise
pildikonkursi võitjatele

Ugala näitleja Kadri Lepp esitles raamatut
„Poiss, kes tahtis põgeneda“

Ugala teatri näitlejanna Kadri Lepp oma raamatu esitlusel. Foto: erakogu

Pühapäeval, 15. mail toimus Ugala teatris lasteraamatute laat ning näitleja Kadri Lepa esikraamatu “Poiss, kes tahtis põgeneda” esitlus.

Kadri Lepa kirjandusliku debüüdi käsikiri pälvis tähelepanu 2015. aastal toimunud lastejutuvõistlusel “Minu esimene raamat”, kus sai auhinnalise teise koha. Kirjastuse Tänapäev, Eesti lastekirjanduse keskuse ja ajakirja Täheke korraldatud võistluse žürii tõstis esile autori head pingeloomise oskust ja ladusat stiili.

Kirjastus Tänapäev välja antud raamat räägib poisist, kelle vanemad lähevad reisile ja jätavad ta vanavanemate juurde. Solvunud poiss otsustab selle peale põgeneda. Illustratsioonid lõi raamatule Kadri Ilves, kelle töödega sai tutvuda ka Ugala teatrigaleriis.

Esitlusega samal päeval toimus teatrimajas lasteraamatute laat, kus peale Kadri raamatuga tutvumise said kõik soovijad oma raamatuid müüa, vahetada ja kinkida. Heategevuslikul eesmärgil koguti raamatuid ka Viljandi haigla lasteosakonnale, mida päeva lõpuks kogunes meeldivalt palju. Külas olid mitmed tuttavad tegelased Ugala lastelavastustest.

Kadri Lepa raamat “Poiss, kes tahtis põgeneda” on nüüdsest saadaval hästi varustatud raamatupoodides ja loomulikult ka Ugala teatrist.

Pühapäeval toimub Sargvere mõisa ja küla talgupäev

Sargvere mõisa ja küla talgupäev toimub pühapäeval, 22. mail kella 10- 14.

Talgulised on oodatud kaasa võtma töökindad ja rõõmsa meele.
Tehakse ettevalmistusi jaanipäevaks.
Tööpäeva lõpus pakutakse ühist talgusöök.

Kõik on lahkelt palutud ja väga oodatud.

Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid eile Rakveres toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

“Ka eelmisel aastal hakkas viirus metsas kiiremini edasi levima just mais, seega oleme just praegu uue seakatku leviku laine ootel,” ütles Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. “Möödunud aastal maaülikooli poolt tehtud uuring näitas, et peaaegu kõigi taudipuhangute puhul farmides oli eelnevalt diagnoositud katku lähedalasuvas metsas, see seos on selge. Kuna seakatku leiud metssigadel näitavad, et viirus on metsas laialt levinud, peab iga seakasvataja olema väga valvas, et mitte tuua nakkust metsast farmi.”

Arvo Viltrop selgitas infopäeval 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks.

Loe edasi: Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

Laikmaa kunstis ja poetess Underi luules
oli palju tunnete tärkamist

Etenduse „under Under Marie Underist“ osatäitjad: (vasakult) Lea, Marko, Anto ja Anneli. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Neljapäeval, 5. mail kogunesid Kadarpiku külla Ants Laikmaa majamuuseumisse Ants Laikmaa 150. sünniaastapäeval paljud kunstihuvilised, Laikmaa talendi austajad, ilmselt peamiselt Läänemaalt. Kolm tundi kestnud sünnipäeva mahtusid tervitused, jalutuskäik hauale, uue näitusega tutvumine Laikmaa elust ja inimestest, Puola ja Turo Mannineni raamatu „Anu Kilpiö, Ants Laikmaa tütar“ esitlus. Osta sai nii raamatut kui ka kunstnikule pühendatud marki. Sünnipäevapeo lõpetas kammeretendus „under Under Marie Underist“, kes oli Laikmaa lähedasi sõpru. Kunstihuvilistest saabus eakam põlvkond, kel olid mitmed eelteadmised ja kokkupuuted Ants Laikmaaga ja tema loominguga.

Kolm tundi möödus märkamatult rõõmsa ja naeratava kevadpäikese all. Läänemaa muuseumite juhataja Anton Pärn avas külalisterohkes pargis sünnipäeva. Rõõm oli tõdeda, et paljud olid tee leidnud Kadarpiku tallu. Kõigepealt tervitas kunstihuvilisi Lääne maavanem Neeme Suur, kes imestas ajaloo üle. 150 aastat tagasi polnud kergeid võimalusi kuulsaks kasvada. Vahel tundub: nüüd on võimalused, mis paljudel juhtudel kujunevad hoopis rikastumiseks. Rõõm on tõdeda, kui hästi oli maavanemal lühike ülevaade Läänemaa suurmehest olemas. Kingitusena kaasas Laikmaa parki õunapuu „Valge klaar“. Loe edasi: Laikmaa kunstis ja poetess Underi luules
oli palju tunnete tärkamist

Türil selgub Eesti parim noortalunik

Täna, 20. mail selgitatakse 16. korda välja Eesti parim noortalunik. Türi Lillelaadal toimuvale võistlusele on registreerunud kümneid õppureid maamajanduslikelt erialadelt Järvamaa kutsehariduskeskusest, Eesti maaülikoolist ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist.

“Maaettevõtlus nõuab üha uute teadmiste ja oskustega spetsialiste ja ka kutsevõistlus käib ajaga kaasas. Sel aastal on kompleksvõistluse programmi lisandunud mitmed uued võistlusalad nagu näiteks väetiste külvinormi arvutamine ja lüpsimasina hooldus,” ütles võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Positiivne on seegi, et kutsevõistlus on ka 16 toimumisaastal noorte seas endiselt populaarne. Mõõduvõtmine on hea võimalus nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste proovilepanemiseks.”

Noortaluniku kompleksvõistlusel pannakse proovile teadmised, kiirus ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste tööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, lillede istutamine kasti, lüpsimasina hooldus ja põllutööriistade haakimine traktorile.

Võistluste käigus selgitatakse välja iga ala võitja ning kümne ala koondarvestuse parim on “Noortalunik 2016”. Kümne ala parim neiu saab “Noortaluperenaine 2016” tiitli.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldab Järvamaa kutsehariduskeskus koostöös maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove.

Noortaluniku kompleksvõistlus avatakse kell 10 Türi Lillelaada pealaval.

Võistluse täpsema info leiate Sihtasutuse Innove kodulehelt.

Harju ja Viru Mohni

Aldo Kals külastas matkaseltskonnaga, kelle nimeks võiks olla tema arvates “Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust”, Mohni saart ning kirjutas seejärel matkarajast huvitavate võrdluspildikestega reisikirja.

A001 Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust Mohni saart külastamas Valge kepiga härra on Aldo Kals Foto erakogust — Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust Mohni saart külastamas. Valge kepiga härra on Aldo Kals. Foto: erakogust

Vilu ja külm aprillikuu keeras lõpusirgel matkajate soovil suvesse. Ilm ongi matkajate tellida, kõige muu eest hoolitseb Lahemaa Looduskool. Niisuguse lausega võtab selle juhataja Maie oma külalisi jutule Mohni reisi teemal. Kas kõik Maied ongi supergiidid nagu seda oli tema ja Viru-Nigula Munasaare giid Maie? Meie tosinajagu matkajat Tartust ja Tallinnast tuuritavad juba 30 Suve mööda Eestit ja lähivälismaad, kusjuures viimased kümme aastat oleme pühendanud end Eesti väikesaartele. Kõik senikülastatud saared ja saarekesed on igaüks oma nägu, aga miski seob neid kõiki omavahel ja tõmbab ligi.

Meie matkaja tegi endale selgeks, et Harju- ja Lääne-Virumaalt sirutavad viie lahe vahel merre Lahemaa Rahvuspargi neli harali sõrme meenutavat poolsaart, mis kannavad läänest itta nimesid Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi. Meie eesmärk oli jõuda Tallinna kaudu emadepäeva eelõhtul, 7. mail Pärispeal asuvasse Viinistusse, kust paadimees meid poole tunniga üle Eru lahe Mohni saarele toimetas. Saar ise on loode-kagusuunaline lainemurdja suurusega pisut rohkem kui Püha Tooli kirikuriik Vatikani künkal. Sõiduriist ja tema juht sarnanesid Virtsust Kesselaiule teinud reisi omale – muhe jutt saarest ja elust seal ning paat ei hüple lainetel ega põruta sabakonti. Minek, olek ja tulek saarelt laabus minutilise täpsusega just nii nagu Kihnus – ei mingit kiirustamist ega rabistamist, jõudsime igale poole õigeaegselt. Mitme paatkonna puhul kaasneb tavaliselt sisustamata ooteaeg, aga Mohnil seda polnud – meiega tegeldi pidevalt.

Saarele nime andnud mungad olid meile tuttavad Pakrilt, aga seal oli tegemist omadega Padiselt, siin aga Ojamaa pühade meestega. Kunagi saarel mühanud Tammikut-pärnikut on järele jäänud üks poole tuhande aastane jässakas niinepuu. Kes tahab teada, mida tundis Ata poeg Alar ööl vastu sõjakäiku Sigtunasse, seisatagu siin või mingu Abrukale Lippmaa pärna alla – istujat haarab harras püha hiie tunne.

Loe edasi: Harju ja Viru Mohni

Suveperioodil sõidavad reisirongid kolm korda päevas Pärnusse

Alates 28. maist suurendab reisirongiliiklust korraldav Elron suveperioodiks Pärnusse sõitvate rongide arvu.

Tööpäevadel väljuvad Tallinnast Pärnusse rongid kell 7:43, 11:37 ja 17:32, nädalavahetustel on osade reiside ajad mõnevõrra erinevad.

Suvepealinnast Tallinna suunas väljuvad reisid kell 7:31, 11:31 ja 19:02.

Elroni rongid sõidavad kolm korda päevas Pärnusse kuni suve lõpuni.

Pärnu rong Papiniidu peatuses. Foto: Urmas Saard →

Laupäeval toimub Kohtla-Järvel heategevusjooks haigete lastega perede toetuseks

Laupäeval antakse Kohtla-Järve Kultuurikeskuse juurest start esimesele Eastman Charity Run nime kandvale

heategevusjooksule, mille eesmärgiks on aidata haigete lastega peresid.

„Meile on inimeste heaolu väga tähtis ja heategevusliku jooksuga soovimegi eelkõige toetada peresid, kus kasvab pidevat ravi vajav laps,“ sõnas Eastmani Kohtla-Järve tehase direktor Hannes Reinula. „Kuna iga jooksul osaleva inimese kohta annetame 5 eurot heategevuseks, kutsume kõiki kodudest välja, et üheskoos näidata toetust abivajajatele ja ühtlasi panustada liikumisega enda tervisesse“.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse kultuuri- ja spordi peaspetsialist Kristiine Agu leiab, et jooks annab igale soovijale võimaluse ühendada tervisele kasulik oma panuse andmisega heategevusse. „Pole tähtis, kas jooksete heategevuse nimel, hea enesetunde saamiseks või isikliku rekordi püstitamiseks, olete sportlane või soovite oma võimeid proovile panna. Kutsume teid ühinema igal aastal toimuva hakkava heategevusjooksuga, mis hakkab ühendama inimesi, aitamaks neid, kes seda kõige rohkem vajavad.“

Jooksust võivad võtta osa kõik soovijad ja sellele registreerumine toimub laupäeval kohapeal kell 9.00 kuni 11.00, mille järel toimub ürituse ametlik avamine. Lastejooksud pikkusega 250 m ja 1 km saavad lähte kell 11.50 ning kell 12.30 toimub ühine start 3,5 km ja 10,5 km jooksudele, millest on osalema oodatud ka kepi- ja tervisekõndijad. Jooksud on kõikide osalejate jaoks tasuta ja ilma ajavõtuta.

Evald Okase muuseum Haapsalus avab suvehooaja

Vano Allsalu maal Päev/Day (akrüül, lõuend 2015).

Laupäeval, 28. mail kell 16 avatakse Haapsalus Evald Okase muuseumi suvehooaeg. Muuseumi kunstisuvele pannakse algus kolme väljapaneku avamisega.

Alguse saavad kaks Evald Okase loomingut tutvustavat ekspositsiooni ning Vano Allsalu maalinäitus “Üks teine kord”.

Muuseumi teise korruse näitusesaalides avatakse väljapanek, mis annab läbilõike Evald Okase enam kui 70 aastat hõlmavast loomingust selle laadide ja žanrite mitmekesisuses. Eksponeeritud on kunstniku joonistused, graafika, maalid ja objektid. Näitust saab külastada kuni augusti lõpuni.

Pööningusaalis avatakse näitus, mis tutuvustab Evald Okase tegevust illustraatorina üldse. Okase loomingus on maalide kõrval tuntud ka tema talendikad joonistused, graafika ning raamatute illustratsioonid. Pööningusaali väljapanekul on esitatud peamiselt kunstniku joonistused ja akvarellid erinevatest aegadest, mis võluvad oma vahetuse ja artistlikkusega ning kujundliku nägemisega pisimaski visandis. Näitust saab külastada kuni 25. juunini.

Loe edasi: Evald Okase muuseum Haapsalus avab suvehooaja

Töövõime hindamine tõlgiti lihtsasse keelde

Vjatšeslav Zagorski arvutiga töötamas. Foto: erakogu

Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.

Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.

Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde. Nüüd on valmis juhiste värske lihtsustud keeles versioon. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.

Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatšeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem.

“Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,” kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad.

Zagorski oli optimistlik ka töövõimereformi suhtes. “Loodan, et see jookseb paika ja annab puudega inimestele päris tööd – mitte ainult kaitstud töö keskustest,” kõneles ta. “Inimene peab töötama, kui ta tahab elada iseseisvat elu. Nii on elu ka huvitavam, saab olla teistele kasulik ja see on oluline.”

Loe edasi: Töövõime hindamine tõlgiti lihtsasse keelde

Laulu tii pidolõ – rahvalauluõdak hummõn kell 18
Kanepi kihlkunnan Erastveren

Rahvalaulu tii Umalõ Pidolõ jakkus hummõn kell 18 Kanepi kihlkunnan. Laul võetas üles Erastveren pubin Temp ja Taar. Kõik omma’ oodõtu ja piledirahha ei küsütä!

Laulu tii kottalõ saa kaia’ teedüst mano blogist https://laulutii.wordpress.com/ ja FBst https://www.facebook.com/www.umapido.ee/?fref=nf.

Rahvalauluõdagit om jakkunu egäs riidis kooni Uma Pidoni vällä! Viimäne lauluõdak om 27. mail kell 18 Moostõn.

Läbi jõutas kävvü kõik Vana-Võromaa kihlkunna’.

Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale

Mai alguses toimunud seminaril “Elukeskkonna ja toidu kvaliteet” tutvustati Eesti seireandmeid mulla, vee ja toidu kvaliteedi kohta. Tulemused näitavad, et nitraaditundlikel aladel on inimeste joogivee kvaliteet aastatega kahanenud: leitakse nii nitraatide kui ka pestitsiidide jääke ning sageli üle lubatud piirnormide.

Eesti keskkonnauuringute keskuse tehtud nitraaditundlike alade põhjavee seire tulemusi tutvustas Ülle Leisk: “Aastatel 2011-2015 on põhjavees nitraatide sisalduse kasvutendents suurenenud. Eriti just Adavere ja Aravete piirkonnas, kus oli mitmes kaevus (sügavus 10-30 m) nitraatide sisaldus üle 50 mg/l, mis on joogivee puhul üle lubatud piirnormi ehk ohtlik inimese tervisele.”

Pandivere allikates ja karstides on nitraatide keskmise sisalduse kasv aastate võrdluses olnud suur – üle 5mg/l -, mis on samuti muret tekitav.

2015. a seirati pestitsiidijääke 33 põhjavee seirejaamast. 28 seirejaamast leiti herbitsiidi kloridasoon-desfenüüli (Metabolit B), neist 15 korral oli jääki üle lubatud piirnormi. Ametlikel andmetel seda ainet Eestis ei kasutata, aga ka varem on proovides leitud juba ammu keelatud herbitsiidide simasiin ja atrasiin jääke. Samuti leiti eelmisel aastal kahest seirepunktist glüfosaadi jääke ja seitsmest punktist glüfosaadi laguprodukti APMA jääke, mis neljal korral ületas lubatud piirnormi. Veekogude varasemas seires esines äärmiselt toksiline AMPA ka suuremates jõgedes ja puhastusseadmete suublates. Aastatel 2012-2015 leiti pestitsiide jääke 35% punktides ning 22% punktidest ületasid jäägid piirväärtust.

Loe edasi: Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale

Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

RMK Põlula kalakasvatusosakond asustas sel kevadel Pärnu ja Põhja-Eesti jõgedesse kokku 84 000 lõhe ja meriforelli noorkala.

Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine Foto Urmas Saard — Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine. Foto: Urmas Saard

Varude taastamise eesmärgil viidi jõgedesse 81 000 ühe- ja kaheaastast lõhe noorkala, nendest Pärnu jõkke 26 000, Selja jõkke 11 000, Valgejõkke 10 000, Pirita jõkke 5000, Jägala jõkke 5000, Loobu jõkke 11 000 ja Purtse jõkke 13 000 isendit. Kaheaastased lõhe noorkalad kaalusid keskmiselt 84,3 g ja üheaastased 18,0 g. Lisaks asustati Pudisoo jõkke 3000 kaheaastast meriforelli keskmise kaaluga 114,8 g.

“Kõik kaheaastased ja enamik üheaastastest noorkaladest olid smoltifitseerunud ehk nende füsioloogia oli eluks merevees kohandunud. Selle tunneb väliselt ära kala külgede hõbestumisest,” selgitas RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaas.

Ta lisas, et umbes nädala jooksul pärast asustamist laskuvad kõik hõbestunud lõhe noorkalad merre, et asuda üheks kuni neljaks aastaks toitumisrändele ning naasevad seejärel kodujõkke kudema. Kalad, kes ei smoltifitseeru, jäävad veel aastaks jõkke ja laskuvad merre järgmisel kevadel.

Loe edasi: Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

25. mail tutvustatakse Võrus ja Põlvas ristipuude kaarti

Ristipuude kaarti tutvustatakse kolmapäeval, 25. mail kella 13-14.30 tutvustatakse Võru maavalitsuse teise korruse saalis ja kella 15.30-17 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse salongis.

Ristipuud on vaid Kagu-Eestis säilinud ning ristide lõikamine on veel elav matusekomme Vanal Võrumaal. Siiski on ristipuude teema paljudele võõras ning seetõttu raiutakse ristipuud tihti teadmatusest maha ning sellega väheneb üks osa meie kultuuripärandist.

Keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja maa-ameti koostöös on valminud ristipuude kaardikiht, mis on kõigile kättesaadav maa-ameti kaardiserveris. Nimetatud koostööpooled püüavad ühiselt teemat edastada nii paljudele kui võimalik, et metsaomanikud ja kohalikud elanikud teaksid ristipuid hoida.

Ristipuudest on vaid mõned looduskaitse all, seega nende säilimine sõltub väga palju metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast.

Heimtalis võisteldakse laupäeval käies kududes

Fotol hetk 2015. aasta võistluselt, millel osales esmakordselt meeskond. Meeskonna liikmed omandasid kudumisvõtteid vahetult enne starti. Foto: Grete Nurme.

21. mail algusega kell 12 toimub Viljandimaal Heimtalis iga-aastase käsitöölaada raames taas käies kudumise võistlus “Käi ja koo”. Sel aastal juba viiendat korda. Esimese väikese tähtpäeva puhul on lisaks tavapärasele teatevõistlusele toimumas ka individuaalvõistlus.

Võistluse käigus tuleb võistlejal kõndides ning samal ajal varrastel ringselt kududes läbida etteantud distants. Paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kudumistöö kvaliteeti, distantsi läbimise aega ning kootud ringide arvu. Võistlus toimub Heimtali rahvamaja esisel heinamaal.

Võistlemiseks vajaliku varustuse saab korraldajatelt. Parimaid käies kudujaid ootavad väärt auhinnad! Võistlust korraldab Lossi Gild MTÜ. Viienda Käi ja Koo korraldamist toetab kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.

Lisainfo ja võistlejate/võistkondade eelregistreerimine aadressil lossigild@lossigild.ee. Osalustasu 2€ võistleja/8€ võistkonna kohta.

Metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Neljapäeval, 19. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist puhvertsoonis riigi kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil Illustratiivne foto Urmas Saard — Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Illustratiivne foto: Urmas Saard

“Veterinaar- ja Toiduameti poolt seni läbiviidud vaktsineerimisprogramm on oma eesmärki edukalt täitnud ja tänu sellele on Eesti juba viimased kolm aastat marutaudivaba. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on ka Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. “Et takistada haiguse taaslevimist Eestisse viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Samas on endiselt kohustuslik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.”

Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaalt ning seejärel teostatakse vaktsineerimist piirialadel Lõuna- ning Kagu-Eestis. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. maini. Kuna Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel alates sellest kevadest vaktsiini enam ei külvata.

Loe edasi: Metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

XVII Aleksander Kase mälestusvõistlused

Sindi esimese olümpialase Aleksander Kase mälestusvõistlused klassikalises tõstmises toimusid juba seitsmeteistkümnendat korda.

Suur karikas on tõstjale, kes ületab Aleksander Kase omaaegse tulemuse samas kaalukategoorias. Foto: erakogust

14.mail olid Sindi Seltsimajja kogunenud Eesti parimate tõstjate hulka kuuluvad sportlased. Kohalik spordiklubi „Kalju“ oli esindatud viie tõstjaga noorte kategoorias. Võistluste arvestus käis kolmes kategoorias – naised, noored ja mehed. Paremusjärjestus reastatakse Sinclairi punktide alusel ehk otsustavaks saab lisaks ülestõstetud raskusele ka kehakaalu ja raskuse vahe.

Võistluste peakorraldajaks on olnud algusest peale Sindi Kalju tõstetreener, Aleksander Kase poeg, Juhannes Kask.

Võistlust alustasid naised, kus üldvõitja Darja Ivanova spordiklubist Edu püstitas noorte rekordid nii rebimises (57 kg) kui ka tõukamises (68 kg), 168,84 punkti.

Noorte arvestuses tuli üldvõitjaks Robin Kivirand spordiklubist Vargamäe (87kg, 107kg; 249,186 p). Sindi noormehed järjestuses Martti Šorin, Randel Matiisen, Ken Meriniit, Hendrik Viik ja Märt Tamman võitsid kohad neljandast kaheksandani.

Loe edasi: XVII Aleksander Kase mälestusvõistlused

Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Julius Friedrich Seljamaa surmast möödub 17. juunil 80 aastat. Samal päeval meenutavad diplomaati mälestuskogunemisega Rahumäe kalmistul Sindi gümnaasiumi õpilased, Sindi ajalooklubi liikmed ja teised, kes hindavad oma kodukandist võrsunud mehe teeneid Eesti riigi ees.

Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul. Avatud 1938. a 17. juunil. Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs. Foto: Urmas Saard

Seljamaa suri vähki enne saadikuna Rooma ametisse asumist, kuhu ta oli määratud 1936. a juunis. Nii katkes 53-aastase mehe elulõng pärast viljakalt töötatud aastaid. 20. juunil kandsid EÜS Põhjala liikmed, kelle ridadesse ta kuulus, sarga Toomkirikust Lossiplatsile. Seljamaaga tuli hüvasti jätma väga arvukas saatjaskond. Seljamaa sängitati mulda Tallinna Rahumäe kalmistule. Tema perekonna rahula asub peaväravast sisenemisel suure tee teisel kolmandikul vasakut kätt jääval hauaplatsil.

1938. a 16. juuni Postimehe esilehel oli tükitud uudis, et välisministri teatel toimub järgmise päeva (17. 06) õhtul kell 20.00 Rahumäe Pauluse koguduse kalmistul endise välisministri ja välisdelegaadi Julius Seljamaa hauasamba avamine. Kalmu kaunistaval pronksbareljeefiga graniitsambal on tekst: Julius Seljamaa 1883 – 1936. Hauasamba autorid on arhitekt Karl Lüüs ja kujur Ferdi Sannamees. Sealsamas puhkab ka tema abikaasa Anna-Maria Seljamaa. Hauaplats kanti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse 2009. a juunis. Õnnelikul kombel pole olnud vajadust seda hauatähist taastada. Kuigi ka Rahumäe kalmistul hävitati kommunistide käsul palju haudasid, jäi Seljamaa kalm ja graniitsammas puutumata. Tiina Tojaki sõnul puhastati sammast 2001. a Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvõtmisel.

Loe edasi: Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

4. juunil Sindis tähistatavat sinimustvalge lipu sünnipäeva aitab tähtsustada 24. maini (kaasa arvatud) kestev loomevõistlus, milles osalevatelt lasteaiaealistelt mudilastelt ja algklassides õppivatelt õpilastelt oodatakse luuletusi, lühijutte, laule, joonistatud pildikesi ja käsitööesemeid.

Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

On küsitud, kas loomevõistlus toimub üksnes Sindi laste vahel? Ei! Kuigi pole räägitud üleriigilisest ega ka mitte maakondlikust võistlusest, lubatakse osaleda kõigil. Tööde juures peetakse oluliseks põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja sõnaline valik kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid näeb välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimajas sees.

Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkava peaesinejateks on tänavu kõige nooremad, lasteaia lapsed ja algklassiealised õpilased. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Loe edasi: Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

Võiste kakuamid Liivi lahel

Aeg-ajalt võis näha hõbedaselt helkivaid pika nokaga „angerjaid“ vonklemas. Käeulatusesse sattudes haarasid mehed neil keskpaigast kinni ja heitsid oma paati. „Need on tuulehaugid,“ sõnas Pille. „Kui tuulehauge hakkab juba väga palju olema, siis tähendab see räime püügi lõppemist,“ rääkis Pille, kes üks vähestest naistest kalamees.

Paremal poolel poeg ja isa, Kristo ja Kauri Krüger Foto Urmas Saard — Paremal poolel poeg ja isa, Kristo ja Kauri Krüger. Foto: Urmas Saard

Esimene tutvus Arne Salustega jääb hästi meelde. Eksides kuupäevaga lasin eskalaatoritel ennast sõidutada Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmandale korrusele, et minna naiskodukaitse kutsel Piano kohvikusse – kohtumisele, mis tegelikult pidi toimuma hoopis järgmisel päeval. Üksnes tänu minu erakordsele hajameelsusele läks paremini, kui oleksin osanud ise oma järgnevaid ettevõtmisi kavandada. Aega parajaks sammudes märkasin kahe aatriumi vahelises avaras vahekäigus kedagi meest maalritrepi astmetel turnimas ja ilmatuma suuri fotosid seinale riputamas. Meri, paadid ja mehed äratasid sedavõrd tähelepanu, et võtsin nõuks näituse korraldajaga veidi vestelda. Kohe sai selgeks, et pildimaterjal tutvustab kakuami püüki ja Arne Saluste on hobikalandusuurijana heade teadmistega kalandusajaloolane. Samas pakkus ta mulle võimalust minna merele, et lähemalt uudistada kakuami püüki. Lapsepõlvest kaasa saadud merelembus ei lubanud lasta kutset korrata.

Loe edasi: Võiste kakuamid Liivi lahel

Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Lõppeva nädala neljapäeval ja reedel osalesid Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ehituspuusepa eriala kutsemeistrivõistlustel viis paarisvõistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Tallinna Ehituskoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, kelle võistlusülesandeks oli paadi motiiviga pargipingi ehitamine.

Ken Pihlas ja Koit Kaer Foto Urmas Saard — Ken Pihlas ja Koit Kaer. Foto: Urmas Saard

„Eestis on tõusev trend, et oma metsa ei viida maalt välja, vaid kohalikust puidust valmistatakse mitmeid tooteid, mida hiljem eksporditakse. Seetõttu on aina olulisem väärtustada meie esiisade oskusi ning populariseerida puutööd, et selles valdkonnas oleks rohkem õppureid ja ka õppekavu,“ märkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ehituse valdkonna kutseõpetaja Ingrid Kruusla.

Ehituspuuseppade võistlusülesandeks on valmistada vastavalt ette antud joonistele väikevorm – suvepealinna miljööst inspireeritud paadi motiiviga puidust pargipingi karkass. Võistlustöö teostamiseks oli paarisvõistkondadel aega vaid 13 tundi. Meeskondliku võistluse kõige suuremaks väljakutseks oli ülesannete sooritamise täpsus ajalise surve all.

Võistlusülesande autori, kohtuniku ja Nordic Houses OÜ inseneri Indrek Sootsi sõnul oli tänavune ülesanne tõenäoliselt läbi aegade üks keerukamaid, kuid teistsuguse suunitlusega kui varem.

Loe edasi: Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Tunamullu suvel möödus 150 aastat Heinaste merekooli avamisest. Toona ümmargusele tähtpäevale mõeldes ütles Häädemeeste koduloouurimise entusiast Sulev Kasvandik, et juba mõnekümne aastaga oli merekooli asutamise järel üksnes Häädemeeste ja Orajõe vallas pea samapalju kaptenipaberitega mehi nagu tänapäeval autojuhiloa omanikke.

Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor Foto Urmas Saard — Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor. Foto: Urmas Saard

Ei Lääne-Euroopas, Ameerika mandril ega Venemaal polnud sadamat, kuhu Liivimaa laevad poleks randunud. Pärnumaa lõunarannikul asus Eesti purjelaevanduse häll ja selle vahetus läheduses loodi Eesti esimene merehariduskool. Kuid esimese maailmasõja puhkemisega lõppes sadakond aastat tagasi purjelaevanduse ajastu ja täpselt 100 aastat tagasi evakueeriti merekool Venemaale, millega õppeasutuse tegevus lõppes.

Hea, et seda Eestile ja Lätile väga olulist merendusajaloolist paika hoiab jätkuvalt mälus 1969. aastal avatud Heinaste merekooli muuseum, mis tegutseb kunagises Heinaste merekooli õppehoones Riia linna ja meresõidumuuseumi filiaalina. Olen tänulik juhusele, mis viis kokku kahe teekaaslasega, kes tõid mind Heinastesse. Pille Tuvik ja Arne Saluste on mõlemad merendushuvilised, täpsemalt kakuamipüügile pühendunud harrastuskalurid ja selle püügiliigi ajaloouurijad. Muuseumi külastusaeg polnud veel kätte jõudnud, aga mäluasutuse perenaine Iveta Erdmane oli lahkelt valmis ust avama. Muuseumi direktor Erdmane on selles majas töötanud juba 30 aastat ja iga väikseimgi üksikasi kõigi museaalide juures teada.

Loe edasi: Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Södertälje eakad tantsijad hindavad sõprust Sindi murueitedega

Sindi murueided võõrustavad eakate tantsurühma 8 paari Sindi seltsimajas.

Saima Laanemaa Foto Urmas Saard — Saima Laanemaa. Foto: Urmas Saard

Teist hooaega Sindi murueitesid juhendava Saima Laanemaa teatel külastavad Södertälje linna Rootsi soomlased 24. mail omaealisi tantsusõpru Sindis. Stockholmi läänis asuva 60 tuhande elanikuga Södertälje soomlased on pärast mitmeid kohtumisi erinevate Eesti kollektiividega valinud Sindi murueided oma lemmikuteks, kellega juba neljandat aastat jätkatakse sõprussuhetes, rääkis Laanemaa, kes on läbinud soome keele kursused, mis aitab paremini ka keeleliselt lävida.

Mullu septembris külastati oma sõpru Södertäljes, nüüd kohtutakse Eestis: Sindis ja Pärnus. Suvepealinnas peatutakse nädalapäevad. Lisaks Sindile kohtutakse veel omavahel 27. mail Pärnus. „Tantsime ja laulame mõlemale tuntumaid lugusid. Näiteks Rootsis laulsime soome keeles „Mullu mina muidu karjas käisin“. Viis on nende juures siiski pisut teine, aga saime hakkama. Laulu „Tulipunased roosid“ laulsime kumbki oma keeles. Laulmise kõrval muidugi tantsime. Õpime ja õpetame vastastikku uusi tantse.“ Laanemaa sõnul on Sindi rühma keskmine vanus 77 ja natuke peale. Södertälje eakad tantsijad tunduvad Laanemaa arvates veidi noorematena. „Ikka on meile inimesi juurde tulemas. Nüüd on liitumas Viivi, kes tahab kõik meie tantsud selgeks saada,“ rääkis Laanemaa eakate tegevusest rahvuslike tavade hoidmisel ja naaberrahvaste vaheliste kultuuriliste sidemete hindamisest.

Urmas Saard