Eile paigaldas Sindi välujulas basseini moodustavaid mooduleid ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes on sintlastele silma jäänud ka 24.veebruari pidulikel lipuheiskamistel. Just tema on see julge, kes turvarakmed peal 15 m kõrgusel pisikesel platvormil hümni ajal lipu masti heiskab, trotsides külma, libedust ja tuult.
„Kuna ujula asub voolava veega veekogul, siis on siin suvi läbi ujumiseks sobiv puhas vesi. Kõik proovid on olnud väga head, ka südasuvel,“ kinnitas Sindi linnapea Marko Šorin. „Väliujula on suviti väga populaarne ajaveetmise koht nii ujumiseks, päevitamiseks, kui ka lihtsalt seltskonna nautimise kohaks. Üle eelmisel aastal rajatud välijõusaal on võimalusi vaid laiendanud ning pakub head võimalust enda kehaliseks arendamiseks. Suviti organiseerivad noored seal omaalgatuslikke jõu- ja MMA treeninguid. Lisaks on ujulas ka rannavõrkpalli mängimise võimalus, asfaltkattega korvpalliväljak ning rannajalgpalliväravad,“ selgitas Šorin.
Sindi väliujulas on lepingu järgne vetelpäästja iga päev kohal alates keskpäevast kuni õhtu kaheksani. Paljud lapsevanemad on määratud aegade järgi oma lastele reeglid seadnud, millal iseseisvalt lapsi ujulasse lubatakse. Samas on seltskondi, kes ootavad just hilisemat aega, et ilma järelvalveta ujulas aega veeta.
Kuna peale vetelpääste töö lõppu on ujulas tavaliselt jätkuvalt üsna palju inimesi, siis sai sellel aastal Sindi Avatud Noortekeskuse eestvedamisel paigaldatud talgute käigus ka veeohutusstend päästerõngaga.
„Ohutust pole ju kunagi ülearu. Talgute käigus paigaldas ka Sindi tuletõrje selts ühe ohutusstendi kalmistu juures asuvasse ujumiskohta. Lisaks kasutatakse sintlaste poolt veel mitut ujumiskohta Viiral, Härja augus, “Pärna all”, Linnuriigis,“ rääkis Šorin.
Vetelpäästja on kohustatud lisaks veeohutusele tagama ka üldist korda ning vajadusel osutama esmaabi. Seniste vetelpäästjate sõnul on sintlased ise varmad üksteisel silma peal hoidma ja seda juba lastest alates. Ilmselt tuleb see pikast ujumise traditsioonist, sest enne kui Sindis 1935.a esimene väliujula rajati, oli jõe ääres ajaveetmine ja ujumine sintlaste hulgas populaarne. Ajaloost on teada, et enne Teist Maailmasõda olid kõik Pärnumaa ujumisrekordid just sintlaste nimel. „Ja omavahel öeldakse ikka, et kes ujuda ei oska see pole õige sintlane,“naljatles Šorin.
„Teenust osutab juba viiendat aastat järjest Articard OÜ, kes varem tegi sama tööd ka Pärnu rannas. Senine koostöö on laabunud hästi,“ on linnapea ohutuse tagajatega väga rahul.
Urmas Saard