Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2016
E T K N R L P
« apr   juuni »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Eile toimus Strand Spa & Konverentsihotelli Jurmala saalis TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli 7. õppeaasta lõpuaktus, kus lisaks tervitussõnavõttudele esines loenguga rahvarõivaste meister Marvi Madisson-Volmer.

Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel Foto Urmas Saard

Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel. Foto: Urmas Saard

Aktuse avasõnades ütles Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, et väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis. Ta küsis, mis motiveerib? Ja vastas, et motiveerivaks jõuks on nende inimeste poolt tunnetatud vajadus lakkamatult teadmisi ammutada. Veel kinnitas direktor, et kuigi vaimne erksana püsimine ei pruugi pikendada eluaastate hulka, lisab see kahtlematult eluaastatele küllaga väärtuslikku elu juurde. Vallimäe sõnul alustas sügisel 503 õppurit, kellest lõpetas 462. Tehes kiire arvutuse, sai ta tulemuseks 91,8%, mida pidas väga suureks saavutuseks ja soovis samasugust eeskuju andvat meelekindlust noorematele tudengitele. Õppeaasta kestel peeti 16 loengut suurele auditooriumile, töötas rekordiliselt 13 õpituba ja korraldati 10 õppekäiku. Ees ootavad suvised ettevõtmised.

Möödunud aasta juuli keskpaigast tasub meenutada suveülikooli Kuressaares, kus pärnakad käisid kuulamas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku professor Julia Laffranque loengut.

Eile käis Pärnu väärikate ülikooli õppureid tervitamas SA Ülikoolide Keskuse Saaremaa juht Maie Meius. Neil oli 5. õppeaasta lõpuaktus 14. aprillil. „Sel aastal osales meil 211 inimest, 178 sai lõpetamise kohta tunnistuse, 56 ei puudunud ühestki loengust,“ rääkis Meius Saaremaa edukusest.

Marvi peab väga tähtsaks, et inimesed tunneksid ära oma kodukihelkonna rahvarõivad

Oodatud esineja oli käsitöömeister Marvi Madisson-Volmer, kelle unistuseks olnud purjelaeva kapteniks saamine, kuid tegelikult on saavutanud oma elu mitmekülgsuses palju enamat. Marvi ettekanne piirdus üksnes ülevaatega tööst, kuidas ta on tegelenud rahvariiete valmistamisega ja selle käsitöö õpetamisega. Tegelikult olnuks tal veel palju muudki huvipakkuvat ja kasulikku rääkida.

Veidi üllatuslik oli kuulda, et rahalist toetust on ta oma tegevusele vaid ühel korral saanud. See oli 1998. aastal, kui Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond eraldas 6 000 kroonise stipendiumi Pärnus tegutseva rahvarõivaste valmistamise konsultatsioonitoa tegevuse toetuseks. „See oli suur asi,“ meenutas Marvi veel nüüdki olulist abi.

Tänavu ilmus tal trükist paljude aastate töö tulemusena 123 leheküljeline raamat „Pärnumaa kihelkondade rahvarõivad“, sisuks rahvariiete valmistamine ja valmistamise õpetamine. Kujundus ja fotod on Marvilt endalt. Mustrid värvis Kristel Kallau. Silvia Nõukas on raamatu kunstnik-illustraator.

Marvi Madisson-Volmer Foto Urmas Saard

Marvi Madisson-Volmer. Foto: Urmas Saard

Marvi peab väga tähtsaks, et inimesed tunneksid ära oma kodukihelkonna rahvarõivad. Just seepärast sai kutsutud aktusele esinema Pärnu õpetajate naisrühm, et pärast tantsimist lähemalt tutvustada Pärnu kihelkonna riideid. Marvi palus pärast esinemist ühe naise poodiumile ja rääkis väga huvitavalt suure asjatundlikkusega kõigest päris üksikasjalikult. Ta kergitas seeliku alumist serva ja osundas valgetele sakilistele kolmnurkadele. „Need on hundihambad.“ Marvi selgitas, et lisaks Pärnule on hundihambad ka Tõstamaa ja Tori kihelkonna rahvariideseeliku rassi elemendiks. Rassist ei teadnud ma varem midagi. Nüüd kuulsin, et olevat rahvariideseeliku pikendus, mis kokku liidetud erinevat värvi atlase ja villastest paeltest. Omaaegsed kitsad kangasteljed ei võimaldanud rahvariideseelikuid väga pikkadena kududa. See tingiski rasside vajaduse. „Miks hundihambad“ Et ikka uskumuse kohaselt hunte kodust kaugemale peletada!“

Marvi näitas ka kuldset linti. „Eelmistel sajanditel tõid meremehed reisilt oma naistele karda ja kulda. Mida jõukam mees, seda laiema ribaga võis naist ehtida.“

Pidulik aktus lõppes Strandi ees ühispildistamisega. Et rahvas paremini suurel fotol nähtav oleks, selleks võttis piltnik Peeter Roots ettenägelikult kõrge trepi ühes.

Urmas Saard

Comments are closed.