27 aprill 2016 Archives

Valmis ristipuude kaardirakendus

Keskkonnaameti tellimusel valmis interaktiivne kaardirakendus, kust saab näha Eestis leiduvaid ristipuid.

Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku ning ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid. Kuna 15 aastat tagasi valminud ristipuude kaardipõhise andmebaasi info aegus ega toonud välja kõiki Lõuna-Eestis leiduvaid ristipuid, tekkis vajadus luua uus tänapäeva nõuetele vastav kaardirakendus.

Ristipuude andmebaas ja kaardirakendus on vajalikud selleks, et ristipuid paremini hoida. Maa-ameti rakenduses on võimalik saada ülevaade, kus asuvad kultuurilooliselt olulised mälestusristidega puud ning oodatud on seda kasutama nii metsa- ja maaomanikud kui ka detail- ja üldplaneeringute koostajad, kellest võib sõltuda ristidega puude säilimine. Samuti annab kaart kultuuriloolist teavet kombe levikust ning võimalikud huvilised, kes tahaksid ka ise neid puid näha, saavad kaardi põhjal need üles otsida. Kaart on oluline ka kohalikele inimestele, kes saavad kontrollida, kas nende lahkunud lähedaste ristidega puud on alles ning kaardile kantud.

Kaart on avalikult kättesaadav kõikidele huvilistele maa-ameti lehe http://xgis.maaamet.ee/maps/ristipuud kaudu.

Loe edasi: Valmis ristipuude kaardirakendus

Latsõ loiva Sännän ilostõ võrokeelist luulõt

21. mahlakuul Sännä mõisan peet 17. Adsoni-nimelidsel ilolugõmisvõistlusõl lugi umakeelist luulõt 36 aoluulidse Võromaa last. 27 etteastõ siän oll nii tavaperäst ilolugõmist ku muusikaga kirät kavvu. Võistlusõ nimiauturi erinevit luulõtuisi loeti kuuõl kõrral.

Luulõlugõmist hindsiva näütejä ja IV Uma Pido lavastaja Tootsi Kristo, Võro latsiaia Päkäpikk opiala juhataja Punamäe Anita ja Kreutzwaldi muuseumi perräkaeja Raudsiku Heli. Kõik hindaja esitivä ka esi üte võrokeelitse luulõtusõ.

Hindamiskogo sõklsõ vannusõrühmi kaupa kõgõparembis:

Latsiaid – 1. kl
Maritte Arianne Plaado 1. kl, Vilustõ Põhikuul
(lugõja vanaimä Taimi Plaado tettü luulõtus “Kurinahk”, juhend imä Mari Plaado)

2.-4. kl
Martin Kond, 3. kl, Mõnistõ Kuul
(“Minu Võrumaa”, Anna-Leena Rämson, oppaja Asta Pazuhanitš) Loe edasi: Latsõ loiva Sännän ilostõ võrokeelist luulõt

Pärimuskultuuri auhinnale saab kandideerida
kuni 20. maini

Kandideerimine Eesti folkloorinõukogu poolt väljaantavale pärimuskultuuri auhinnale kestab. Fondi loomise idee pärineb UNESCO programmist “Rahvuslikud elavad aarded”, milles märgitakse, et kõige tulemuslikumaks vormiks kultuuripärandi kaitsel on pärimuskultuuri kandjate avalik tunnustamine.

Pärimuskultuuri auhinna eesmärk on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuurialast tegevust.

Kandidaate saab esitada 20. maini e-posti aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaadet kandidaadi senisest tegevusest ja põhjendust auhinna omistamiseks. Auhinnasaajad kuulutatakse välja rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avamisel 22. juunil Moostes.

Pärimuskultuuri auhinnafondi suurus on 1000 eurot ning selle väljaandmine saab teoks tänu Eesti rahvuskultuuri fondile.

Pärimuskultuuri auhinda antakse välja 2000. aastast ning selle on pälvinud kokku 27 isikut või kooslust. (Vaata varasemaid auhinnatuid siit!)

Lisateave: http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimuskultuuri_fond_79

Võru folkloorifestival muutub pärimustantsufestivaliks

Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.

Sel reedel, rahvusvahelisel tantsupäeval muudab Võru folkloorifestival oma nime ja muutub Võru pärimustantsufestivaliks.

6.-10. juulini toimuv Võru XXII rahvusvaheline tantsufestival on esmakordselt uue nimega – Võru pärimustantsufestival. Festival on pikima traditsiooniga iga-aastane rahvatantsijate kokkusaamise paik Eestis, mis toob esinejad üle maailma Võrru kokku juba 1994. aastast alates.

“Eestimaal on palju toredaid folgipidusid alates Viljandi folgist ja lõpetades Viru, Setu või Hiiu folgiga,” selgitas nimemuutust Võru festivali üks korraldajatest, tantsujuht Maire Udras. “Loomulikult mahuvad meie festivalile ära ka muusika, laul, käsitöö ja eriti Teppo lõõts, ent eelkõige eristab meid teistest toredatest pidudest see, et me oleme tantsufestival. Kesksel kohal on pärimustants, mille ümber koondame teised tegevused.

Nimevahetuse pidu toimub reedel, 29. aprillil kell 18 Võru Kesklinna pargis. Et tegu on samas ka rahvusvahelise tantsupäevaga, siis kutsutakse kõiki sel õhtul Võrru suurele ühistantsimisele.

Nimevahetuse- ehk varrupeol saab Võru pärimustantsufestival omale uue logo, lipu ja signatuuri. Vana kujundus antakse pidulikult üle Võru muuseumile.

Loe edasi: Võru folkloorifestival muutub pärimustantsufestivaliks

Sindis esineb Jaapanist inspireeritud kontserdil “Punane kiil” segakoor Suur Terts

Pärnus toimuva Jaapani nädala avapäeval esineb kell 15.00 Sindi seltsimajas segakoor Suur Terts. Juhatavad Külli Kaats ja külalisena Ryosuke Kurahashi, kaastegev Mizuki Shindo (flööt).

Segakoori Suur Terts asutamisele innustas liikmeid 2011. aasta kevadel pakatavalt tugev lauluarmastus. Enamikke kooriliikmeid ühendab juba nooruspõlvest omandatud kiindumus koorilaulu vastu. Koori juhatab Külli Kaats, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia dirigeerimise osakonna professor Ants Üleoja käe all. Suur Terts on andnud iseseisvaid teemakontserte, esinenud Tallinna vanalinnapäevadel, laulupidudel, kirikutes ja asutuste pidudel.

1. mail toimuval kontserdil kõlavad Eesti ja Jaapani rahvaluule tekstidele kirjutatud koorimuusika palad, millest umbes 80% on jaapanikeelsed.

Sama kavaga esineb Suur Terts 1. mai keskpäeval Jaapani nädalat avades Raeküla vanakooli keskuses Pärnus.

Eesti ja Jaapani lipud. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Kevadpühal tähistatava Sindi sünnipäeva keskseks osaks on laadapäeva toimumine. Müügi ja ostlemise võimaluste kõrval pakuvad korraldajad ka mitmekesist meelelahutuslikku laadamelu. Lastele teeb rändnäitleja Heino Seljamaa näitemänge eesti ja vene keeles. Tantsudele, laadamängudele ja muule põnevale asetab lõppakordi segakoor Suur Terts.

Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas. Foto: Urmas Saard

Päeva peakorraldaja MTÜ Tuhk ja Tolm juhatuse liige Kadri Kärg-Varris nimetab laadapäeva läbiva teemana Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel ajas tagasi vaadata. Retrofoto telgis saab ennast Singeri maksuta kursusel osalejaks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Elevust tekitavad taidlejad ja laadamängud. Esinevad JJ Street, Murueided, Meelelahutusklubi Kuu segarühm, naisrühm ja Ruubensi tüdrukud. Oodatakse üllatusi. Oma tegevust tutvustavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Uudne on laadal orienteerumine.

Ajalugu üritatakse teha kell 13.00 asetleidva linnaelanike ühispildistamisega. Mullu naljahammaste poolt kahurimäeks kutsutud künka veerule kutsutakse võimalikult palju rahvast, keda asub pildistama Haide Rannakivi.

Loe edasi: Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat