Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2016
E T K N R L P
« märts   mai »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli

Uudist täiendatud 19. aprillil fotoga, millel täna valminud Karuse  linnuse tähis

Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnu Muuseum korraldavad 22. aprilli õhtul ühise eksperimendi jüriöö märgutulede liikumisega Vatla maalinnast Pärnu südalinna.

Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist Foto Urmas Saard 2

Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist. Foto: Urmas Saard

Esimest korda katsetati märgutulede süütamist Pärnumaal jüriöö 670. aastapäeva eelõhtul 3 kevadet tagasi, kui püüti saada teada aega, mis kulub märgutulede abil teate edastamiseks maakonna piiril asuvalt Soontagana linnamäelt Pärnu südalinna. Neljandal aastal saab märgutulede edasiandmine alguse Vatlamäelt kell 22:00, liikudes suunaga Nurmsi küla – Tuhu raba – Oidrema küla – Lõpe – Kalli – Aruvälja – Audru – Papsaare – Pärnu.

Karusel leiab aset palju rohkem kui üksnes märgutule süütamine

Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus ütles täna ühena korraldajatest, et Lääne maleva eestvedamisel toimus nädalavahetusel Vatla linnamäel hästi töine talgupäev ja praeguseks peaks kõik ettevalmistused olema juba eeskujulikult valmis. Suurejoonelise ürituse läbiviimiseks valitud Karuse ehk Vatla maalinn asub Lääne maakonna Hanila valla Linnuse küla maal. Maalinn kujutab endast ringvalliga ümbritsetud neemiklinnust.

Muistse Karuse (Cozzo) kihelkonna peamine kaitserajatis ehitati muinasaja lõpusajanditel ja võeti kasutusele 13. sajandi alguse ristisõdade päevil. Mitmed uurijad on oletanud, et linnamäel asus Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Paehalle linnus, mille ovaalse põhiplaaniga pindala võis olla umbes 1200 m². Väravaid on olnud kaks: kagunurgas ja loodeküljel. Linnusel läbi viidud väiksemate arheoloogiliste kaevamiste tulemusel on leitud loomaluid, põlemisjälgedega kive ja tammepalke, samuti paar ristikujulist pronksripatsit. Linnuse vahetu ümbrus kokku kümnekonna lohukiviga on Läänemaa kõige rikkalikum kultuskivide leviala.

Karuse (Vatla) linnuse tähis Foto Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit

Karuse (Vatla) linnuse tähis. Foto: Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit

Kaitseliidu Läänemaa maleva pealik major Mehis Born selgitas, et Läänemaal ei tahetud piirduda üksnes märgutule süütamisega. Päevale sooviti anda märksa suurejoonelisem sisu. Major Born alustas ettevalmistustega juba aasta tagasi, kaasates Läänemaa tegevusse ka Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Muinsuskaitseameti. Õhtu keskseks sündmuseks kujuneb linnamäel mälestuskivile kinnitatud maalinnade kaardi ja Karuse linnust tutvustava infostendi avamine. Pidulik talitus algab kell 21.00 ja avasõnad ütleb major Mehis Born, sõna võtab ka Lääne maavanem Neeme Suur. Muinaslinnade kaardi avamise kombetalituse peab Maavalla Koda. Muusikaliste vahepaladega esineb Haapsalu muusikakool. Ülevaate muistsetest maalinnustest ja Vatla linnusest teeb Mati Mandel. Kell 22.00 süütavad Maavalla Koda ja maavanem ühiselt märgutule. Eelpool kirjeldatud toimingute ajaks rivistatakse üles Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii tõrvikukandjate toimkond. Õhtut juhib Heiki Magnus.

Märgutule süütamise järel jätkatakse pärimusmuusika kontserdiga, kus astuvad üles Haapsalu muusikakooli pärimusmuusika osakonna õpilased. Põnevust tekitab MTÜ Estlander’i poolt pakutav öine muinasaja sööming. Born ütles, et söömanõudena antakse kamba peale liuad ja pussnoad, kõikidele väiksed puulusikad ja –kahvlid koos joogitopsidega. Toitude loetelus on 10 nimetust. Läätsepuder valmib lõkkele asetatud suures (18L) malmpajas tosina tunni kestel. Aga mis on tuhapeet? Need on väiksed öö jooksul tuhakuumas mooritud punajuured, võid pääle määrides iseäranis magusad ja toitvad. Veel pakutakse orgilindu, vitsakilu, ahjuleiba, ürditeed jm.

Kuni märgutuli Pärnu jõuab

Tuleootamine toimub tavapärases asukohas Pärnu muuseumi esisel platsil, kus esineb ansambel Legshaker, korraldatakse kaitseliidu relvanäitust, peetakse jüriööjooksu lastele ja töötavad tõrvikute valmistamise ning sõlmede tegemise töötoad.

Pärnumaal tähistatakse jüriöö aastapäeva tuleteate edastamise eksperimendiga sarnaselt eelmiste aastatega, mille käigus selgitatakse märgutule teekonnal kulgemise aeg. Katset veavad Pärnu muuseum ja Kaitseliidu Pärnumaa malev. Tänavu võeti eesmärgiks Loode-Pärnumaa suund. Tuleteate trass hõlmab Hanila valda Läänemaalt ja Koonga ning Audru valda Pärnumaalt, kaasa löövad kohalikud kogukonnad Oidremalt, Lõpelt, Aruväljalt ja Audrust.

Tuleootamine toimub tavapärases asukohas Pärnu muuseumi esisel platsil, kus esineb ansambel Legshaker, korraldatakse kaitseliidu relvanäitust, peetakse jüriööjooksu lastele ja töötavad tõrvikute valmistamise ning sõlmede tegemise töötoad. Kohale tulevad naiskodukaitse “Anname au!” kampaaniat korraldada aitavad naised. Kaasatud on ka Noored Kotkad.

Pärast märgutule vastu võtmist järgneb orienteeruvalt kell 23.30 Pärnu muuseumi eest Kaitseliidu Pärnumaa Maleva tõrvikutega rongkäik marsruudil Pärnu Muuseum – Õhtu tänav – Vallikäär – Tallinna Värav – Munamägi, kus läidetakse traditsiooniline Jüriöö lõke.

Jüriöö ülestõus

Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk selgitab, et jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sümboleid eestlaste vastuhakust ülekohtule. Meil pole küll kasutada ülestõusnute endi põhjendusi ja nii peame toetuma sellest ülestõusust hiljem kõige rohkem kasu saanud Saksa Ordu allikatele. Ordukroonik Marburgi Wigand kujutas nii: “Aastal 1343, meister Luteri ajal, kui Taani kuningas valitses veel Rävala jt. maadel, rõhusid kuninga rüütlid ja vasallid elanikke nii suurte koormiste ja piinadega, et need ülemäärases valus ja mures kaebasid meistrile ja vendadele; eriti need, keda rahvapäraselt kutsutakse eestlasteks, saarlasteks ja teised lihtinimesed. Vägivald nende üle oli niivõrd suur, et nad nende naisi häbistasid, neitsite süütuse röövisid, varasid ära võtsid ja neid nagu orje tarvitasid. Seepärast siis tõusid eestlased, harjulased, saarlased üles nende vastu…”. Pärnumaa alal toona Taani valdusi polnud. Kuid ülestõus laienes ka ordu- ja piiskopiriikidesse.

Urmas Saard

Comments are closed.