Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2016
E T K N R L P
« veebr   apr »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Pärnus kohvikus Versus toimus eile õhtul kirjandusõhtu

Oma loomingut tutvustasid Piret Bristol, Billeneeve, Margo Vaino. Siiri Metsamägi rääkis oma tegemistest ja kirjutamiskursusel saadud kasust. Alari Papa Janson rõõmustas lauludega. Õhtut juhtis taas (:)kivisildnik.

Kirjandusõhtu Versuses Foto Urmas Saard

Kirjandusõhtu Versuses. Foto: Urmas Saard

Hakatuseks laulis Papa Janson vägeval häälel, mis jõudis kuuljate kõrvadesse veel vägevamal kõlal läbi mikrofoni, kaabli, võimendi ja kõlarite aetuna. Seejärel usaldas kirjandustundide peamine eestvedaja Margit Peterson õhtu juhtohjad (:)kivisildnikule, kes andis juba tänavu jaanuaris aset leidnud Versuse kohtumisele hästi õnnestunud uuendusliku vormi. Nii ka täiesti ootuspäraselt nüüdki!

Esimesena istus (:)kivisildniku kõrvale sinisesse tugitooli Piret Bristol. (:)kivisildnik: „Täna esitleme sinu uut raamatut „Üks ümberringi“. See on kirjastuse Jumalike Ilmutuste sarja 85. number ja sinu kaheksas luulekogu. Aga sul on päris palju raamatuid ka peale luulekogude. Räägi, mida oled teinud.“

Piret Bristol: „Ma olen eriti mitte midagi teinud (heasüdamlik naer, mis kostus kui tunnustusena tehtule). Selles mõttes, et viis romaani, kolm proosat, kaheksa luulekogu. Kirjanikuna olen krooniku tüüpi. Mulle meeldib jälgida seda maailma, mis meil on. Elada just praegu ja mitte 18. sajandil. Mulle meeldib elada praegu, täna, suurel reedel 2016. See on üsna ebaharilik, et ma suurel reedel olen kodust väljas. Pean seda päeva väga oluliseks, isegi jõuludest olulisemaks.“ Huvitavate mõtteavaldustega vestluse järel luges ta „Üks ümberringi“ kaante vahele koondatud luulet ja kutsus järgmisel päeval lõuna paiku kohtumisele Solarisesse, mis olevat tema lemmikpaik Tallinnas.

Bileneeve „Ühe aknaga maailm“ tõi kuulajate näole peaaegu lakkamatu naeru, mida oli raske tagasi hoida. Ja kas pidigi, kui tõsine luule kandis endaga kaasas nõnda palju naljakat. Rahva Raamatu tutvustusest olin enne kirjandusõhtule minekut lugenud, et Billeneeve on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, üks meie mõjurikkamaid maalikunstnikke ning suurepärane poeet. „Selles raamatus on kõik, mis ühes luulemenukis peab olema: suur armastus, estetism, vaesus, looduse ilu, linnaelu, putukad, kajakad ja väikesed inimesed. „Ühe aknaga maailm“ ühendab endas Doris Kareva ja Emile Zola parimad omadused.“

Enne lavalt lahkumist näitas Bileneeve üht oma pilti, millega lubas järgmisel päeval minna Peldiku näitusele ja kutsus ka kõiki teisi temaga ühinema. (:)kivisildnik palus, et Jaak Känd tutvustaks mõne sõnaga täna toimuvat ettevõtmist. „27. märtsil möödub täpselt 20 aastat esimesest Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kunstiosakonna avalikust ühisnäitusest Pärnus vana silla juures asuvas Siinmaa projekteeritud avalikus käimlas. Nüüd tähistatakse juubelit memoriaalsündmusega samas paigas.“ Aktsioonis ja näitusel teevad kaasa Margus Sorge Tiitsmaa, Villu Plink ja Silja Saarepuu, Andrus Joonas, Janno Bergmann, Kadri Alesmaa-Visnap, Jaak Visnap, Meeland Sepp, Taave Tuutma, Ville-Karel Viirelaid, Kaarel Kütas, Siram, Reiu Tüür ja muidugi Billeneeve ning Jaak Känd, aga veel teisigi.

Margo Vaino luges kirjandussõpradele oma värssromaani „Makilint mälus“, mis olevat sündinud paari nädalaga. Aga enne seda ütles, et maailmas ei saagi võrdsust olla ja nii kestab endiselt üks ääretu ebavõrdsus. (:)kivisildnik küsis, miks ta kirjutas pornograafilise teose? Päris hästi vastusest aru ei saanud, ka mitte teksti katkeid kuulates. Kuulajad ei naernud ja hoidsid end pigem tõsiste nägudega. Mõtteid nägudest välja ei lugenud.

Praktilisi teadmisi kirjutamisest jagas Siiri Metsamägi, kes oli valmis kulutama raha kirjutamiskursusele. Huvitav oli kuulda sellestki, millele võiks mõelda raamatu kaanepilti kujundades. Näiteks oli võetud tema enda raamat „Nurrikud Pärnus“. Vähese kirjutamise tõttu Metsamägi ennast veel kirjanikuks ei nimeta.

Urmas Saard

Comments are closed.