Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2016
E T K N R L P
« veebr   apr »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Tähelepanekuid Linnade ja Valdade Päeva esimesest päevast

Eile alanud ja täna jätkuval Linnade ja Valdade Päevadel kaalutakse peamise mõttena haldusreformi kava.

Linnade ja valdade konverentsi esimese päeva alguses Foto Urmas Saard

Linnade ja valdade konverentsi esimese päeva alguses. Foto: Urmas Saard

Linnade ja Valdade Päevad avasid 16. märtsil tervituse ja sõnumiga Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, riigihalduse minister Arto Aas ja Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. Esimene päev lõppes Riigikogusse valitud erakondade esindajate vahelise väitlusega haldusreformi teemal.

Päevade toimumise kohaks on Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus ja konverentsile kutsujateks Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Tallinna linn ja Taveco Disain. Korraldajate sõnul on huvi enneolematult suur. Osalema oodatute hulk ületab tuhande piiri. Messipinnal on esindatud üle 30 ettevõtte.

Enne keerukamate teemade juurde asumist jagas statistikaamet saabujaile viktoriini küsimustega lehekesi. Olenemata vastuste õigsusest sai kolm vastanut loosi valikul ka auhinna. Ene Palo sõnul märkisid kohanimedeta kaardil kõik õigesti kevadpealinna asukoha. Muudes küsimustes oli eksijaid. Lisaks esimesele küsimusele teadsin, et Pärnumaa on Eesti kõige suurema pindalaga maakond.

Tegelikult elatakse hoopiski Tartumaal kõige kauem

Aga eksisin, kui arvasin, et Tallinnas on autoga töölkäijate osatähtsus kõige suurem. Tegelikult on hoopiski Tartu. Küsiti: mitu protsenti on Eesti pindalast asustamata? Eksisin 5 protsendiga. Õige olnuks 55, aga pakkusin 60. Parem polnud teadmine selleski, millises maakonnas on linnarahvastiku osatähtsus kõige suurem? Selgus, et Ida-Virumaa! Oleksin pikemalt mõelnud, võibolla isegi teadnud, aga pakkusin kiirustades ja huupi Harjumaad. Palo kinnitusel arvab 90 protsenti vastajaist minuga sarnaselt, et Saaremaa maakonna eluiga on kõige pikem. Tegelikult elatakse hoopiski Tartumaal kõige kauem. Lõpuks lohutas Palo, et keskmise vastajana polnudki minu mõtted mitte kõige loogikavaesemad. Hea seegi. Nii tundsin ennastki elukogenud omavalitsuse töötajate ja teiste teadjate seltsis üsna hästi.

Kõike haarata oli muidugi ilmvõimatu. Presidendi saabumise hetkeks olid Grande saali 550 kohta hõivatud ja kõik püsti seisjad ei pääsenud isegi uksest sisse. President palus õppida vigadest ja muuhulgas ütles, et talle ei teeks miski muu rohkem rõõmu kui võimalus kuulutada veel oma ametiaja lõpul haldusreformi seadus välja. „Nüüdse ebaõnnestumise järel oleksime seisus, kus riik kehtestab end lihtsa valemiga üks maakond võrdub üks omavalitsus“.

Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimehe Toomas Kiho meelest sobiks 2018 a 8 aprillil tähistada riigi sajanda juubeli raames Sindi päeva Foto Urmas Saard

Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimehe Toomas Kiho meelest sobiks 2018 a 8 aprillil tähistada riigi sajanda juubeli raames Sindi päeva. Foto: Urmas Saard

Sisukas ja huvitav oli Toomas Kiho jutt. Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimehena rääkis riigi sajandaks juubeliks valmistumisest. Sündmustik ei koondu üksnes ühele päevale 24. veebruaril Pärnus, Tallinnas või mõnel pool mujal suuremates keskustes. See laieneb erinevatele kuudele jaotatult väga paljudesse külakeskustesse, rääkimata valdadest, alevitest ja linnadest. Nii näiteks meeldiks Kihole, et 2018. a 8. aprillil leiaks aset riigi sajanda aastapäeva raames Sindi päev. Sindis algatati möödunud aastal kohaliku ajalooklubi eestvõttel üldrahvalik rahakorjandus Julius Seljamaa mälestusmärgi korjanduseks. Avamine võiks toimuda näiteks tema 135. sünniaastapäeval 8. aprillil. Juhuslikult toimus just samal kuupäeval 1917. a Peterburis võimas eestlaste manifestatsioon Eestile autonoomia taotlemisega, mida võiks siis suure pidulikkusega samuti meenutada. Sindi gümnaasium ja lasteaed on juba lubanud tulla välja ühtekokku umbes sajakonna sinimustvalge lipuga.

Lippusid ja palju muud sinimustvalge temaatikaga asju tõi messile Lipuvabrik. Medi on mõelnud võimalusele tagada puudega või eakate inimeste turvalisem iseseisev ja muretum elu. Selleks on valmistatud sotsiaalvalvesüsteem ja häirenuputeenus. Selle otstarbekust ja vajadust on mõistnud ka paljude omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Näiteks nimetas müügimees Halinga ja Saarde valdasid Pärnumaal, kus aidatakse seadmeid abivajajatele muretseda osaliselt või täielikult rahastades. Kohal oli ka Eesti e-riigi edendaja Andmevara, kelle tööks on näiteks omavalitsuste tarbeks valminud uuendatud ja ühtse struktuuriga kodulehed, et kasutamine oleks hõlpsamini arusaadav.

Moderaator oli suurepärase vestlusoskusega tele- ja raadioajakirjanik Märt Treier, kelle kiire reageering, täpselt sobituvad täiendavad küsimused ja parajalt mõõdukad huumori välgatused panid rahva korduvalt naerma ja vaatamata tööpäeva hilistele tundidele ennast reipalt tundma

Liikumistel ühelt ettekandelt teisele võis kohata palju inimesi, keda muul ajal niisama lihtsalt ei trehvaks. Põlva maavanem Ulla Preeden ütles, et osaleb valdade linnade konverentsil kolmandat korda. Tema tuli suurema grupiga. Põlvamaa jaoks peab ta tähtsaks sotisaalküsimusi, haldusreformi küsimustes hindab teadlaste suurt tööd, mida on selles valdkonnas heal tasemel ära tehtud ja soovitab sellega väga arvestada. Riigikogu liikmeid eriti ei märganud, aga mõne mõtte sai siiski vahetatud kahe mehega. Nendeks olid maaelukomisjoni liige Einar Vallbaum ja sotsiaalkomisjoni liige Aivar Kokk. Rohkem parlamendi saadikuid nägi päeva lõppedes toimunud väitlusel, kus osalesid kõik Riigikogus esindatud erakondade esindajad: Artur Talvik, Jüri Ratas, Martin Helme, Neeme Suur, Siim Kiisler ja Urve Tiidus. Moderaator oli suurepärase vestlusoskusega tele- ja raadioajakirjanik Märt Treier, kelle kiire reageering, täpselt sobituvad täiendavad küsimused ja parajalt mõõdukad huumori välgatused panid rahva korduvalt naerma ja vaatamata tööpäeva hilistele tundidele ennast reipalt tundma. Naljakaid kilde pudenes ka väitluses osalejatelt ja lõpp kujunes nii huvitavaks, et vaatamata moderaatori mitmekordsele meeldetuletusele otsustas Ratas oma limiteeritud ajast veerand tundi kauem osaleda. „Läks huvitavaks,“ kommenteeris Ratas ja küllap nõustusid temaga kõik teisedki Grande täissaalis viibinud.

Kuno Erkmann Paikuse valla töötajatega Foto Urmas Saard

Kuno Erkmann Paikuse valla töötajatega. Foto: Urmas Saard

Väitlusel kuulis eriarvamuste kõrval ka üht läbivat joont, millele mitte keegi vastu ei vaielnud. Selleks on reformi vajadus.

Pikk päev kestis kümnest seitsmeni, väsimuse märke ei ilmutanud ka Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes võttis kaasa kaks tublit valla töötajat. Erkmann näis energiast pakatuvat. Tal on haldusreformi osas oma nägemus selge ja tunneb heameelt, et rohkem on hakatud mõtlema rahastamisele ja arvestatakse senisest rohkem kogukondade huvidega. Ta ütles, et sellisel suurel kohtumisel oma valdkondade asjatundjatega saab pilt palju arusaadavamaks, mida oodatakse ja soovitakse. Paikuse jaoks näeb ta kahte paralleelset võimalust. Neist üks oleks tingimuste sobivuse korral liitumine Pärnuga. Kui tingimused osutuvad vastuvõtmatuks, siis ühinemine Tori ja Sindiga, kellega on traditsiooniline side loogilisem. Kuid kolme valla ühinemine ei anna veel 11 tuhandet täis. „Mõtlema ja otsustama peab kiiresti, aega on vähe ja rumal oleks kaotada riigi poolt lubatud ühinemisraha,“ arutles Erkmann koduteel.

Urmas Saard

Comments are closed.