Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2016
E T K N R L P
« jaan   märts »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
29  

Nõuandeid lipu heiskamiseks

Eesti lipu kasutamise kord on reguleeritud Eesti lipu seadusega, millega sätestatakse miinimumnõuded. Seaduse norme täites võib igaüks heisata Eesti lipu sagedamini kui seaduses on sätestatud. Allpool väljavõtteid Riigikantselei kodulehelt.

Lipu seltsi tervitusNäiteks sätestab seadus, et iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvuspäeval heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Samas on igaühel õigus heisata Eesti lipp ka teistel lipupäevadel ning ka isiklikel tähtpäevadel.

Et lipp ei puutuks maapinda

Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve. Lipu heiskamine õnnestub paremini kahekesi. Üks heiskaja kinnitab mastinöörid lipu nurkade külge, teine hoiab samal ajal lippu nii, et see ei puutuks maapinda või läheduses olevaid esemeid. Tuulise ilmaga heisatakse lipp lipumasti allatuult küljest, et lipp ei keerduks ümber lipumasti. Lipp heisatakse rahulike tõmmetega, hoides samal ajal lipu alanurgast tulevat mastinööri parajalt pingul. Lipp tõmmatakse alati masti tippu välja. Pinguli mastinöörid võib keerata kord või paar masti ümber, et need tuules vastu masti ei peksleks. Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör masti allosas oleva kinnituskonksu külge.

Lipu langetamisel võtab abistaja lipu vastu nii, et see ei puutuks maapinda. Mastinööridest vabastatud lipp pannakse kokku ja asetatakse hoiukarpi või -kotti.

Tugeva tormiga lippe ei heisata.

Lipu heiskamise ja langetamise kellaaeg

Eesti lipp heisatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, muude organite, avalik õiguslike ning juriidiliste isikute hoonetele lipupäevadel päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.

Jaaniööl Eesti lippu ei langetata.

Lipp võib olla heisatud ka alaliselt, kuid pimedal ajal tuleb see siis valgustada.

Lipupäevadel on kõikidel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel kohustus heisata Eesti lipp. Ühtsustunde väljendamiseks võivad lipu heisata ka kõik teised.

Lipu heiskamise koht

Eesti lipu heiskamiseks vali koht, kust lipp kõige paremini välja paistakse. Koha valik sõltub esmalt lipu heiskamise viisist. Kui lipp heisatakse maapinnalt tõusvasse lipumasti, vajab see hoone ja tänava vahele ruumi, et lipp saaks vabalt lehvida ning oleks hästi nähtav. Kui eesõue ei ole, siis on sobilik heisata lipp lipuvardaga hoone fassaadile. Kõrgematel hoonetel, mille maapinnalt tõusev lipumast oleks liialt kõrge, heisatakse lipud katusemasti.

Teiseks oleneb lipu heiskamise koht konkreetse hoone tüübist (elu-, äri- või büroohoone) ja liigendusest (friis, torn jms) ning muudest läheduses paiknevatest objektidest. Üldjuhul paigutatakse lipp hoone peasissekäigu juurde. Lipuväljaku võib rajada ka hoonest eemale, sissesõidutee või paraadplatsi vahetusse lähedusse.

Lipud tuleb paigutada nii, et lehviv lipp ei ulatuks vastu katust, seina või läheduses asuvaid teisi objekte.
Heisatava lipu suurus

Arvestades ümbruses olevaid ehitisi, puid jms tuleb valida sobiva kõrgusega lipumast. Sobiva kõrgusega lipumasti heisatud lipu alumine äär peab jääma 1 meeter kõrgemale hoone kõrgemast osast. Lipuvardaga heisatud lipu alumine serv peab jääma maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusele. Maapinnalt tõusva lipumasti puhul on sobiv lipu laius ligikaudu 1/6 masti kõrgusest, katusemasti heisatava lipu laius on ligikaudu 1/4 masti kõrgusest ning seinale lipuvardaga heisatava lipu laius on ligikaudu 1/3 lipuvarda pikkusest.

Comments are closed.