Tänasel Sindi Linnavolikogu istungil otsustati omistada Sindi Aastainimene 2015 tiitel kümnendat aastat linna võimlejate ringi juhendanud iluvõimlemistreenerile Margit Schmidtile, kelle kandidatuuri seadis üles Sindi Avatud Noortekeskus.
Helle Vent, Sindi noortekeskuse juhataja, räägib paljude tüdrukute ilusa rühi ja hea esinemisoskuse saamisest tänu Margitile. „Vanema rühma Stella võimlejad alustasid iluvõimlemisega 4-aastaselt lasteaias. Praeguseks on jõutud tasemeni, et peaaegu mitte ühtegi õpilastega seotud üritust Sindi linnas ei toimu ilma nendeta. Võimlemisring annab tulevikuks hea füüsilise ettevalmistuse, esinemisoskuse, töökuse, järjekindluse, kohusetunde ja teistega arvestamise.“
Vanem võimlemisrühm Stella on seni osalenud viiel korral riigi suurimal võimlemisfestivalil „Gymnafest”, samuti käidi Tallinnas Eesti Spordiselts „Kalev” juubelile pühendatud rahvusvahelisel võimlemispeol 2010. a. Nüüd valmistutakse 2016. a võimlemispeoks. Kahel korral esineti pealinnas asuvas Kalevi spordihallis üleriigilisel võimlemisfestivalil „Kauni rühiga ellu!” Mõlemal korral koguti sajast punktist 98 ja saadi autasuks kuldplaat. Tunamullu sai Stella ainsa eriauhinna omanikuks. Muidugi on esinetud arvukal hulgal kodumaakonnas. Näiteks 2013. a Pärnumaa võimlemispeol, nüüd valmistutakse käesoleva aasta võimlemispeoks, samuti on osaletud kahel Pärnumaa tantsupeol (2012 ja 2015) jne.
[pullquote]Kokku on mõlemad rühmad ära õppinud ja esinenud poolesaja võimlemis- või tantsukavaga[/pullquote]Järelkasvugrupp Täheratas on osalenud Pärnumaa I võimlemispeol 2013. a ja valmistub tänavuseks teiseks peoks, samuti Pärnumaa tantsupidudel (2012 ja 2015). Traditsioonilised on kolm korda aastas toimuvad mitmepäevased treeninglaagrid Sindis ja Kilingi-Nõmmes, kuhu on kutsutud treeneriteks Jüri Nael, Villiko Kruuse, Reet Krieger, Kaie Seger, Erki Melts jt.
Kokku on mõlemad rühmad ära õppinud ja esinenud poolesaja võimlemis- või tantsukavaga. „Igal aastal peetavad Sindi võimlemispeod toimuvad alati täissaalile ja seega muutunud ka teiste võimlemisklubide hulgas väga oodatud suursündmuseks. Viimane, „10 aastat võimlemist Sindis” oli eelmisel aastal pidu, mis vääris märkimist ka üleriigilises rühm- ja harrastusvõimlemise kalendris,“ räägib Vent saavutustest.
Kui Margit ise alustas treeningutega kuuekümnendate alguses, siis nimetati sama ala kunstiliseks võimlemiseks. „Iluvõimlemiseks hakati minu mäletamist mööda nimetama kusagil kuuekümnendate lõpul või seitsmekümnendate algul. Nime muutus tekitas alguses teatud vastuseisu, aga võeti küllalt ruttu omaks,“ meenutab Margit. „Kui Aime Koovit mind võimlema viis, siis minule meeldis akrobaatika ja just nimelt sportlik võimlemine, rööbaspuud ja niisugused asjad. Koovitile meeldis akrobaatika, mis on aastate jooksul kuulsust kogunud, nö segapaari võimlemine, peaaegu tsirkuse trikid, akrobaatika elemendid. Ta suunas mind järgukavasid õppima,“ mäletab Margit oma nooruse treeningkogemusi ja selgitab, et Nõukogude Liidus oli spordijärkude süsteem hästi täpselt paigas. Kõige madalam oli noorte II järk, siis noorte I järk, täiskasvanute II järk, täiskasvanute I järk ja siis kõige kõrgem meistri järk, mille täitmine andis vastava tunnistuse. Igas järgus olid kindlad kohustuslikud kavad ja punktide summa, mida võistlustel pidi koguma ja kaks korda täitma, et siis taotletavat järku saada.
„Treeningud toimusid omal ajal elava muusika saatel. Spordikoolides kasutati klaverimängijaid. Hinnati seda kui palju mängija suutis oma hinge muusikasse asetada,“ kõneleb Margit möödunud aegadest, aga tulles tagasi tänasesse päeva lausub ta austavaid sõnu kõigi sintlaste aadressil.
Praegu omab Margit Schmidt vanemtreenerina Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) ja Eesti Olümpiakomitee kutsekvalifikatsiooni 6. kutsetaset. Schmidt alustas ise iluvõimlemistreeninguid 1961. a Aime Kooviti käe all, hiljem juhendas teda Reet Tiik. Ta on võitnud 1976. a Eesti meistrivõistluste üksikaladel ühe hõbeda ja kaks pronksi. Schmidt kuulus aastatel 1970–1972 Eesti noortekoondisse ja järgneval neljal aastal Eesti koondisse. Võimlemistreenerina tegutseb ta alates aastast 1975, on kuulunud võimlemisliidu rühmvõimlemise ja harrastusvõimlemise toimkonna juhatusse, olnud Pärnumaa Spordiliidu juhatuse liige. Aastal 1992 sai temast Kilingi-Nõmme võimlemisklubi Githa juhatuse esimees ja treener. Saarde vald on Margit Schmidti autasustanud väikese vapimärgiga ja on pälvinud ka Eesti Aasta Õpetaja 2000 nimetuse.
Urmas Saard