Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Pärnu kirjandusõhtu Versuses

Eile alustati Pärnus uuenduslikult ja endiselt priipääsmega aasta esimest kirjandusõhtut kohvikus Versus, mis on eelmisest kohtumispaigast oluliselt avaram ja mahutas vabalt ligemale 60 luule-, proosa- ja muusikahuvilist.

Andra Jõgis ja Sven Kivisildnik Pärnu kirjandusõhtul Versuses Foto Urmas Saard

Andra Jõgis ja (:)kivisildnik Pärnu kirjandusõhtul Versuses. Foto: Urmas Saard

Õhtu läbiviimise poolelt osutus õnnestunud uuenduseks (:)kivisildniku ettepanek istuda laval kõrvuti esinejatega, neid kuulates, usutledes ja kontrollides ajalisest piirangust kinni pidamist. Kuna oma loomingut soovisid tutvustada paljud ja õhtu pidanuks mahtuma paari tunni sisse, eraldati kokkuleppeliselt igale autorile 10 minutit. Sellest omakorda pool aega kulus usutlusele, mis tegelikult kujunes (:)kivisildniku oskuslikul juhtimisel kõigiga sõbralikuks ja sisukaks vestluseks.

Esimesena võttis kõrgemale ehitatud põrandale tõstetud tugitoolis sõna Papa Janson, kes mängis ja laulis oma loodud lugusid.

Neljandast eluaastast luuletaja

Seejärel seadis ennast mugavalt istuma tuntud muinasjuttude vestja Jaak Känd, aga sedakorda ühtki muinasjuttu ei kuuldud. Selle asemel esitles ta oma debüütluuleraamatut “Iga päev, iga aasta”. (:)kivisildniku sõnul on Jaagu loetud luuletused kohati täiesti oivalised. „Sa oled viimasel aastal ikka väga ägeda progressi teinud. Kuidas sa seda teed?“

Ma kirjutasin aastas umbes 3-4 luuletust alates neljandast eluaastast

Jaak vastas, et ei oskavatki seda ise ütelda. „Ma kirjutasin aastas umbes 3-4 luuletust alates neljandast eluaastast. Aga 3 aastat tagasi hakkasin kirjutama pidevalt, iga päev.“ (:)kivisildnik kiitis tublit luuletajat, kes teeb iga päev kirjutamisega tublit trenni.

Enne kui kirjandusõhtute peakorraldaja Margit Peterson talle pühendatud aega kasutama hakkas, võtsid sünnipäeva laulu viisi üles Papa Janson ja Kessu. Lauldi üllatunud (:)kivisildnikule, kellel 3. jaanuaril oli sünnipäev. Kuna isegi head uut aastat võib 6 päeva pärast 1. jaanuarit soovida, siis oli kõigiti põhjendatud 9. jaanuaril ka õnne soovimine.

Looming krabiseb paberile sügavatel öötundidel

Margit luges katkeid oma viiendast luuleraamatust „Ööde tütar“. (:)kivisildnik: „Mis sind romantilise ja traditsioonilise luule juures veetleb?“ Margit: „Minu viies luuleraamat on üleni romantiline, koosneb suurel määral sonettidest ja riimiluuletustest. Kõik luuletused selles raamatus seostuvad ööga, sellest ka nimi “Ööde Tütar”. See ma ju olen. Selles on ka mälestusluulet, näiteks järelhüüe armastatud lauljale Ardo Juhkovile. Romantilised read saadab mulle vanavanema pilvepiirilt. Mina olen see, kes need vaid kirja paneb. Ja kuna minus elab ka romantik ja riimiluulik, kirjutan ma ka seda žanri.“

(:)kivisildnik: „Mis sul praegu käsil on? Luule või proosa?“ Margit: „Hetkel on käsil kolmanda romaani “Westoffhauseni häärberi saladus” kirjutamine ja valmis on juba 50 peatükki, ennustan, et 15 peatükki sünnib veel.“

(:)kivisildnik: „Millest uus romaan räägib? On see õudus, armastus, kriminaal?“ Margit: „See on põnevusromaan mis mingil määral kaldub ulmesse. Nagu pealkirigi ütleb, on tegu häärberi saladusega. Häärberit kujutlen ma Ammende villana, sellisena on see kirjutamise ajal mu silme ees.“

Autoroolis kaduma kippuv luule

Aavo Kubja „Krussipuu“ jõudis debüütluuleraamatuna kaante vahele seepärast, et varem sahtlisse kirjutatud luuletustel läks sahtlis kitsaks. (:)kivisildnik: „Kohtan sind vist esimest korda. Mis ala inimene oled?“ Aavo: „Mis ala? See on üsna keeruline. Elan projektipõhist elu. Tegelen selle, teise ja kolmandaga. Natuke viljelen videode valmistamist, olen erinevaid sündmusi korraldanud. Oma esimese luuletuse kirjutasin arvatavasti ’93 või ’94. Ilmus kooli almanahhis. Peale seda läks päris palju aega. Kusagil selle sajandi alguses hakkasin sahtlisse kirjutama. Sahtlist välja võtma hakkasin tõenäoliselt 2006-2007. Kandsin ette Tallinnas korraldatud tudengite muusika- ja kirjandusõhtutel.“

Mõne luuleraamatu vahel on 2 sildikest ja mõne vahel 20

(:)kivisildnik: „Mis sind luuletamise juures veetleb, kirjutamise juurde toob?“ Aavo: „Võibolla on see üks väheseid eneseväljendumise vorme, mida ma mingilgi määral valdan.“ (:)kivisildnik: „Loed sa luulet ja millist?“ Aavo: „Loen üsna erinevaid luuletajaid ja väga erinevaid asju. Contrat lugedes leian ma sealt sõna mänge, kalambuuri. Teisi lugedes leian hoopis midagi muud. Loen päris palju luulet. Mõne luuleraamatu vahel on 2 sildikest ja mõne vahel 20. On väga erinevaid asju, mis lõpuks hinge lähevad ja iseennast puudutavad või oluliseks saavad.“

(:)kivisildnik: „Kuidas sa ise oma luulet iseloomustad ja mis on sinu tugevamad küljed? Analüüsid seda?“ Aavo: „Vist ei analüüsi sedasi. Pigem vaatan, et asjad, mis tunduvad mitte valminutena, jäävad kõrvale. Ei püüagi neid avalikustada. Kõik loodu ei jõua isegi sahtlisse. Kõige rohkem luulet tuleb autoroolis, aga autost väljudes on see kõik selja taha jäänud.“ (:)kivisildnik: „Sellest on kahju, kui nii palju roolis olles kaduma läheb. Minu kogemus on küll see, et kui kohe üles ei kirjuta, siis ta on lõplikult kadunud. Kas pole mõnd tehnilist nõksu, näiteks diktofoni väärtusliku jäädvustamiseks?“ Aavo: „Kui autoroolist pääsen, siis oleneb kirja panek sellest, kui kiiresti ma märkmiku järele jooksen. (:)kivisildnik: „Sinu luuletustes avaldub tugevaid kohti ja soovitan sellega edasi tegeleda.“

Tervitus minevikust

Ants Säde laulis klahvpilli taga. Ants tervitas aastast 1982, kui nad Elmu Sadulsepaga tegid tollases kaubandusvalitsuses luuleklubi. „Minu luuletused ongi sellest ajast pärit, siis olid Hando Runneli luulekogud väga populaarsed ja otsustasime ka ise midagi kamba peale valmis teha. Alguses kirjutasin sahtli põhja ja järgmisel aastal sai välja antud,“ rääkis Ants. (:)kivisildnik: „See oli umbes sama aeg, kui ma ise luulesse tulin, võibolla ka mõni aeg hiljem. Kui võrrelda ’80-ndatega, siis nüüd on autoreid rohkem, luuleraamatuidki ilmub mitu korda rohkem.“

Üllatav „Võidetud tüdruk“

Eelmise aasta lõpul ilmus Hea Tegu kirjastuselt romaan “Võidetud tüdruk”, mille autor Karina-Louisa Puht avas kirjandusõhtul oma esikraamatu keskpaigast ja luges sisust aimduse saamiseks väikese lõigu ette. 164-leheküljelisest pehmete kaantega A5 formaadis trükitud raamatust on ka toimetaja teinud kokkuvõtte. Selles öeldakse, et esmateos haarab kaasa oma lennuka tegevusega ja ei lasegi enne lugejat oma haardest vabaks, kui raamat saab lõpuni loetud. „Kiired autod, rohkelt adrenaliini, suhtedraama ning armastus esimesest silmapilgust.“

Mulle endale meeldivad kiired ja kallid autod, sportautod

19-aastane Karina-Louisa ütles ennast tutvustades, et on Pärnu Ühisgümnaasiumit lõpetamas ja töötab müügiesindajana. (:)kivisildnik: „Räägi, kuidas normaalne tütarlaps hakkab kirjutama autodega võidusõidust?“ Karina: „Mulle endale meeldivad kiired ja kallid autod, sportautod. Armastuse lisasin autode kõrvale selleks, et raamat ka naistele meeldiks.“

Fil esitles kirjastuse “Hea Tegu” uuemaid raamatuid. Lõigu kunagise giidi kirjutatud reisiraamatust luges aga Papa Janson, kellel selgem diktsioon ja tugevam hääl. Fil eelistas samal ajal jälgida inimeste emotsioone läbi fotokaamera objektiivi.

Kessu pikem punkkaverite osa Versuses Foto Urmas Saard

Kessu pikem punkkaverite osa Versuses. Foto: Urmas Saard

Klaasikunstnik Andra Jõgis deklameeris värsse oma uuest luuleraamatust “Mingi kala”. (:)kivisildnik: „Kui kaua sinul luuletuste kirjutamine aega võtab?“ Andra: „Mina kirjutan suhteliselt vähe aega ja väga palju kirjutanud ei ole.“ (:)kivisildnik: „Sinu luulet on hästi vastu võetud!“

Sõna endale

Viimaks andis autorite vestlusseltsiline ka endale sõna ja luges luulet raamatust, mille kaanele kirjutatud sõnad ‘(:)kivisildnik’ ja ‘luuletused’. Meelde jäi „Lääne-Eesti surnute raamat“ ja muud kõnekat luulet. Iseendaga kirjandusguru usutlust ei arendanud ja saalistki ei esitatud küsimusi. Kuulajate nägudelt võis aru saada, et kõik öeldu oli niigi mõistetav.

Siis saabus Kessu pikem punkkaverite osa, mis tegi seltskonna üha lõbusamaks. „Me kõik tahame luuletada nagu Contra või Aapo Ilves. Me kõik tahame kitarri mängida nagu Sibul või Sööt, aga paraku kukub välja nii nagu tuleb,“ arvas Kessu. Õhtu veeres märkamatult paarilt tunnilt kolmele ja kestis veel pärast minu lahkumist jõudsalt edasi. Kõige rohkem tegevust jätkus vist raamatute laua ääres, kus Siiri Metsamägi müüs nii enda kui teiste autorite vaimuvara.

Urmas Saard

Comments are closed.