Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

Esilinastub dokumentaalfilm “Patarei ärkab ellu”

19. jaanuaril näeb Tallinnas Solarise keskuse kolmandal korrusel asuvas kinos Artis Patareist valminud ca 25 minuti pikkust dokumentaalfilmi „Patarei ärkab ellu“. Filmi näitamine algab kell 18.00 ja sellele järgneb mõttevahetus.

Patarei Foto Urmas Saard

Patarei. Foto: Urmas Saard

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muusem viib ellu projektiPreserving memories about and of the victims of Soviet and Nazi crimes imprisoned in Patarei Merekindlus“. Toimuva käigus korraldatakse teemaarutelusid, seminare, konverentse, mille käigus eksperdid ja teised huvitatud osapooled jagavad arvamusi Patarei paremini säilitamiseks.

Mullu 28. mail peeti Patarei vangla seminarisaalis mõttetalgud, saadi ülevaade rajatise ajaloost ja võimalikest tulevikurakendustest. 25. augustil toimus Patarei vangla katlamajas konverents “Patarei ärkab ellu,” mille käigus anti erinevatele asjatundjatele sõna oma nägemuse esitamiseks. Konverents lõpetati kärajatega, kus kõigil avanes võimalus rääkida kaasa Patarei võimalike tulevikuvisioonide teemal.

Projekti lõpuakord toimub 19. jaanuaril. Eelseisval seminaril sõnastatakse edasine tegevuskava ja toimub projekti käigus valminud dokumentaalfilmi “Patarei ärkab ellu” esilinastus. Filmile kirjutas stsenaariumi Trivimi Velliste ja režissöör on Jaan Kolberg.

Ca 25 minuti pikkune film räägib Patareis vangis olnud inimestest ja selle tähendusest meile. Patareis jutustasid oma mälestusi vabadusvõitlejad Valdur Raudvassar, Lagle Parek ja Heiki Ahonen. Film valmis eesti, inglise, saksa ja vene keeles, sobides hästi erinevatele huvigruppidele, ka koolidele. Projektis osalevad Eesti Muinsuskaitse Selts, Sotamuseo Soomest, The Baltic Initative and Network Taanist, kes on panustanud ettevõtmisesse oma ekspertiisiga ja aidanud leida filmi jaoks kommunismi ja natsismi ohvreid või nende lähedasi. Tööd kaasrahastatakse Euroopa Liidu programmist „Kodanike Euroopa.“

Teiste hulgas suleti sinna kahekordne peaminister ja riigivanem Jaan Tõnisson, kes tõenäoliselt sealsamas nõukogude režiimi ajal hukati, samuti Nobeli preemia nominent Jaan Kross, kes istus Patareis nii natsistliku kui ka kommunistliku režiimi tingimustes.

Sõjamuuseum püüdleb selle poole, et Patareist kujuneks tulevikus multifunktsionaalne muuseumide kompleks ja külastuskeskus. Vaieldamatult kuulub omaaegne kindlus ülimalt stiilipuhta klassitsistliku kaitserajatisena Euroopa arhitektuuripärandisse.

Ligemale 40 aastat oli Berliini müür demokraatliku Lääne ja totalitaarse Ida eraldatuse sümboliks. Eestis kannab sarnast sõnumit Patarei, mille puhul on tegemist meie riigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga, kommunismi- ja natsismiohvrite mälestusmärgiga, rõhutab Trivimi Velliste. Asudes vahetult mere ääres, kus Lääs jäi peaaegu nägemisulatusse, sai süngest rajatisest totalitaarse võimu sümbol. Veel ’90-ndatel kasutati Patareid vanglana, kus karistati ka poliitvange. Teiste hulgas suleti sinna kahekordne peaminister ja riigivanem Jaan Tõnisson, kes tõenäoliselt sealsamas nõukogude režiimi ajal hukati, samuti Nobeli preemia nominent Jaan Kross, kes istus Patareis nii natsistliku kui ka kommunistliku režiimi tingimustes. Säilitades Patareid, mälestatakse totalitaarsuse ohvreid Eestis, leiavad projektis osalejad.

Urmas Saard

Comments are closed.