Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2015
E T K N R L P
« okt   dets »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Sõna said ühinemiste värskeim näide: Lääne-Saare vald, keda esindasid vallavanem A. Tinno ja ühinemiskordinaator K. Kelder. Ühinenuna kaalutakse Saaremaa spaa vähese kasutamise korral ostmist hooldekoduks. Suuremal vallal on paremad võimalused. Viimati nimetatud koordinaatorilt lisan tema antud testi küsimused, kus igaüks saab hinnata, kas on valmis ühinemiseks. Teisalt selgitav küsimustik tugineb käibetõele –  inimesed võime jagada kaheks: ühed, kes otsivad põhjuseid, teised, kes otsivad võimalusi.

Vaade saali.

Vaade saali.

Ühinemisläbirääkimisteks valmisoleku test 1

⎯  Tunnistame ühiskonnas toimunud ja toimuvaid protsesse

⎯  Usume, et kohaliku elu paremaks korraldamiseks on vaja muudatusi

⎯ Usume, et meil endil on võimalus ja kohustus aktiivselt osaleda lahenduste otsimises

⎯ Tarbime olulisi teenuseid, mida pakuvad teised KOVid, aga mille pakkumise korraldamises meil otsustusõigustei ole. /  Pakume teenuseid,  mida olulisel määral tarbivad teised KOVid,  aga pakkumise korraldamises ei osale

⎯ Me ei tõmba võrdusmärki KOVi ja  kohaliku identiteedi vahele

Enim jah vastuseid annab plusse.

Vasakult: Lauri Hussar, Urmas Kristal ja Triin Matsalu.

Vasakult: Lauri Hussar, Urmas Kristal ja Triin Matsalu.

Toimusid ka grupiarutelud ühinemiste ja  ääremaastumiste teemal: hirmud ja müüdid. Kas selleks aitavad kaasa osavallad, teenuskeskused, külavanemad… Vallamaja olemasolust toodi ühe vallavanema selline näide, et suvisel puhkusteperioodil oli vallamaja ainukeseks külastajaks koristaja. See on ammu elanikkonnale selgeks saanud: vallamaja kaugus pole kuigi oluline, vaid on tähtis vallast saadav teenus.

Pärast lõunat sai sõna Eesti Linnade Liidu tegevjuht Jüri Võigemast Rapla näitel linna ja valla ühinemistest. Põhjalikus analüüsis leidis ta, et ühinemine oleks pidanud toimuma juba 1999. aastal, mitte 2002, siis oleksid investeerigud Rapla vallale arengule rohkem kaasa aidanud. Tõi spordisaali näitel – korvpalli arengust -, ollakse paremate hulgas.

Lõpuks tutvustas haldusreformi kava riigihalduse minister Arto Aas. Ta kirjeldas reformi sisu ja eelnõu ettevalmistamist ja vastas paljudele küsimustele. Päeva võttis kokku Tallinna ülikooli professor Georg  Sootla.

Läbirääkimistel on ikkagi uus olukord ja detailidesse ei tasu laskuda, lepe peab tuginema usaldusele. Arvab, et pigem tekib ametnike puudus. Vältida tuleks juhtimisvigu (Hiiumaa näide) 1996. a alanud ühinemisprotsess kestab nagu „Õnne 13“.

Nüüdseks on Märjamaa vald esitanud Vigalale ja Kullamaale läbirääkimiste haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ettepaneku, mis on täiesti loomulik asjade jätk, sest paljud teenused on ammu väljunud valla piiridest. Kõige markantsem näide: Vigalas oldi apteekide asutajad, nüüdseks pole kumbagi asutust töös. Volikogus on kaasrahastamise ettepanek nii Märjamaa jäätmejaama teenuste kasutamise kui ka õpilastranspordi teenuse kaasrahastamiseks.

Jüri Võigemast.

Jüri Võigemast.

Veel teadmiseks: Märjamaale tuleb esmatasandi tervisekeskus, kuhu koondatakse Märjamaa erinevates piirkonnas töötavad perearstid, lisaks hakatakse pakkuma ämmaemanda, füsioterapeudi, koduõenduse teenuseid. Veel pakutakse apteegiteenust, psühholoogilist nõustamist ja sotsiaalnõustamist. Teenindatakse Märjamaa ja Vigala valdade elanikke. Vajadusel jätkub vastuvõtt ka Kivi-Vigalas. Tervisekeskus ehitatakse Märjamaa haigla külge. Veel tuli rõõmustav uudis naabritelt Koongast, kus esitatakse üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise aruande eelnõu kooskõlastamiseks. Nemad on valmis saamas seadusest tuleneva kohustusega. Naabrid kutsuvad koostööle, nüüd tuleb volikogul valmis olla elanikkonna paremaks teenindamiseks, mis ongi valla tegevuse eesmärk. Kahju, et iseseisvumine pole andnud kiiremaid lahendusi.

Väga mõistlik oleks need tähelepanekud lõpetada Rapla vallavolikogu esimehe Tarmo Luki sõnadega:  “Väiksematel valdadel puudub piisav võimekus investeerida ja areneda. Paljude otsuste lahendused mõjutavad naabervaldu. Praegu käituvad vallad kui omaette „vürstiriigid“, kes teavad, mis on neile õige, arvestamata naabritega ja nägemata laiemat pilti. Ühendomavalitsus võimaldab parandada juhtimise kvaliteeti, palgata võimekamaid spetsialiste ja osutada kvaliteetsemaid teenuseid. Projektipõhine tegevus ei taga piisavat tulemuslikkust. Siin jääb soovida kohalikele volikogudele laiemat haaret piirkondade koostööl, senised arengud on igati ajale jalgu jäänud. Edukust lahendusteede leidmisel, sest meil on ikkagi kasutada varasemat kogemust ühinemistest.”

Jaan Viska, Vigala vald

Comments are closed.