Kaasava eelarve raames enim hääli saanud objekt on renoveeritud

Kekuse palliväljak. Foto: Monika Otrokova.
Kekuse palliväljak. Foto: Monika Otrokova.

Otepää valla kaasava eelarve raames sai enim hääli ettepanek renoveerida Otepää linnas Keskuse tänava palliväljak.

“Lubasime kaasava eelarve raames teha korda ühe vallaelanikele olulise objekti ning tänaseks on see lubadus täidetud, ” sõnas Otepää vallavanem Kalev Laul. “Palliväljak sai korraliku asfaltkatte, kevadesse jääb joonte mahamärkimine ning siis on väljak lõplikult valmis. Nüüd on noortel olemas veel üks võimalus spordiga tegelemiseks.”

Otepää Vallavolikogu eraldas kaasava eelarve tarbeks 8000 eurot, kaasava eelarve hääletus toimus 28.augustist kuni 13.septembrini 2015. Laekus 14 ettepanekut, millest vallavalitsus valis välja 7 ideed, mis läksid rahvahääletusele. Hääletada sai valla kodulehel ID-kaardiga ning vallavalitsuses. Kokku osales hääletamisel 85 vallakodanikku. Ettepaneku renoveerida Keskuse palliväljak tegi VL Meie Kodu. Kokku läks Keskuse tänava palliväljaku renoveerimine maksma 13 860 eurot.

 

Võru linna vanimal elanikul täitus 105. eluaasta

Maria Kolk. Foto eelmisest aastast.
Maria Kolk. Foto eelmisest aastast.

Täna sai Võru linna vanim elanik Maria Kolk 105-aastaseks.

Sel puhul käis teda kodus õnnitlemas linnapea Anti Allas, võõrustajateks olid sünnipäevalapse tütar ja väimees ning tütretütar lastega.

1910. aastal Ridakülas sündinud Maria on käinud neli klassi koolis, edasi tuli juba tööd teha kodutalus ning hiljem Tartu ja Viljandi vahel asuvas Ulila turbarabas. Suure osa oma elust on Maria teinud rasket füüsilist tööd.

Enne II Maailmasõda Maria abiellus ning perre sündis kolm last. Kahjuks kooselu lõppes, kuna tema abikaasa mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Seal sai mees haavata ning Eestisse enam ei naasnud. Maria kasvatas oma lapsed üles üksinda.

Maria kolis Puhja vallast Võrru oma tütre ja väimehe juurde üheksa aastat tagasi. Viimastel aastatel on tema nägemine ja kuulmine halvenenud ning suur osa päevast möödub magades. Lähedaste sõnul pole Maria oma eluaja jooksul haiglaravi vajanud.

Marial on kolm last, seitse lapselast ja seitse lapselapselast.

 

Merle Jääger tutvustab Sadamateatris oma uut raamatut

Reedel, 27. novembril tutvustab Vanemuise näitleja Merle Jääger Sadamateatris oma uut raamatut “Jututulbad”.

Esitlus toimub peale etendust “Kaks vana naist”. Nii etendusest kui esitlusest on osa saama oodatud kõik huvilised, autor jagab autogramme ning vastab küsimusele.

Merle Jääger on Vanemuise näitleja, kirjanik ja Eesti esimene naispunkar, ta on avaldanud luulekogusid ja raamatu “Mees”.Merca autorinime all ilmunud värskes raamatus “Jututulbad” on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani.

“Kaks vana naist” on Velma Wallise rännakulugu ühes osas, mille on dramatiseerinud ja lavastanud Merle Jääger, samuti teeb ta lavastuses kaasa näitlejana.

“Kaks vana naist” etendub 27. novembril Sadamateatris kell 19.00.

Lastefond tunnustas aasta heldemat ettevõtet

SA TÜ Kliinikumi Lastefond  andis Äripäeva iga-aastasel Eesti edukamate ettevõtete autasustamistseremoonial üle aasta heategija tiitli Selga küpsiste esindajale Eestis AS-ile Kalev.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv selgitas, et tiitliga soovitakse tänada ja tunnustada ettevõtet, kes on andnud Lastefondi vahendusel märkimisväärse panuse haigete laste abistamisse. “Eelmisel aastal tõid kõige suurema annetuse kahtlemata kaks Selga küpsiste heategevuskampaaniat, kus iga küpsisepaki pealt annetati sent kuulmispuudega lastele hädavajalike sisekõrva implantaadi kõneprotsessorite ostuks.”

Lisaks annetuse suurusele võeti aasta heategija valimisel arvesse ka koostöö järjepidevust. “Leidsime, et lisaks rahalisele panusele on oluline ka abivajajatele turvatunde pakkumine, mida tekitab mitmekordne panustamine,” märkis Liiv.

Lastefondile 20 000-eurose annetuse toonud kampaaniad viis ellu Selga küpsiste toonane esindaja, tänaseks tegevuse lõpetanud NP Foods Eesti, mistõttu anti auhind üle alates 2015. aasta suvest Selga küpsiseid Eestis esindavale aktsiaseltsile Kalev.

AS-i Kalev juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul on aasta heategija tiitel tunnustus kõigile selle kampaania loomise juures olnud inimestele. “Antud kampaania oli nähtav, teistest taolistest eristuv ja väga selgete tulemustega – ehk täpselt selline nagu üks heategevuskampaania olema peab. Kindlasti annab Selgale omistatud aasta heategija tiitel ka meie meeskonnale lisamotivatsiooni jätkata edaspidi meie tooteportfelli kuuluvate erinevate kaubamärkidega heategevusprojektide ellukutsumist,” lausus Kaare.

Esmakordselt jagatav tiitel anti üle Äripäeva TOP 100 ballil, mille raames toetavad nii ürituse külalised, korraldajad kui koostööpartnerid tänavu Lastefondi, aidates koguda annetusi haigetele lastele, kes vajavad abi haiguse või erivajadusega seotud kulutuste katmisel.

Kord aastas toimuva auhinnagala ja balli üheks eesmärgiks on Eesti ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste väärtustamine.

 

Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis

Tänasel kadripäeval avati Sindi muuseumi mitmes toas Sindi käsitööringi liikmete näputööde näitus „Isetehtud jõulukingid“, mida näeb kuni 20 detsembrini.

Sirje Ristikivi Foto Urmas Saard
Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard

Näitusele on oma tööd toonud Sirje Ristikivi, Vaike Vill, Malle Adamsoo, Maie Saarman, Anne Ats, Ene Michelis, Taimi Laus, Marie Pärkma, Loore Silluste, Anne Pusse, Anu Kallaste, Ljubov Arbuzova. Sirje Ristikivi juhendamisel töötab käsitööring alates 1988. aastast. Aga vanust on sellel ringil 57 aastat. Enne seda tegutseti õmblusringis. Sindi muuseumi poolt kinkis juhataja Heidi Vellend käsitööringile foto, millel näeb tolleaegse õmblusringi liikmeid. Hilisemas vestluses selgus, et kingitud foto ei saanud olla tehtud varem kui 1954. Üks külastajatest tundis ära oma õe, kes kolis Sinti 1953. a lõpus.

Kadripäeva tavades on ajapikku toimunud muutusi. Nii näiteks palusid ülemöödunud sajandi kadrid rohkem näputööks vajaminevat, muidugi ka villa. Seega täna avatud näituse ja kadripäeva vahel on otsene sümboolne seos. Väljapanekute valikus näeb palju villaseid kudumeid. Mitte ainult sokid, kindad, mütsid, sallid, sussid. Kootud on isegi nukke. Kudumite kõrval leidub ka heegeldusi, kangastelgedel kootud vaipu ja linast valmistatud käterätte.

Loe edasi: Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis

Aadu Must pälvis Tori valla vapimärgi

Tori vallavolikogu otsusel saab käesoleval aastal Tori valla vapimärgi Tartu ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must.

Aadu Must koos oma tütre Kadri Simsoniga Paide arvamusfestivalil Foto Urmas Saard
Aadu Must koos oma tütre Kadri Simsoniga Paide arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Ettepaneku vapimärgi saamiseks tegi MTÜ Viira Arendusseltsi ja MTÜ Rätsepa Külaarendusselts, keda toetas ka Tori põhikooli pere. Tori vallast pärit Tartu ülikooli arhiivinduse professor on ühtlasi ka riigikogu liige, kes vaatamata suurele töökoormusele hoiab tihedat sidet kodukohaga, kus ta lõpetas omaaegse Virula kooli aastal 1966. Tori põhikooli direktor Pille Usin peab väga tänuväärseks, et Aadu Must igal võimalusel rõhutab oma Tori-kandi päritolu ja ajaloolasena seletab väga põnevalt lahti kultuuriloolist minevikku, seostades seda olevikuga. Ta on läbi aastakümnete nakatavalt esinenud kooli koduloopäevadel ja muudel üritustel nii õpilastele kui ka õpetajatele, öeldakse toetuskirjas. Alates 2010/11 õppeaastast on Aadu Must pannud välja oma ema, Juta Musta nimelise stipendiumi parimatele uurimistööde kirjutajatele, innustades nõnda Tori Põhikooli noori oma kodukoha ajalooga tutvuma ja seda üles kirjutama. Stipendiumi annab ta välja ühiselt oma tütre Kadri Simsoniga.

Aadu Must lõpetas 1976. a cum laude ajaloo eriala Tartu ülikoolis ja oli ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli asutaja.

Valla kõrgeima tunnustuse annab vallavanem Kaie Toobal Aadu Mustale üle valla 24. aastapäeval Tori rahvamajas. Aadu Musta nimi kantakse valla auraamatusse.

Tori vald austab oma inimesi vapimärgiga alates aastadst 2003. Mullu pävis selle Pille Usin. Veel varem on vapimärgi saajateks olnud ka näiteks Harald Nugiseks ja Jüri Kask, mõlemad Tori Kiriku Taastajate ühendusest.

Urmas Saard