oktoober 2015 Archives

Eesti rahvamuusikatöötluste festival avas registreerimise võistluskontserdile

Eelmise aasta võitja Maarja Nuut koos kohtunikega laval.

22.-23. aprillil 2016 Põlvamaal Mooste mõisas toimuv XVII eesti rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü 2016 on avanud registreerimise võistluskontserdile!
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdile on oodatud nii professionaalsed kui ka harrastusmuusikud Eestist ja väljastpoolt Eesti piire. Võistluskontserdil esitavad kõik osalejad kaks lugu, kusjuures mõlemad peavad olema töötlused.
Üks neist põhineb korraldajate poolt ette antud laulul „Kulla imä, tsirgu imä“ Räpina kihelkonnast, teise loo aluseks on osaleja enda poolt valitud pala eesti rahvamuusikast.
Festivali peapreemiaks on 1000 €, lisaks eripreemiad ja auhinnad festivali sponsoritelt ja koostööpartneritelt.
Moisekatsi Elohelü (Mooste Eluheli) rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja
instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia. Festival propageerib ja hoogustab ajaloolise rahvamuusika kaasaegset interpreteerimist, millega luuakse side vana ja uue vahel, unustamata sealjuures oma juuri.
Festivali patrooniks ja žürii auliikmeks on etnomusikoloog Ingrid Rüütel.
2015. aastal võitis peapreemia (1000€) Maarja Nuut. Kohustusliku loo parima töötluse preemia pälvis Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik tunnustas eripreemiaga Mirva Travaineni Soomest ja festivali noortepreemia võitis ansambel Sireli
Tartust.
Festivali programm hõlmab põnevaid kontserte Mooste mõisakompleksis ja looduses.
Võistluskontserdile registreerimise viimane tähtaeg on 1. detsember .
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.
Lisainfo: http://folkfest.weebly.com

Ülle Podekrat,
festivali kunstiline juht

Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Lõpusirgel on fotovõistlus “Maavalla hiied”, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest, pühadest kividest, allikatest, puudest jt looduslikest pühapaikadest. Võistlus lõpeb 31. oktoobril.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 1000 eurot. Hõimu- ehk uurali rahvaste pühapaiga eriauhinnaks on 300 eurot ja kuni 16aastastel noortel 200 eurot. Lisaks on eriauhindadena välja pandudajakirjandusväljaannete tellimusi, raamatuid, filmi- ja heliplaate, kursuseid, kogemusmatku jpm.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele on oodatud Eestis ja mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistluse eesmärk on jäädvustada, tutvustada ja väärtustada looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma. Võistluse teemaks on ajaloolised (mitte tänapäeval kasutusele võetud) looduslikud pühapaigad. Uuematest pühapaikadest on erandina võistluse teemaks matusetavadega seotud ristipuud.

Loe edasi: Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Hingedeaeg ja isadepäev kaunimates mõisates

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab kaunimates mõisates 31. oktoobrist kuni 2. novembrini hingedeaega ja isadepäeva. On ju neist paljud, keda hingedeajal mälestame, just meie esiisad ning laval on tänased isad. Meeleolukad kontserdid sarjas “Mõisaromantika” kannavad seekord nime “Trubaduuride laul”. Hubased muusikasalongid koos säravate muusikute ja ajaloohõngulise interjööriga ootavad erinevates Maarjamaa mõisates, tuues kaunid kontserdid kodu lähedale ka suurematest linnadest kaugel elavatele inimestele.

Hingedeaeg on meie esiisadele olnud väga oluline. Pikkadel pimedatel sügisõhtutel, kui suvised tööd tehtud ning saak salves, on ikka mõeldud elu ajalikkusele ning tuletatud meelde neid armsaid inimesi, kes meie hulgast on lahkunud. Folklorist Marju Kõivupuu: “Hingede aeg on mälestusküünalde süütamise ja esivanematest lugude jutustamise aeg. Esivanemate kultuuriruumist tuttavasse hingedeaega jääb Eestis suhteliselt uudse tavana ka isadepäeva tähistamine, antakse välja auväärne aasta isa tiitel. 1990ndatel võtsime Euroopa ja anglo-ameerika kultuuriruumist üle ka halloweeni, kuid mis (nagu paljud teisedki kalendritähtpäevad) on koos inimestega ajas ja ruumis rännates muutunud meelahutuslikus lastepühaks. Meile eestlastele hingede aeg on aeg, kui oleme koos oma lähedastega nii siin- kui sealpoolsuses. Hoiame oma lähedasi, kui nad on meiega ja meenutame neid, kui nad meid hulgast lahkunud.”

Loe edasi: Hingedeaeg ja isadepäev kaunimates mõisates

Stipendiumikonkurss ootab nutikaid ehete ja märkide loovlahendusi

Merilin Tõnisoja 2014. aasta võidutöö. Foto: Romat Tavast OÜ — Merilin Tõnisoja 2014. aasta võidutöö. Foto: OÜ Roman Tavast

XVII Roman Tavasti stipendiumikonkurss ootab 19. novembrini nutikaid ja silmapaistvaid ideid Eesti ehtekunstnikelt, disaineritelt, kullasseppadelt ja muidu loovate ideedega inimestelt, et tuua esile kvaliteetset Eesti ehte- ja märgikunsti.

Roman Tavasti fondi halduskogu esimehe Eivor Maiväli sõnul on stipendiumile oodatud kandideerima ja töid esitama kõik huvilised, kes soovivad ja suudavad panustada ehte- ja märgidisaini ning -tootmise arendamisse. Osaleda võivad nii hobikorras ehtedisainiga tegelevad noored kui ka kogenud ehtekunstnikud ja disainerid.

“Stipendiumi väljaandmisel peame oluliseks nutikust, praktilisust, head disainiideed või enneolematut tehnilist võtet, mis viiks Eesti ehtekunsti ja märgidisaini jõudsalt edasi,” rõhutas Maiväli, selgitades, et konkursitööde puhul hinnatakse ka nende tootmiskõlbulikkust ehk et toodet on reaalselt võimalik ka ellu viia.

Loe edasi: Stipendiumikonkurss ootab nutikaid ehete ja märkide loovlahendusi

Novembris sõidavad rongiga soodsamalt talunikud

Elron pakub sel aastal Eesti elu edendajatele poole soodsamat reisimisvõimalust. Novembrikuu kangelasteks, kellele on 2.-15. novembrini rongisõit ükskõik millisel marsruudil terves Eestis poole hinnaga, valiti kõik talupidajad üle Eesti.

Pärnu lõpp-peatus Liivi tee ääres Foto Urmas Saard — Pärnu lõpp-peatus Liivi tee ääres. Foto: Urmas Saard

Talupidajad saavad poole hinnaga reisida, esitades piletikontrolörile Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmekaardi koos isikut tõendava dokumendiga. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm kiitis Elroni Kuu Kangelaste kampaania sügavamat tagamõte. “Ikka teeb rõõmu, kui ka suhteliselt tähelepandamatu eluala inimesi tunnustatakse,” nentis Kaul Nurm. “Kindlasti pole talunik poliitiku või meelelahutaja mastaabis silmatorkav tegelane, kuigi katab oma higi ja vaevaga eelmainitute söögilaua.”

Veebruaris olid kuu kangelasteks õpetajad, märtsis kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, aprillis meditsiinitöötajad, mais Teeme Ära talgulised, juunis päästeameti töötajad ja vabatahtlikud päästjad, juulis Lasterikaste Perede liikmed, augustis Politsei- ja Piirivalveameti töötajad ning abipolitseinikud, septembris lastelastega koos reisivad vanavanemad ja oktoobris kaitseväelased ning ajateenijad.

Annie Sloan Chalk Paint dekoratiivvärvide praktiline õpituba Võluvõrus

Laupäeval, 31. oktoobril kell 11-15 toimub Võluvõrus (Jüri 19a III korrus, Võru) praktiline õpituba, kus saab selgeks tehnika Annie Sloani dekoratiivvärvidega toimetamiseks.

Annie Sloan töötas oma kuulsa värvi välja juba 20 aastat tagasi. Isetegijad oma blogides nimetavad Annie Sloan Chalk Painti maailma parimaks värviks. Värv on välja töötatud ja kokku segatud ajalooliselt mööblil kasutatud värvide põhimõttel ja retsepti järgi, seetõttu on vanale ja väärtuslikule mööblitükile õigem peale tõmmata just Annie Sloani värv. Annie Sloan Chalk Paint sobib nii mööbli, seinte, isegi põrandate värvimiseks. Kriidivärv mõjub eriti just vanaaegsel mööblil autentselt – matilt ning sametiselt. See on suurepärase kulumiskindlusega ning nakkub ka eelnevalt töötlemata pinnale.

Loe edasi: Annie Sloan Chalk Paint dekoratiivvärvide praktiline õpituba Võluvõrus

Robert Kiyosaki kohtub esmaspäeval lugejatega Solarise Apollos

Esmaspäeval, 26. oktoobril kell 19.00 kohtub maailmakuulus “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki Solarise keskuse Apollos lugejatega ja selgitab enda prognoosi, et 2016. aastal tabab maailma seni suurim majanduskriis. Teisipäeval esineb ta Tallinnas toimuval Wealth Forumil, kus lisaks Kiyosakile astuvad üles mitmed üle maailma tuntud spetsialistid ja kõneisikud.

Kiyosaki, kes on kirjutanud enam kui 30 teost, mida on üle maailma müüdud üle 35 miljoni koopia, arutleb Apollos maailma majanduse olukorra üle ja selgitab huvilistele enda prognoosi, et 2016. aastal tabab maailma seni suurim majanduskriis.

Maailmakuulus autor vastab lugejate küsimustele ja annab parima küsimuse autorile autasuks enda uue eestikeelse raamatu “Uus võimalus. Sinu rahale, sinu elule ja meie maailmale” , mis on 19. Eesti keelde tõlgitud Kiyosaki raamat.

Vestlust Robert Kiyosakiga tõlgib kuulajatele Nelly Orissaar.

Kohtumine Robert Kiyosakiga on tasuta!

Loe edasi:

Riigimetsa istutati tänavu 19,3 miljonit puud

Koos oktoobris lõppenud sügisese metsaistutusega pani RMK sellel aastal riigimetsa kasvama 19,3 miljonit puud. Seda on 800 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Põhiline metsauuendus toimub kevadkuudel, ent juba neljandat aastat istutab RMK kuuski ka septembris ja oktoobris. “Istutusperioodi pikendamine võimaldab meil tööd paremini korraldada ning istutajatele ka sügisel tööd anda,” sõnas RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. “Varasematel sügistel istutatud puud on ilusti kasvama läinud. Tänaseks nelja-aastane kuusk on keskmiselt 80 cm kõrge ja tema kasvutingimuste parandamiseks on metsamehed selle ümbrust juba kolmel korral rohust ja võsast puhastanud, et pisike puu saaks piisavalt valgust ja toitu.”

Sel sügisel istutas RMK oma hoole all olevasse metsa 800 000 kuuske, põhiliselt Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kevadel pandi maha kokku 18,5 miljonit puud.Maakondadest istutati sel aastal kõige rohkem Ida-Virumaale – 3,7 miljonit.

Kokku uuendab RMK tänavu metsa enam kui 10 000 hektaril, millest viiendik jäetakse looduslikule uuendusele. Seal suudab loodus raiesmiku ise sobivaima puuliigiga uuendada – enamasti hakkavad alal kasvama kaasikud, haavikud ja sanglepikud. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.

Vaata metsas tehtavate tööde ning neid tegevate inimeste kohta täpsemalt metsa eluringi kirjeldavalt veebilehelt.

Läänemaa Kultuuripärl ootab kandidaate

Eelmisel aastal sai Läänemaa Kultuuripärli tiitli muusikakooli õpetaja ja Haapsalu kontserdiühingu juht Ingrid Arro. Foto: Arvo Tarmula

Eesti Kultuurkapital koostöös Lääne Maavalitsuse ja Läänemaa Omavalitsuste Liiduga kuulutab välja kultuuripreemia “Kultuuripärl” kandidaatide esitamise Lääne maakonnas. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi. Läänemaa ekspertgrupile tuleb esitada vabas vormis ettepanek või taotlus, milles peavad olema:

lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post).

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. november 2015.

Kirjalikud ettepanekud palume saata e-posti aadressil laanemaa@kulka.ee või esitada taotlus E-KULKA kaudu.

Lääne maavalitsus Facebookis
Läänemaa sündmused

Üleskutse Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistritele

Head käsitöömeistrid

Alates 2000. aastast on Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrid eksponeerinud ja müünud oma käsitööd jõulukuu esimesel nädalal Riigikogu hoone vestibüülis. Taoline ettevõtmine on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks, millest tänavu täitub väärikas 15 aastat.

Ka sel aastal on Võrumaa Omavalitsuste Liit saanud nõusoleku Riigikogu juhatuselt korraldada käsitöö näitus-müük Riigikogu hoone vestibüülis, sedapuhku 7.-9. detsembril 2015. aastal.

Sellest tulenevalt, kutsume Teid, head käsitöömeistrid, üles loovalt kaasa mõtlema ja oma tooteid esitama. Meie jaoks on oluline, et Teie käsitöö oleks kvaliteetne, omanäoline, innovatiivne, kuid samas ka Võrumaale omane.

Käsitööd saate esitada 29.-30. novembril 2015 Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskusesse.

Täpsemat informatsiooni jagavad Teiega:

Lya Veski, tel 5552 3366; e-kiri lyaveski@hot.ee
Ülle Lehtsalu, tel 5635 1010; e-kiri UlleLehtsalu@gmail.com

Milano EXPO-l toimus Eesti toidu päev

Milano EXPO-l toimus Eesti toidu päev “Best of Est Food, Rye and friends”, kus tutvustati autentset Eesti toitu.

“Kuna EXPO saab selleks korraks läbi, on see viimane võimalus sellel unikaalsel toidule pühendatud EXPO-l Eesti paviljonis veel autentset Eesti toitu esitleda. Räägime Eesti toidust ning kõigile külastajatele pakutakse Eesti maitseid iseloomustavaid rukkileiba ja suitsusauna sinki, kilu ja räime ning mõndagi muud,” ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Loodame, et Eesti ekspositsioon on aidanud teadvustada Eesti olemasolu ja meie toidutraditsioone nii itaallastele kui ka teistele Eesti paviljoni külastanutele.”

Maaeluministeeriumi esindajad esinesid Eesti toidu päeva raames ettekandega Eesti toidust ning päeva jooksul toimusid külastajatele ja meediale Eesti toidutooteid tutvustavad esitlused, kus peatähelepanu oli suunatud rukki-, kala- ja lihatoodete tutvustamisele.

EXPO 2015 raames on toimunud mitmeid erinevaid Eesti toiduga seotud üritusi. 3.-5. augustini tähistati Eesti paviljonis rukkipäevi, EXPO-ülesel leivapäeval küpsetas presidendi peakokk rukkileiba nii Eesti kui teiste riikide hallides, Eesti taasiseseisvumispäeva puhul tutvustati Eesti aeglaselt lihaküpsetamise ja saunas suitsutamise traditsioone ning 10. septembril väikeõllesid ja kangeid alkoholitooteid.

Eesti toidu päeva Eesti paviljonis korraldab Maaeluministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Kuus kuud kestnud EXPO 2015 Milanos on pühendatud toidule moto all “Toita maailm. Energia eluks”. Tänaseks on Milano EXPO-l Eesti paviljoni külastanud üle 3 miljoni inimese.

Moostes toimus neljas Põlvamaa energeetikakonverents

22. oktoobril leidis Mooste mõisa Folgikojas aset neljas Põlvamaa energeetikakonverents “Energeetiline isemajandamine – reaalsus või utoopia?”, kus muuhulgas tuli juttu Põlvamaale plaanitavast energiatõhusa ehituse ja looduslike kohalike ehitusmaterjalide tootearenduskeskusest.

“Rõõm on tõdeda, et Põlvamaal leidub inimesi, kellel on visioon muuta maakond energeetiliselt isemajandavaks ja olla selles valdkonnas eeskujuks kogu riigile”, sõnas maavanem Ulla Preeden konverentsi sisse juhatades ning tervitas kohale saabunud energeetikahuvilisi.

Konverentsi avaesinejaks oli endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes tõstatas oma ettekandes “Eesti Euroopas – täna ja homme” teemasid energeetikast kuni praeguse rändekriisini. “Energia teema pole enam nii kõrge profiiliga nagu eelmise kümnendi keskpaigas, kuna ainuüksi sõltuvus Venemaa gaasist on vähenenud”, viitas Kallas praegustele suundumustele Euroopa Liidus.

Loe edasi: Moostes toimus neljas Põlvamaa energeetikakonverents

Ruusmäe raamatukogus toimub kodulootund

Neljapäeval, 29. oktoobril algusega kell 12:30 toimub Ruusmäe raamatukogus kodulootund teemal “Rogosi mõis II maailmasõja ajal”. Külas on Hans Uba. Info: Sirje Moorus, tel 787 2243.

Rogosi mõisas on koduloomuuseum, kellatorn, muuseumikelder. Mõisas on võimalik ringi käia nii giidi juhendamisel kui omapäi. Täpsemalt vaata mõisa kodulehelt.

Lisainfot:

Rogosi mõisa kodulehelt
Haanjamaa Elu kodulehelt

Aldo Kals peab vajalikuks piirilepingu selgitamist naabritele

Neljapäeval, 22. oktoobril toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Miina Hindi korraldatud uue piirilepingu vastane üritus, kus kõneles ajaloolane ja filosoofiadoktor Aldo Kals.

Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli Foto Urmas Saard — Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli. Nüüd on 15 maakonda, kuid puudub Petserimaa. Fotol osa vaibast Petserimaa vapiga. Foto: Urmas Saard

Aldo Kals (IRL) toetas kodaniku algatusel toimunud kõnekoosolekut, mis seisab vastu praegusel kujul ratifitseerimist ootavale piirilepingule. Ta leiab, et meie riigi paljudele poliitikutele on tundmatud Eesti ajalugu ja maateadus: „Esiteks – Petseri maakond ja Ingerimaa Narva, Piiri ja Raja vald on Eesti Vabariigi lahutamatud osad; teiseks – Petseri linn on Eesti Vabariigi maakonna keskus; kolmandaks – valdav osa Petserimaa eestlasi on setod, eesti rahva etniline osa; neljandaks – setod kõnelevad eesti keele murrakut,“ pidades nimetatud alade loovutamist põhiseaduse vastaseks tegevuseks.

„Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. See tähendab taastamist kõiges, kaasa arvatud riigipiir ja territoorium. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tühistas juba 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV Ülemnõukogu õigusaktid, mis käsitlesid piirimuudatusi. Venemaa Föderatsiooniga algasid läbirääkimised Tartu rahulepingujärgse piiri taastamiseks. Sellele tuli aga järsk lõpp 1994. aastal,“ selgitas Kals, kelle hinnangul ollakse jõudnud Idamaa valitseja Hammurapi (surnud umbes 1750 eKr, toimetaja märkus) aegadest ennekuulmatu piirilepingu sõlmimiseni, mille üks osapool saab kõik, teine aga mitte midagi. Kals peab targemaks uuest piirilepingust loobuda ja selle asemel Jaapani Keisririigi eeskujul nõuda oma maid ja varasid tagasi.

Kõneleja nõustub Toomas Varraku hinnanguga, mille kohaselt tuleb lugeda „uue piirilepingu sõlmimist poliitiliselt lühinägelikuks, põhiseadusega vastuolus olevaks, riikliku järjepidevuse põhimõtet kahjustavaks ning Eesti kodanike huvisid ignoreerivaks ning riiklikku eneseväärikust alandavaks“. Kokkuvõtvalt ütleb Kals, et ÜRO poolt tunnustatud ja kehtiv piirileping aastast 1920 on juba olemas. „On ainult vaja see naabrile selgeks teha.“

__________________________________________________________________

Vikipeedia andmeil on Aldo Kals sündinud Pärnumaal Halinga vallas. Ta on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis, Tartu Emajõe koolis, Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas, kaitsnud ajalookandidaadi ja filosoofiadoktori kraadi. Töötanud Tartu Ülikooli sotsioloogia laboratooriumi ja NSV Liidu ajaloo kateedri nooremteadurina, Eesti Looduskaitse Seltsis, TÜ nägemise tervishoiu laboratooriumi vanemteadurina, olnud aastast 1983 Eesti Pimedate Muuseumi juhataja, aastast 1996 Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse juhataja. Tähistanud koos kujur Ado Kochi ja Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsiga 25 haua- ja mälestuskivi. Tunnustused: Pärnumaa Vapimärk, Halinga valla aukodanik, Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk, Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium, Aasta isa 2013.

Urmas Saard

Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus

2. -10. oktoobrini toimus Tšehhi Vabariigi pealinna Praha lähedal ISRA 2015 MM automudelismi juhtrajasõidus, millest tegi peamiselt oma võistlejatele tähelepanu pöörates hästi sisuka ülevaate Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja.

Kohale jõudmine

ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is Foto Johannes Mets — ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is. Foto: Johannes Mets

Kohe alguses olgu täpsustuseks öeldud, et kuigi ametlik kohanimi oli Praha, siis tegelikult toimus võistlus ca 26 km Prahast eemal, Štirin´is, väga stiilselt renoveeritud mõisakeskuses. Meis tekitas arusaamatust sõna ‘zamek‘, mis oleks pidanud tähendama lossi, kuid meie mõistes jäi peahoone lossi jaoks siiski natuke väikeseks. Ka majapidamishooned ja teenijatemaja asusid peamaja vahetus läheduses. Meie sõitsime kohale mõned päevad varem, et saaks uuel rajal enne võistlusi harjutada, aga päris omaks see siiski ei saanud! Vahepalana olgu märgitud, et Poola kaudu teed valides sõitsime ka läbi Sieradz’i* linna. Eestist osalesid sel korral Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust, Andy Aron Sindist ja Karmen Mets Jõõprest. Võisteldi neljas klassis: PR-24 (meeskonnasõit, kaks võistlejat); ES-32; F1-32 ja ES-24.

Kolm päeva saime harjutada ja siis läks võistluseks. Juba väljakujunenud kava kohaselt oli esimene võistlusklass PR-24 (produkt). Seekord oli tung MM-ile väga suur ja rajale lasti 88 võistkonda (Limbažis oli registreerituid 61). Korraldajatena said tšehhid omale õiguse lisada ilma ISRA reitinguta kohalikke võistlejaid, kuid mööndus tehti ainult selles klassis!

Loe edasi: Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus

Rahvusraamatukogu Kultuurinädal pakub üle 30 tasuta ürituse

26.−30. oktoobrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus esmakordselt Kultuurinädal, kus saab võtta osa enam kui kolmekümnest tasuta kultuuriüritusest ja tutvuda unikaalse hoone nende aladega, kuhu iga päev ei pääse.

Raamatutest, lugemisest ja kirjandusest on teiste seas kutsutud kõnelema Linnar Priimägi, David Vseviov, Asko Künnap, Mihhail Lotman, Leelo Tungal, Kadri Hinrikus, Sveta Grigorjeva ja Tiina-Ann Kirss.

Muusikaloengutel heidavad Rahvusraamatukogu helikogudesse värske pilgu Vaiko Eplik, Tõnis Kahu, Siim Nestor, Timo Steiner ja Peeter Volkonski.

Pisemad külastajad on oodatud värskelt avatud 5. korruse lastealasse töötubadesse ja kohtumistele lastekirjanikega. Viis päeva kestva Kultuurinädala loengutel, seminaridel, aruteludel võetakse jutuks ka kunst, plakatid, arhitektuur ja poliitika. Ekskursioonidel saab tutvuda Rahvusraamatukogu hoone, kunsti ja hoidlatega ning Tõnismäe piirkonna ajalooga. Võimalik on osaleda ka koolitustel, mis õpetavad kasutama tänapäeva raamatukogu võimalusi.

Kultuurinädala lõpetavad 30. oktoobril kirjandusseminar “Au ja häbi”, luulekava “Iga lause pannakse siin proovile” (Jan Kaus, Veronika Kivisilla, Indrek Koff, Kai Aareleid) ning popkunstnik Kiwa performance “Uue raamatu sünd”. Loe edasi: Rahvusraamatukogu Kultuurinädal pakub üle 30 tasuta ürituse

VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda allkirjastas käskkirja, millega kinnitas eriti ohtlike loomataudide, sh sigade Aafrika katku tõrjumise käigus hukatud loomade võimalike matmispaikade nimekirja.

“Oleme tänaseks koostöös kohalike omavalitsustega ja keskkonnaspetsialistidega saavutanud kokkuleppe 24 võimaliku matmispaiga osas kokku kaheksas maakonnas. Keskkonnaamet on hinnanud need keskkonna seisukohalt sobivaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Praeguse teadmise põhjal ei ole hukatud loomade matmine keskkonnakaitselistel põhjustel võimalik kolmes maakonnas Ida- ja Lääne-Virumaal ja Raplamaal. Loomataudi puhkemisel nendes piirkondades tuleb vajadusel kasutada naabermaakonnas asuvat matmispaika”.

Kinnitatud nimekiri ei ole lõplik. Olev Kalda sõnul on võimalike matmispaikade valikul esmatähtis keskkonnaohutus. “Siiski rõhutan, et matmine on hädaabinõu, mida tuleb kasutada alles siis, kui loomsete jäätmete käitlemise tehasel puudub võimekus hukatud loomade kahjutustamiseks mõistliku aja jooksul,” lisas Kalda. Loe edasi: VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Võru linn avab pidulikult uuenenud tänavavalgustuse

Neljapäeval, 22. oktoobril toimub Võru linnas tänavavalgustuse rekonstrueerimisprojekti ametlik lõpetamine ning uuenenud valgustuse pidulik avamine.

Projekti raames asendati linnas enamus tänavavalgustitest energiasäästlike LED-valgustitega. Aasta aega kestnud ehitustööde käigus sai Võru linn endale kokku 1472 kaasaegset tänavavalgustit ja nende tööd reguleeriva targa juhtimissüsteemi, samuti sai valgustatud 81 ülekäigurada.

OÜ Taristuhaldus juht ja Võru projekti eestvedaja Andres Visanapuu sõnul on uued tänavavalgustid ühelt poolt energiasäästlikumad, teisalt võimaldavad moodsad lambid tänavat varasemaga võrreldes paremini valgustada. “Minu silmis on projekt andnud neli suurt võitu – linnas on nüüd ülimoodne valgustite juhtimissüsteem, uus kaabeldus, uued postid ja lambid, mis on parandanud linna visuaalset pilti, uudsena on nüüd linnas valgustatud ülekäigurajad, mis suurendavad liiklusturvalisust ja loomulikult rahaline kokkuhoid, mis tuleb energiasäästu pealt,” loetles Visnapuu.

Võru linna tänavavalgustuse projekti kogumaksumus on 2,14 miljonit eurot, millest kümnendiku kattis linn. Projekt on osa Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatavast seitset linna hõlmavast mastaapsest projektist, mille vahendid on saadud Eesti riigi CO2 kvoodi müügist Austria riigile. Projekti aitasid ellu viia ka Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Keskkonnaministeerium.

KIKi juhatuse liige Andrus Kimber nimetab kogu projekti keskkonnaalaselt võidukaks ettevõtmiseks. “Kvoodimüügi tulust sündinud projekt aitab omakorda vähendada Eestis eralduvat süsihappegaasi hulka. Näiteks tänu Võru tänavavalgustuse uuendamisele paiskub aastas õhku 589 tonni vähem süsihappegaasi.” Kimber piltlikustas, et sama hulga CO2-te suudavad aastas tekitada 45 keskmist majapidamist.

Avamispeol toimub vaatemänguline tuleshow ning demonstratiivne tänavavalgustite süütamine. Üritus algab kell 18 Võru Kandle ees.

Vilja Promet näitab Viljandis oma loodusmaale

Kunstnik Vilja Promet avas Viljandi Linnagaleriis loodusmaalide näituse.

Näituse pealkiri – „Koduõuest mereni…“ – kirjeldab kunstniku siirast ja sooja soovi tuua publikuni teda lummanud ja inspireerinud südamelähedasi hetki ning vaateid.

Vilja Promet mõtiskleb näitusest: „Meri võlub mind oma värvide ja muutuva iseloomu poolest. See näitus valmis pealkirjaga „Koduõuest mereni…“, mis iseloomustab ka minu teed lapsepõlve kodukohast tänase merearmastuseni. Motiivideks nii kodukandi kaunid kohad, Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi rannad kui ka lõputud veteväljad Atlandil.“

Vilja Promet on pärit Viljandimaalt Aimlast. Lõpetanud Tääksi 8-kl Kooli, seejärel Tartu Kunstikooli, kus omandas keskhariduse. Õppinud 5 aastat maalikunstnik Ilmar Malini õpilasena õlimaali. Kunstniku mere-armastus sai alguse Kihnu saarel diplomitööd maaildes. Vilja Promet on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tarbekunstnikuna metall-ehistöö erialal ning töötanud aastaid antud erialal vabakutselise lepingulise kunstikuna. Tagasi maalimise juurde pöördus ligi 20 aastat tagasi. Aastast 2005 kuulub rühmitusse „KVINT“, mille moodustavad Tartu Kunstikooli lõpetanud grupikaaslased. Isikunäitusi on siiani olnud 20 ringis.

Austria uus suursaadik väisas Lääne-Virumaad

Maavanem Marko Torm (paremal) kinkis teda külastanud suursaadikule kohaliku ettevõtte Liliina linasest materjalist hommikumantli.

Uus Austria Vabariigi suursaadik Eestis Doris Danler külastas Lääne-Virumaad ja kohtus maavanem Marko Tormi ning Estonian Cell ASi juhtkonnaga.

Maavanem Marko Torm tutvustas Doris Danlerile maakonna haldusterritoriaalset korraldust ja rääkis maakonna eripäradest. Üheskoos arutati turismi, kultuuriürituste, kõrghariduse, põllumajanduse ja pagulastemaatika üle ning kaardistati koostööpunkte.

Torm pidas märgiliseks, et suursaadiku poolt valiti Lääne-Virumaa teise maakonnana külastuse vääriliseks. “Nii Estonian Cell Austria investorite investeeringuobjektina kui ka maakond oma eripäradega mängisid siin kindlasti suurt rolli. On suurepärane näha erilisi inimesi toimetamas oma riigi nimel ja usun, et koostöö Austria suursaatkonnaga läheb meil aina paremaks ning sellest koorub välja ka praktiline kasu meie maakonna erinevate valdkondade esindajatele. Eeskätt pean silmas turismi- ja kultuuritemaatikaid. Sisuliselt leppisime juba kokku saatkonnapoolse kultuuridessandi meie järgmise suve Baltoscandali teatrifestivalile. Samuti püüame olla saadiku ja saatkonna kaudu atraktiivsed ja nähtavad ka võimalikele lisainvesteeringutele maakonda,” sõnas Torm. Maavanema sõnul jäi saadik külastusega väga rahule.

Päeva teisel poolel siirdus suursaadik Rakverest edasi Kundasse, kus tal olid kohtumised kokku lepitud Estonian Cell ASi juhtkonnaga. Nimelt on AS Estonian Cell viimaste aastakümnete suuruselt teine välisinvesteering Eestisse. Tühjale platsile rajatud puitmassitehase investeeringu algmaksumus oli 153 miljonit eurot ja ettevõtte ainuomanik on Austria päritolu Heinzel Holding GmbH.

Estonian Cell Asi juhatuse liige Siiri Lahe märkis, et Doris Danler oli väga huvitatud tehase käekaigust ja väljakutsetest energiamaastikul ning lubas omalt poolt toetada ettevõtte valupunktide kommunikeerimist kohtumistel erinevate ministeeriumite esindajatega.

Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

Eevi Treial töötoas Kodavere murrakus kõnelemist õpetamas. Foto: Johannes Haav

15-16. oktoobril Pala kultuurimajas toimunud Kodavere pärimuskultuuri konverentsil räägiti kihelkonnale omase murraku, laulude ja tantsude ning töötraditsioonide uurimisest, hoidmisest ja tutvustamisest möödanikus ning tänapäeval.

Juhan Liivi muuseumi direktor Mari Niitra märkis konverentsil peetud ettekandes, et kuigi Soome-Eesti teadlane ja õppejõud Lauri Kettunen (1885-1963) arvas eelmisel sajandi esimesel poolel, et Kodavere murraku oskus tulevikus kaob, on see keelekild tänaseni püsima jäänud. „Nüüdseks on Pala koolile üle antud esimesed Kodavere murdes aabitsad, mida koostasime koos kohaliku kultuuripärandi uurija ja propageerija Eevi Treialiga. Praegu on oluline, et õpetajad ise aabitsat põhjalikult tundma õpiksid ja siis selle õpilastele lähedaseks teeksid,” arvas ta.

Loe edasi: Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

Pühapäeval toimuvale Pärnu Kahe Staadioni jooksule

Pärnu Kahe Silla Klubi tänavuse hooaja lõpetab 25. oktoobril Kahe Staadioni jooks. Nii nagu eelmisedki kolmikürituse sarja kuulunud jooksusündmused, pakub ka viimane etapp tegevust kogu perele – rajale on oodatud nii jooksjad, rahulikumat kulgemist eelistavad käijad-kepikõndijad ning igas vanuses lapsed.

Roman Fosti, aastal 2011 Kahe Staadioni jooksu võitja Foto Urmas Saard — Roman Fosti, aastal 2011 Kahe Staadioni jooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Start jooksule ning retkele antakse kell 12.00 Pärnu Raeküla staadionilt, misjärel suundutakse läbi Raeküla linnaosa tänavate Mai kergliiklusteele ning sealt edasi finišisse Rannastaadioni harjutusväljaku kõrval. Tulenevalt Rannastaadioni rekonstrueerimisest korraldatakse finišeerumine ka sel aastal staadioni kõrval ning distantsi pikkus on 7,48 km.

Finišiala kõrval asuvale rohealale on kell 11.00 algavatele tasuta lastejooksudele oodatud kuni 11. aastased poisid ja tüdrukud. Pärast lastejookse on avatud laste hoiu- ning mänguala nendele, kelle vanemad jooksule või retkele lähevad.

Tänavu oodatakse starti ligi tuhatkond osalejat. 19. oktoobri seisuga on jooksule registreerinud 530, käimisdistantsidele 130 ning lastejooksudele ligi 50 spordisõpra.

Loe edasi: Pühapäeval toimuvale Pärnu Kahe Staadioni jooksule

Pärnu Bluesiklubi peab kuuendat sünnipäeva kohvikus Versus

Neljapäeva õhtul, 22. oktoobril kell 20.00 kogunevad bluesi sõbrad Ringi tänaval asuvasse kohvikusse Versus, kus Pärnu Bluesiklubi astub vaba lava esinemistega oma tegevuse seitsmenda aasta lävepakule.

Pärnu Bluesiklubi 6 aastane Foto erakogust — Pärnu Bluesiklubi 6-aastane. Foto: erakogust

Esimene klubiõhtu korraldati 2009. a 22. oktoobril Pärnu jahtklubis, ametlikult registreeriti MTÜ Pärnu Bluesiklubi septembris. Eestvedajaks oli Üllar Kallau, kes on klubi tegevuse hing siiani. Klubi kokkusaamise paikadeks on olnud lisaks jahtklubile mitmed teisedki kohad Pärnu linnas: Kuninga 24 hoov, Port Artur 2 kuuluv kohvik, Jazz Cafe. Tänavu juuni keskpaigas valmis Versuses väike lava, millel saavad erinevatel õhtutel esineda mitmesugused huvitavad tegelased. Kindlasti kuuluvad nende hulka ka bluesi mängijad.

Esimesteks klubi täisliikmeteks tulid kitarristid Jüri Kukk, Marvin Mitt, Olle Nõmm, Üllar Kallau, Kalev Koidu ka lauljana, Riivo Kaljo laulja ja suupilli mängijana, Indrek Talts ja Leino Lume trummaritena, Indrek Oselein klahvpillimängijana. Samuti on klubi liige Papa Jansen, kodaniku nimega Alari Janson, keda tuntakse nii laulumehe kui sõnade ja raamatu kirjutajana.

Läbi aastate on klubi kogunemistel esinenud muidugi Pärnu Bluesiklubi Band ise, aga ka RäämaBlue, Kalev B Koidu, Siim & Frederik, Pööloy Gläänz, Elmu Sadulsepp, Bullfrog Brown, Steve Morrison. „Märkimist väärivad kahtlemata ka Dave Arcari, Bottleneck John ja Otis Grand, Black River Bluesman, Hovard Fishman jt.,“ täiendas Üllar Kallau pikka loetelu. Riikidest on klubiõhtutel olnud esindatud näiteks Läti, Soome, Rootsi, Inglismaa, Šotimaa, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko.

„Andres Roots on muidugi Eestimaal omaette nähtus. Ta on Bullfrog Browni liige, kuid seda bändi juba ammu enam ei ole. Andresel on uus projekt nimega Andres Roots Roundabout. Andres on maailmas ehk kõige tuntum eestlasest bluesimees. Paljud meid külastanud välisesinejad ongi just tanu Andresele siia tee leidnud,“ rääkis Üllar Kallau.

Pärnu Bluesiklubi korraldada on olnud ka Pärnu suvised bluesipäevad nii kontserdite kui ka muusikaliste õppepäevade toimumiseks. Samuti toimuvad talvised bluesipäevad – The Blue Icicle.

Urmas Saard

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Täiendatud: 20.10

21. oktoobril möödub 25 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda Metsakalmistul. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum korraldavad samal päeval kell 12 presidendi kalmul mälestustalituse.

President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard — President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Mälestuskõne peab Riigikogu esimees Eiki Nestor. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Laulab ETV tütarlastekoor koos lastekooriga Aarne Saluveere juhatusel. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

Samal päeval kell 14 leiab Toompeal Soome Suursaatkonnas – Konstantin Pätsi kunagises kodus – suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja EMS-i eestvõttel aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Ettekande teeb ajalooprofessor Seppo Zetterberg, arutelus osaleb hulk Eesti ajaloolasi ja avaliku elu tegelasi. Kohal on ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 16. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Burashevos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Kuressaare 3. Animapäevad toovad Portugali temperamendi Saaremaale

Esmaspäevast teisipäevani, 19.-20. oktoobrini toimuvad Kuressaare kolmandad Animapäevad, mis pakuvad sissevaadet Portugali mitmekesisesse animatsiooni.

Koos Nukufilmi Lastestuudioga tuleb animasõpradele külla rahvusvaheliselt tunnustatud Portugali režissöör ja Lissaboni animafestivali Monstra kunstiline juht Fernando Galrito, kes juhendab ühes Eesti koolitajatega filmitegemist tutvustavaid töötubasid ning kohtub ka autoriõhtul publikuga.

Kuressaare Ametikoolis toimuvate animapäevade programm pakub huvitavat nii vaadata, kuulata kui ise käed külge panna. Õpetajatel ja õpilastel on võimalus osaleda animatsiooni tegemise töötubades, mis arendavad nii loovust kui visuaalset loo jutustamisoskust. Tänavuste töötubade eripäraks on see, et osalejad saavad animatsioonitegemist õppida oma isiklike nutiseadmetega.

Loe edasi: Kuressaare 3. Animapäevad toovad Portugali temperamendi Saaremaale