Kursi jahilossi perenaine kavatseb Pakaste mõisa restaureerida ja kasutusele võtta

Pakaste mõis
Pakaste mõisa elumaja. Foto: erakogu

Jaan Lukas

Turismi- ja toitlustusettevõtja ja mõisate eest seisja Alikee Kubi on otsustanud korrastada ja restaureerida Pakaste mõisa, kuhu kavatseb rajada hotelli koos konverentsikeskuse ja omanäolise restoraniga.

Alikee Kubi on alustanud koo abilistega Pakaste mõisahoone ja selle ümbruse korrastamist. Pakaste mõis paikneb Jõgeva vallas Painkülast Puurmani viival teel. Mõisahoonet on mitmeid kordi ümber ehitatud ja viimased elanikud pole seda kõige heaperemehelikumalt hoidnud. Tööd jätkub siin õige mitmeks aastaks.

Praeguseks on eemaldatud vundamendist ja maja lähiümbrusest parasiitpuud ja võsa, niitnud kohati rinnuni heina ja parandanud mitmest kohast katust. Palju aega ja vaeva kulub tubade puhastamisele prahist ja muust rämpsust.  Lähitulevikus on plaanis hoonele uus kivikatus paigaldada. Pr. Kubi lisas, et tema visioonis tuleks mõis virsikuroosa koos pruunide aknaraamidega.

Sarnaselt talle kuuluva Puurmani vallas asuva Kursi jahilossiga kavatseb Kubi ka Pakastele rajada konverentsikeskuse koos hotelli ja restoraniga. Alikeele meeldib Pakaste mõisa logistiliselt soodne asukoht, milleks on lähedus Jõgeva linnale ning ajalooline Piibe maantee, millest Pakaste mõis jääb meeldiva kõrvalepõike kaugusele.

„Mõisakeldrisse plaanin rajada esindusliku  õllerestorani. Õlut võin ka ise pruulida, Kursis olen seda tegevust juba praktiseerinud. Kõrvalhoonetesse sobivad aga hästi lisamajutustoad, saunad ja vajalikud toad erinevate tervist tugevdavate protseduuride jaoks,“ täpsustas Kubi oma plaane.

Mõisad kui kaubamärk

“Mul on suur armastus ja kirglik huvi mõisate vastu. Olen käinud paljudes Eestimaa mõisates ning jätnud igasse neist tükikese oma südamest. Valu, mida tunnen neid majesteetlikke hooneid hääbumas nähes on reaalne. Minu ümber on tekkinud grupp noori, kes mu entusiasmi jagavad ning kellega õnnestub ehk veel päästa nii mõnedki neist kompleksidest. Eestit iseloomustab väga tugev mõisakultuur. Kahjuks on aga väga paljudel mõisatel laguneda ja nende ümbrusel võssa kasvada lastud.

Mõisad võinuks Eestile saada kogu maailmas tuntust tegevaks kaubamärgiks. Nagu Soome on tuhande järve maa, võinuks Eesti olla tuhande mõisa maa. Koos kõrvalmõisate ja karjamõisatega oli neid Eestis üle kahe tuhande, millest on nüüdseks järel umbes nelisada. Vana ja auväärse Pakaste saab veel päästa, samas on mul mõneti kahju, et selles paigas nii hilja tegutsema asusin.“

[pullquote]

Ettevõtja Alikee Kubi

“Eesti oleks võinud olla tuhande mõisa maa.”

[/pullquote]

Mõisate rakendamise keerukus

Mõisa kordategemine ja restaureerimine on olnud kõneaineks ka Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialisti Uuno Lauliga, kes kultuuriväärtuste hoidmisse ja nendele uue kasutusvõimaluste otsimisse igati hästi suhtub. Ka mõisauurija Valdo Praust nõustus, et Pakaste mõisa kordategemine on väärt mõte.

Kubi võtab Pakaste mõisahoone ning selle kõrvalehitised enda omandusse üle Jõgeva vallavalitsuselt. Praegu on pooleli omandimuutuseks vajalikud asjaajamisprotessid. Pakaste mõisa taastamise võimalikku maksumust hindas Alikee miljoni euro kanti. Osa töid saab ta teha ära oma pere või sõpradest ja tuttavatest meistrimeestega. Kindlasti on aga taastamiseks vajalik rahasüst Euroopa Liidu vahenditest.

Alikee Kubi märkis, et jätkab praegu tegevust ka Kursi jahilossis, tulevikus on aga kaalunud selle müümist uuele omanikule. “Nelja aasta vältel on Kursi jahilossi külastanud üle 7000 inimese. Kui jahilossi müüma peaksin, siis isikule või ettevõttele, kes hoiab ja arendab edasi senitehtut. Pole aga võimatu, et jään tulevikuski selle mõisa perenaiseks. Turismi-ja toitlustusfirmal on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Viimase aja majanduslikest probleemidest aitas üle saada Tartu Hoiu- ja Laenuühistu. Sarnaseid ühistuid võiks olla rohkemgi.

Fakte Pakaste mõisast

“Pakaste mõis, saksa keeles Pakkast oli Jõgeva mõisa kõrvalmõisaks. Mõisast on enam vähem algkujul säilinud ühekorruseline pikk peahoone. Lihtsa kujuga poolplekkkatusega hoone on ehitatud arvatavasti 18 sajandi lõpul. Arvukad kõrvalhooned on osaliselt hävinud või ümber ehitatud. Ajaloolise jaotuse järgi Laiuse kihelkonda kuuluv mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Jõgeva valla territooriumile.” Allikas: Mõisaportaal