3 oktoober 2014 Archives

Prantsusmaal astuvad võistlustulle 14 Eesti noort meistrit

Eesti meeskond Tallinna Lennujaamas enne võistlustele sõitu. Foto: Elina Malleus

Eile, 2. oktoobril algasid Prantsusmaal Lille linnas Euroopa kutsevõistlused EuroSkills 2014. Võistlustel osalevad rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist, Eestit esindavad 14 noort meistrit.

Eesti koondise liikme Gristel Jaanuse sõnul on rahvusvahelised võistlused hea võimalus pühenduda oma erialale ning panna oma teadmised ja oskused proovile Euroopa parimatega. „Usun, et võistluskogemus ja hea tulemus lisavad tööandjate silmis minu CV-le kaalu,” lisas Jaanus.

Euroopa kutsemeistrivõistlustel esindavad Eestit noored meistrid eri ametikoolidest. Võistlustulle astuvad kümne eriala kutseõppurid: floristid Moonika Tohvri ja Merlin Vaher (Räpina Aianduskool), veebidisainer Silver Mähar (Tartu Kutsehariduskeskus), graafiline disainer Martin Siilak (Kuressaare Ametikool), mehhatroonikud Roland Roman Puiestik ja Johan Arus (Tallinna Tööstushariduskeskus), plaatija Taimo Avloi (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool), kokk Merit Martin (Tallinna Teeninduskool), restoraniteenindaja Diana Tšistjakova (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool), IT-meeskond Tauri Toel (Tallinna Polütehnikum), Tanel Peep (Viljandi Kutseõppekeskus), Tiina Ollemaa (IT Kolledž), ehitusviimistleja Elsa Pärna (Tallinna Ehituskool), trükkal: Gristel Jaanus (Tallinna Polütehnikum)

EuroSkills on hea võimalus noortele, kes on edukalt osalenud Eesti kutsemeistrivõistlustel. Sel aastal on Eesti võistlustest osa võtnud enam kui 450 noort ning osalejate arv on iga aastaga kasvanud. Kutsemeistrivõistlustel osalemise populaarsus kasvab ka mujal maailmas, mis on noortele kindel märk, et kutseharidus annab eeldused edukaks karjääriks. Eesti noorte meistrite ja ühtlasi kutsehariduse üldine tase on tõusnud, mida näitavad ka saavutused varasematel Euroopa kutsemeistrivõistlustel. Seni on Eesti koondis EuroSkillsist osa võtnud kolmel korral ja koju on toodud 20 eri karva medalit.

Iga kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise kohti. Võistlused kestavad kolm päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove.

Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Tartus alustab uus joogagrupp rasedatele

Tartus MTÜ ProVida Nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskuse ruumides aadressil Ropkamõisa 10 alustab esmaspäevast, 6. oktoobrist rasedate jooga grupp, mille juhendajaks on Mari Peetsalu.

Rasedus on naise keha jaoks suur koormus, kuid sobivate harjutustega saab aidata kehal lapseootusega kaasnevate muutustega paremini kohaneda. Joogatundides pööratakse tähelepanu sünnituseks ettevalmistavatele harjutustele, õpitakse teadlikult oma keha lõdvestama ning harjutatakse sünnitustegevust toetavat hingamist.

Füüsilise keha toetamisega samaväärselt oluline on emotsionaalne tugi, mida kõhubeebiga naine saab parimal viisil just teistelt naistelt, kes on hetkel samas seisus. Just seepärast on toetusgrupi töös oluline roll juturingil, kus antakse üksteisele võimalus jagada rasedusega seotud rõõme ja muresid.

Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu, loovterapeudist kolme lapse ema, kes on pikka aega tegelenud rasedate joogaga, töötanud laste ja vanematega, samuti osalenud jooga-duula ning imetamisnõustajate koolitustel. „Rasedus ja sünnitus on kindlasti naise elu tähtsaimad verstapostid. Selleks, et see pöördeline aeg naise elus oleks nauditav ja rõõmupakkuv, saame me ise palju ära teha,“ kinnitab Mari ja julgustab kõiki huvilisi tulema joogatundi uudistama.

Joogatunnid toimuvad esmaspäeviti kell 17.30-19.00. Lisainfo e-posti aadressil mari@maailmad.ee või FBs https://www.facebook.com/providaNRK?fref=ts

Allikas: MTÜ ProVida Nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskus

Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

Seto Külavüü Kostipäeva fotomängu parimad pildid tegid Kadri Reimann, Avely Pekka ja Merli Jürisoo.

16. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsusime osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kadri Reimanni, Avely Pekka ja Merli Jürisoo saadetud foto. Loosiõnn naeratas Enel Pungasele.

Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus ja need fotod saatma meilile kostipaiv@setomaa.ee. Kokku osales fotomängus 9 fotograafi 80 fotoga. Fotomängu auhinnad on välja pannud kostipäeval osalenud kohvikud.
Loe edasi: Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

National Geographic Eesti tutvustab uut dinosauruseleidu

National Geographic Eesti oktoobrinumber tutvustab esmakordselt eesti keeles lähemalt paleontoloogide värskeimat uurimistööd – Marokost leitud dinosauruse Spinosaurus aegyptiacus säilmeid. Tegemist on kriidiajastu hiiglasega, teadaolevalt suurima lihasööjaga, kes eales maa pinnal kõndinud ja ujunud.

Teised põhiteemad värskes ajakirjas:

Uus roheline revolutsioon
Superkultuurid on abiks, ent üksnes biotehnoloogiaga toidukriisi ei lahenda.

Svanethi keskaegne eluviis
Svanethi piirkonnas Gruusia Kaukasuse mägedes püsib keskaegne eluviis endiselt au sees.

Rusuv tuumaturism
28 aastat tagasi hüljatud endise Tšornobõli tuumajaama ümbrus meelitab ligi uudistajaid.

Lisaks tuleb juttu linnuliikide väljasuremise ohust kliimamuutuste tõttu, hübriidautodest, siidist kruvidest, Uraani kuude nimedest, Alaska käsitöö päästmisest, biokütusest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne oktoobrinumber jõudis müügile sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Kadrina vallas algasid veebitalgud

Kadrina vallas algasid veebitalgud, mille eesmärgiks on Kadrina valla interneti kodukülje www.kadrina.ee paremaks ja atraktiivsemaks tegemine.

Talgutele on oodatud ja ette kiidetud kõikvõimalikud ettepanekud Kadrina valla interneti kodukülje arendamiseks. Vallaveeb, valla virtuaalne visiitkaart on ju interneti teejuht meie kõigi kodupaiga juurde. Selle tähtsust ei saa alahinnata.

Riigipoolsete nõuetega vallaveebile ollakse vallamajas kursis, kuid mida soovivad Kadrina internetiküljel näha koolinoored, ettevõtjad, haridus- ja kultuuritegelased, vabakonna esindajad, eakad lugejad? Lisaks Kadrina huvilised lähemalt ja kaugemalt? Nüüd tuleks see välja öelda. Tegutseda, et just vallaveeb oleks Kadrina valla esimene ja kõige tähtsam virtuaalinfo allikas.

Veebitalgutel osalemiseks palun lahkesti vastata kolmele küsimusele:

1. Kuidas olete rahul veebiküljega www.kadrina.ee ?
Täpsustuseks: milline on üldmulje, millised aga probleemid ning millistena näeksite lahendusi?
2. Mida konkreetselt tuleks veebiküljel www.kadrina.ee muuta, et see oleks Kadrina ajakohaseks ja väärikaks virtuaalvisiitkaardiks?
Täpsustuseks: kas ja millised muudatused oleksid vajalikud veebi kujunduses, milliseid rubriike, alajaotusi lisada, millistele teistele veebikülgedele kindlasti viidata? Kas kajastada enam koduloolisi materjale? Millistesse võõrkeeltesse ja milline osa materjalidest tuleks tõlkida? Millist infot veel oleks vaja? Kui suur osakaal võiks olla fotomaterjalil?
3. Kuidas te ise saate kaasa aidata veebikülje www.kadrina.ee paremaks muutmisele?
Täpsustuseks: millisest uudiste ja sündmuste kajastamise abi oleks teil endil pakkuda, milliste sündmuste kajastamisel suudate fotopaparaadiga abistada, milliseid olulisi koduloolisi või muid materjale soovikiste anda vallaveebis teistelegi tutvumiseks? Muudki naksakad ettepanekud on teretulnud. Loe edasi: Kadrina vallas algasid veebitalgud

70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst

Soovere Ericut saatva kodoküläst är esä Soe Viido üten hobõsõ Lauguga, imä Liisa ja veli Karl. Pilt raamadust «Käru ja kaameraga»

1944. aasta süküskuul jätt’ uma kodo maaha ja pagõsi läände umbõs 100 000 Eesti inemist. A õnnõ ütsigu teivä pilte ja kirodi tuust pagõmistiist. Üts oll’ Räpinä kihlkunnast Kõnnu küläst Listako (Soe) talost peri Soovere (inne nime eestistämist Soeson) Eric (1916–2008).

Kuis Eric üten naasõ Leili ja kümnekuudsõ poja Üloga pagõsi, tuust tull’ 1999. aastal vällä raamat «Käru ja kaameraga», miä om olõman ka Võromaa muusõumin.

Nigu pall’o tõõsõki, peläs’ Eric, et ku tä kodo jääs, sis saadõtas tä Tsiberihe vai tapõtas niisama är. 1941. aasta kiudutamisõst pässi tä õnnõ selle, et käkse hinnäst. Tedä otsiti takan, a kätte es saia. Päämine põhjus oll’ tuu, et tä oll’ opnu pääliinan Tondi sõakoolin ohvitseeris. Edesi opsõ tä Tarto ülikoolin matõmaatiga- ja luudustiidüskunnan füüsikat. Sääl tull’ täl ka huvi pilditegemise vasta.

Eric naas’ kotost minemä joba hainakuu perämädsel pääväl. Timä peret olli är saatma tulnu imä Liisa ja veli Karl, vankri pääl istõ esä Viido. Päält pildiklõpsu ja hüväste jätmist es näe Eric näid inämb kunagi.

23. süküskuu pääväl 1944 jõudsõ Ericu pere Hiiumaalõ Heltermaa sadamalõ. Kai oll’ inemiisi kompsukõisi ja sõakraami täüs. Mitusada pagõjat uutsõ edesipäsemist: Orjaku-Triigi-Leisi kaudu Kurõssaardõ, kon pidi laiva uutma.

Eric es taha säänest pikkä tsõõri tetä. Tä kirot’ umma päivikuhe: «Püüdsemi uma kraami laati õkva Saksamaalõ purjetavalõ Möwele. Sadama komandandilt saimi päälelaatmisõs lua, a valvõn olnu Tarto pritsumiis kiildse laiva pääle minegi väega kur’astõ är. Perän muutu tä leplikumbas ja kelläs katõs säädsemi hinnäst Möwele sisse ja pia naksi moodorpurjõka massina pobisõma.» Loe edasi: 70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendikuu

Oktoobris tähistab oma 20. tegevusaastat Eesti Teatri Agentuur, kelle eesmärgiks on ka omamaise dramaturgia tutvustamine ja koordineerimine. Juubeliüritused keskenduvadki uue eesti draama temaatikale ja koonduvad terve oktoobrikuu toimuvaks üritustesarjaks nimega “Eesti näidendi kuu”. Osa üritusi toimub ka Tartus.

7. oktoobril toimub Tartus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis kaksiküritus, mis algab kell 17, mil publikuga kohtuvad TÜ Teatriteaduse Üliõpilaste Looži poolt korraldatud üritustesarja Teatrimosaiik raames Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver ning Drakadeemia loovjuht, näitekirjanik Mihkel Seeder.

Teemadeks on dramaturgi ja lavastaja koostöö, draamateksti kirjutamise ja dramatiseerimise protsess. Ühiselt annavad nad ülevaate, millega tegelevad teatris töötavad dramaturgid, kuidas on võimalik dramaturgiks õppida ning milline on kuus aastat tegutsenud Drakadeemia mõju Eesti näitekirjandusele.

Algusega kell 19 toimub samas värske eesti näidendi, Andra Teede Estoplast avalik (lugemis)proov. Lavastusproovid Vanemuise teatris algasid 1. oktoobril ja esietendus Sadamateatris on 29. novembril.

Pealkiri märgib 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigikorra vahetumisega hääbunud Estoplasti nimelist suurtehast. Seal tehtud valgusteid leidus igas ENSV kodus (küllap lööb paljudel silme ette Vana Tooma-nimeline öölambike), aga ka partei- ja valitsusjuhtide kabinettides ning lausa Kremli tagatubades. Noore dramaturgi, seni luuletaja ning kriitikuna tuntud Andra Teede näidendi aluseks on toonaste töötajatega tehtud intervjuud ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, sest autentsele materjalile on lähenetud loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja tegelasi. Saame veenduda, et kunagise üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte argipäev mõjub täna absurdselt ja ehmatavalt, kohati peaaegu müstiliselt. Näidend Estoplast pälvis 2013. aastal Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel kolmanda koha.

Üritusel on kohal näidendi autor ja lavastaja Sander Pukk. Osalevad näitlejad Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Merle Jääger, Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Markus Dvinjaninov ja Veiko Porkanen.

Mõlemale üritusele on sissepääs kõigile huvilistele tasuta.

Allikas: Vanemuine

Mihklipäiv lambalihaga om häste muudu lännü

Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju Ülle

Mihklipäiv, tuul aol laadapidämine ja lambaliha süümine om Vanal Võromaal jäl häste muudu lännü.

«Hindä perre lavva pääle saa mihklipääväs uma lambaliha, a laada pääl möövä seokõrd tõsõ,» ütles Võromaa talopidäjide liidu juht, põllumiis ja lambakasvataja Rosenbergi Ivar, kelle kodokülän Urvastõ kihlkunnan Sulbin tulõ seo puulpäävä joba 11. kõrda mihklilaat.

Tuu paikligu söögikraami ja käsitüü laada päält om iks egä aasta lambalihha osta saanu (ku küländ varra tulla). Rosenbergi Ivar ütles, et Otõpääl ja Põlgastõn saa külh joba ammõtlikult lambit tappa laskõ, a väiku kasvataja möövä iks lambalihha kas laada pääl vai eräle küsümise pääle.

«Poodi ja restorani tahtva, et lihha olõssi kõik aig anda,» ütles Ivar, kellel om parhilla päält 200pääline lambakari, tuust 50 nuurt oinast, kelle liha kaubas lätt.

Nuu oina läävä päämidselt elosast pääst vällämaalõ. Päält 38kilodsõ ja kooni aastadsõ oina elonkaalukilost mastas kats eurot.
«Sändsest oinast saat kõgõ parõmba liha, esi süü kah säänest,» ütles Ivar. Söövä tõsõki hää meelega, tuuperäst kutsutas lambalihamüüjit ka tõisi mihklilaatu pääle.

Harju Ülle, Uma Leht

KÜSK toetab ka 2015. aastal vabaühenduste arengut

Kodanikuühiskonna Sihtkapital avab taas arenguhüppe taotlusvooru. Toetame ka 2015. aastal projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Kokku jagame ühingutele seekord kuni 420 000 eurot.

Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest, samuti oma senise tegevuse mõjust ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.

Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti ellu viia alates 1. maist 2015 kuni 16 kuu jooksul. Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi.

Projekte ootame 3. veebruariks 2015 kell 15.00. Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning järgmisest nädalast ka infopäevade ning organisatsiooni arengu kavandamise koolituste kava leiate: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah15

Allikas: Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Rahvusraamatukogule kingitakse käsitsi valmistatud teos

“Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid”. Foto: Rahvusraamatukogu

Täna, 3. oktoobril kell 16 annab kultuuriminister Urve Tiidus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis raamatukogule üle hutsuuli kultuuri tutvustava käsitsi valmistatud teose ning avatakse näitus „Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid“.

Ukraina Kultuurikeskuse poeetilise punase raamatu projekti raames valminud teos ”Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid” tutvustab hutsuuli luule ja illustratsioonide kaudu nende kultuuri eripära ja iseloomu.

Raamatu tegemist toetasid Ukraina Ivano-Frankivski oblasti kuberner Mykhailo Vyshyvaniuk ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas: „Meil on au olla 30 maailma raamatukogu seas, kellele see väärtuslik kingitus tehakse ning unikaalse teose säilitamine usaldatakse“.

Raamatuesitlusel avatakse ka hutsuuli kultuuri tutvustav näitus, kus eksponeeritakse rahvarõivaid ja salle. Näitus jääb Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatuks 10. oktoobrini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

“Tegusa Eesti” stipendiumikonkurss otsib uut laureaati

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) avas 1. oktoobril 3000 euro suuruse “Tegusa Eesti” stipendiumi uue taotlusvooru, kuhu oodatakse kandideerima toetust vajavaid sotsiaalseid ettevõtteid.

“Tegusa Eesti” stipendiumifond tunnustab sotsiaalselt aktiivseid algatusi juba kuuendat korda. Stipendiumit saavad taotleda ühiskonnale lisaväärtusi loovad ettevõtted, mis on tegutsenud vähemalt ühe aasta. Taotlusi võetakse vastu oktoobri lõpuni, stipendiaat kuulutatakse välja novembri keskpaigas.

“Tegusa Eesti” stipendiumi antakse välja kaks korda aastas ning käesoleva vooru avaldusi võib saata järgneva kuu jooksul kuni 31. oktoobrini. Kõikidel stipendiumist huvitatud sotsiaalsetele ettevõtetel palume ühendust võtta Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga aadressil stipendium@sev.ee.

Lähem info: http://sev.ee/2014/10/tegusa-eesti-stipendiumikonkurss-otsib-uut-laureaati/

Allikas: SEV

Naatas otsma neländä Uma Pido lavastajat

Uma Pido kõrraldaja nakkasõ otsma neländä pido lava pääle säädjät. Otsitas inemist, kiä tiid, kuis panda pido kõnõlõma mõtsast ja väeliisist puiõst.

Lavastaja piässi võro keelest vähämbält arvo saama, viil parõmb, ku kõnõlõs kah. Viil oodõtas timä käest lõunaeestläisi kultuuri tundmist, inemiisiga hääd läbisaamist ja mõistmist üten tüüd tetä. Lavastaja piässi mõistma vällä märki, kuis saasi pidol ütevõrra hää olla ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är, et taa om kõigi ütine pido.

Üts esieräline suuv om kah: lavastaja pidänü mõistma vällä üldä võrokeelidse sõna «pedäjämähäjauh» (vannul aigõl om põh’arahvidõ hulgan (ka mi maal) kehväl aol pedäjämähkä söögis pruugit, muu hulgan leevätahta sisse pant). Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lava pääle säädmine, a oodõtas ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült.

Lavastaja piässi hindäst märki andma 28. rehekuu pääväs. Kuu lõpun kuulutõdas IV Uma Pido lavastaja vällä. Pido tulõ Põlvan 28.05. 2016. Teedüst saa mano www.umapido.ee päält vai Uma Pido projektijuhi Ojari Triinu käest triinu.ojar@wi.ee vai tel 5332 2153.

Uma Leht

Avatakse Viljandi gümnaasiumi maalilaagri näitus

8. oktoobril kell 16.30 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas Viljandi gümnaasiumi näitus „Rohelise mitu varjundit“.

Gümnaasiumi õpilased olid 11.–15. augustil maalilaagris, kus suurem osa ajast kulus Viljandi vaadete jäädvustamisele ning ühel päeval oldi Valmieras. Viljandis alustasid õpilased maalimisharjutust lauluväljaku ümbruses, seejärel Viljandi järve ääres Kaevumäel ja I Kirsimäel. Maalilaagrite lahutamatu osa – vihm – oli kõikjal kannul ja vahepeal segas töötamist, kuid tänu õpilaste positiivsusele ja töötahtele maaliti suur hulk kauneid maale. Laagris oli õpilasi, kes olid päris esimest korda kui ka neid, kellel oli varasem kogemus. Iga päeva lõpus analüüsiti koos tehtud töid ja õppeprotsess ning kogemused edenesid hästi.

Ajapikku sai roheline endale üha rohkem varjundeid. Kui palju keegi neid leidis, on vaataja silmade kogemuse ja vaatlemise kannatlikkuse otsustada. Samale rohelisele leiti erinevaid vasteid, leiti ilma muutlikkuse kiuste, sest vahelduv pilvisus ja iga hetk algav või üle tuhisev vihmahoog ei ole kerged looduse jäädvustamise tingimused.

Näitus jääb avatuks 15. novembrini. Viljandi muuseumi näitusemaja asub aadressil Johan Laidoneri plats 10 ja on avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17.

Allikas: Viljandi muuseum

Võru linn tunnustas aasta õpetajaid

Eile õhtul Kandles toimunud õpetajate päeva pidulikul vastuvõtul kuulutas Võru linnavalitsus välja Võru linna aasta õpetajad 2014. Aasta Õpetaja 2014 auhinna pälvis Raili Kikas, K ülli Pihlile ja Sirje Parvele omistati elutöö eest Aastate Õpetaja 2014 austav nimetus. Laureaate premeeriti nimeliste meenete ja 600-euroste reisibüroo kinkekaartidega.

Seitsmendat aastat toimunud ürituse peakangelannad teenivad oma igapäevast leiba: Raili Kikas Võru Kesklinna koolis klassiõpetajana, Külli Pihl Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis logopeedina ja Sirje Parv Võru Kesklinna koolis saksa keele õpetajana.

Tunnustamise eesmärgiks on tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.

Pidulik vastuvõtt jätkus tšellokvarteti C-Jam kontserdi ja šampanja/suupistelauaga.

Allikas: Võru linnavalitsus