september 2014 Archives

Fookusesse tõstetakse laste parimad huvid

Täna toimub MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel Tallinnas Hopneri majas rahvusvaheline seminar “Lapse parimad huvid”, millele koguneb üle 130 lastekaitsetöötaja üle Eesti.

Tegu on järjekorras kolmanda tasuta seminariga õigusalaste seminaride sarjast “Samal poolel – lapse poolel”, mis on suunatud lastekaitsetöötajate pädevuse tõstmisele, ning mida MTÜ Lastekaitse Liit korraldab koostöös Eesti Advokatuuri ja Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudiga.

” On suur rõõm näha, et lastekaitsetöötajate huvi antud teema vastu on nii suur. Lapse õigus tema parimate huvide esikohale seadmisele on 20. novembril 25-aastaseks saava ÜRO Lapse õiguste konventsiooni üks aluspõhimõte. Lastel on täiskasvanutest väiksem võimalus oma huvide eest seista ning seega peavad lapsi mõjutavate otsuste tegijad selgelt nende huvidest teadlikud olema ,” rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Martin Medar.

Seminaril käsitletakse lapse parimate huvide temaatikat eri vaatenurkadest, ettekanded teevad oma ala tunnustatud spetsialistid lastepsühhiaater Piret Visnapuu- Bernadt, Nõmme LOV lastekaitse peaspetsialist Kati Valma, Ida-Soome Ülikooli lapse õiguste professor Suvianna Hakalehto-Wainio, advokaadid Ene Ahas, Helen Hääl ja Senny Pello.

Loe edasi: Fookusesse tõstetakse laste parimad huvid

Maaelu Edendamise Sihtasutus kolis Viljandisse

Täna avas Viljandis ametlikult oma uksed Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Sellega lõppes sihtasutuse kaks aastat ette valmistatud kolimine Tallinnast Viljandisse.

“Ettevalmistused sihtasutuse kolimiseks Tallinnast Viljandisse algasid üle kahe aasta tagasi. Tänaseks on rekonstrueeritud ajalooline hoone, mis kaunistab Viljandi linnapilti. Pealinnast välja kolimine tõi meid kindlasti maainimesele lähemale,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Viljandis tegutseb sihtasutus aadressil Oru 21, mis selleks tarbeks rekonstrueeriti. Hoone rekonstrueeris AS Pärlin. MES nõukogu otsustas võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmisega tegeleva sihtasutuse kolida Tallinnast Viljandisse kaks aastat tagasi.

Laupäeval 20. septembril kell 11-14 toimub MESi uues majas lahtiste uste päev, kus saab tutvuda rekonstrueeritud maja ja sihtasutuse tegevusega.

ERM kutsub oma kohta pildistama

Eesti Rahva Muuseum on välja kuulutanud fotovõistluse ”Minu koht”, mille eesmärgiks on koguda fotosid ja kirjeldusi Eestis elavate inimeste meeliskohtadest ja nende tähendustest.

Võistlus on üks Eesti Rahva Muuseumi näituse ”#Niisama linnas” raames toimuvatest osalusprojektidest, millega soovitakse anda võimalus muuseumi tegevuste ja näituste kohta kaasa rääkida ka neil, kes igapäevaselt muuseumidega kokku ei puutu.

Näitusel „#Niisama linnas“ on oma linna- ja maailmanägemuse tutvustamiseks antud sõna lastele ja noortele, kelle intervjuude, linnajalutuskäikude, kodulinna kaartide ja onnikavandite põhjal näitus on sündinud.

Võistlus kestab 19. oktoobrini. Võitjad selguvad oktoobri lõpus. Võistlusele saabunud parimatest ja huvitavamate kirjeldustega fotodest tehakse näitus, mis avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas novembri teises pooles.

Täpsema info leiab siit.

Vanemuise Sümfooniaorkester ja kontserdimaja avavad hooaja

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontserdid toimuvad 19. septembril Vanemuise kontserdimajas ja 20. septembril Jõhvi kontserdimajas. Dirigeerib Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.

Neljandat hooaega Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendina alustav Paul Mägi jätkab enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. Selle aasta kavas on César Francki “Sümfoonia d-moll” Vanemuise Sümfooniaorkestri esituses ja Charles Gounod’ “Messe solennelle de Sainte Cécile”, kus orkestrile lisaks on laval solistid: tenor Aldo Caputo Itaaliast, Jānis Apeinis Läti Rahvusooperist, sopran Aile Asszonyi Rahvusooperist Estonia ja ka Vanemuise ooperikoor ning Tartu Noortekoor.

2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi “Reekviem”, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki “Stabat mater” ning mullu toimus hooaja avakontsert Riia Toomkirikus, kus oli kavas Felix Mendelssohni oratoorium “Elias”.

19. septembril kell 17. 30 esitleb Paul Mägi Vanemuise suure maja fuajees vastvalminud helikandjat Tubina ooperi “Reigi õpetaja” salvestusega. Salvestuse muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, peaosades laulavad Jassi Zahharov (RO Estonia), Karmen Puis ja Mati Turi.

Kontserdid toimuvad Vanemuise ja Eesti Kontserdi koostööprojektina. Kontsertide algus on kell 19.00.

Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas saab juhiluba vahetada

Alates 18. septembrist saab Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas juhiluba vahetada.

Peamiselt puudutab see sõidukijuhte, kelle loa kehtivusaeg hakkab ümber saama. Nüüd ei pea selle toimingu jaoks enam liiklusregistri büroosse tulema ning samuti on e-teeninduses vormistatud juhiloa vahetus ka tunduvalt odavam – ainult 20 eurot tavalise 26 euro asemel.

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul on juhiloa vahetamine e-teeninduses mugav ja lihtne ning säästab aega. „Juhiluba võite vahetada sõltumata ajast ja kohast, näiteks kasvõi hilja õhtul või puhkepäevadel kodus olles,“ selgitas Kangur. Tema sõnul vahetatakse juhiluba üldjuhul selle kehtivuse lõppemisel, kuid seda tuleb teha ka juhiloa omaniku isikuandmete ja sõiduki juhtimisõiguse kategooria muutumisel või siis, kui juhi terviseseisund ei luba enam juhtida juhiloale märgitud mootorsõidukit.

Varem pidi juhiloa vahetaja alati tulema kohale büroosse, kus ta suunati fotoboksi fotot tegema ning seejärel tuli tal klienditeenindajale esitada paberkandjal tervisetõend ning muud dokumendid. Sageli tuli ka järjekorras seista. Enne juhiloataotluse vormistamist tuli leida ka riigilõivu tasumise võimalus. Pärast juhiloa valmimist tuli jälle ette võtta teekond liiklusregistri büroosse, et uus juhiluba kätte saada ning vana juhiluba ära anda. Kõik see nõudis aega ja ette planeerimist. Loe edasi: Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas saab juhiluba vahetada

Liiklusohutuse aktsioon “Me hoolime ja märkame”

1. oktoobril 2014 algusega kell 10:30 toimub Võru maakonna lasteaedadele suunatud liiklusohutusele suunatud aktsioon “Me hoolime ja märkame”. Aktsioon viiakse läbi koostöös politsei-ja piirivalveameti, maanteeameti, Võru maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsuste liiduga.

Aktsioon toetab maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti, 29. septembril algavat ühiskampaaniat, mis kutsub inimesi üles end kaasliiklejatele nähtavaks tegema.

1. oktoobril kell 10:30 oodatakse samaaegselt kõiki maakonna lasteaedade lapsi tänavatele liiklema. Kõikide maakonna lasteaedade juures tutvustavad liiklemise reegleid politseiametnikud, abipolitseinikud, Maanteeameti ennetustöötajad ning Kodutütarde Võrumaa ringkond ja noorte kotkaste Võrumaa malev.

Aktsiooniga soovitakse juhtida liiklejate tähelepanu asjaolule, et lisaks koolilastele tulevad sügisel liiklusesse ka kõige väiksemad – lasteaialapsed, kellega tuleb samuti arvestada.

“Lapsele on oluline hea eeskuju, ja seda mitte täiskasvanute jagatavates sõnades, vaid nähtavates tegudes. Kui lasterühma saatjal on enda paremini nähtavaks tegemiseks seljas ohutusvest, siis ka lapse vanemad võiksid väiksematele anda head eeskuju ja varustada end helkuriga või miks mitte niisamuti ohutusvestiga,” soovitas kampaania üks eestvedajatest noorsoopolitseinik Elar Sarik.

Pühapäeval on Pärnu-Jaagupis suur spordipäev

Pühapäeval, 21. septembril toimub liikumisaasta raames Pärnu-Jaagupis suur spordipäev.

Kell 10.30 algavad lastejooksud. Joostakse kolmes vanusegrupis 300 m ja 700 m. Seejärel algusega 11 on võimalus kõikidel osa võtta tervisekäimisest 4 km distantsil koos juhendajaga.

Keskpäeval antakse start Pärnu-Jaagupi XI poolmaratoni teatejooksule (ekiden). Teatejooks toimub kuueliikmelistes võistkondades. Joostakse etapiti 2,5-5-2,5-5-2,5-3,5 kilomeetrit, mis kogudistantsina annab kokku poolmaratoni. Sellel aastal on jooksurajal distantside muudatused. Samal ajal alustab SK Sparta oma heategevusliku treeningprogrammiga spordikeskuses. Tulu läheb spordikeskusesse vajaliku inventari soetamiseks. Juhendiga saab tutvuda Pärnu-Jaagupi spordikeskuse kodulehel: http://www.pjsk.ee/poolmaraton/.

Mälestuskontsert Võru Kandles: 20 aastat parvlaeva Estonia hukust

28. septembril kell 18 toimub Võru kultuurimajas Kannel parvlaeval Estonia hukkunute mälestuskontsert.

Esinevad: XXI Sajandi Orkester, dirigent Erki Pehk ning solistid Johan Randvere (klaver), Rene Laur (saksofon) ja Lisanne Altrov (viiul)

Kavas: J. S. Bach, W. A. Mozart, J. Brahms, J. Massenet, J. Sibelius, S. Rahmaninov, F. Chopin, P. Mascagni, A. Pärt, K. Tamra, H. Eller

Kontserdisaalis. Pileti hind 5 €. Eelmüük Võru Kandle kassas ja Piletilevi müügipunktides

***

Kell 17 mälestushetk “Estonia” laevahuku mälestusmärgi juures Seminari pargis.

Tänavu saab Kangro kirjanduspreemia Janika Kronberg

622280_10151237295407978_127077971_o — Janika Kronberg. Foto: Facebook

Tänavuse Kangro kirjanduspreemiaga on Võru maavalitsus otsustanud tunnustada kirjandusteadlast Janika Kronbergi kirjandus- ja kultuuriloolise reisiraamatu “Rännud kuue teejuhiga” eest.

Janika Kronbergi raamat vastab kõigile Kangro preemia statuudi kriteeriumitele. Zürii hindas raamatu puhul selle sisutihedust, tuumakust, kangrolikkust ja rikkalikku kultuuriloolist ainet. Tegu ei ole pelgalt reisiraamatuga, vaid autor toob lugejateni oma rännakud kogu maailmas, mis on ette võetud tuntud eesti kirjanike jälgedes.

Raamat algab reisiga Friedebert Tuglase käidud radadel Hispaanias. Edasised sammud viivad peale Euroopa veel Aasiasse ning Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse, teejuhtideks Karl Ristikivi, Henrik Visnapuu, Eduard Vilde, Ivar Grünthal, Karl Ast-Rumor jt. Osad raamatu reisikirjad on avaldatud varem nii ajakirjanduses kui ka ajakirjas Looming. Esmakordselt näeb raamatus aga trükivalgust reisilugu “Ex oriente lux. Karl Ast-Rumoriga Indias ja Sri Lankal”. Just Võrumaal Päevakeste külas sündinud ja New Yorgis surnud Ast-Rumor on autori üheks lemmikumaks uurimisobjektiks.

“Rännud kuue teejuhiga” valiti ka 2013. aasta Eesti parimaks reisiraamatuks.

Loe edasi: Tänavu saab Kangro kirjanduspreemia Janika Kronberg

Ilmus Eesti lindude värviraamatu 1. osa

Eesti ornitoloogiaühing andis välja Eesti lindude värviraamatu 1. osa, kus ootab värvimist meie 20 tuntumat lindu, keda hiljem on lihtne ära tunda looduseski.

Värviraamat on mõeldud nii mudilastele kui ka koolilastele, kontoriametnikele kui ka vanaemale-vanaisale, nii algajale linnuhuvilisele lindudega tutvumiseks kui ka kogenud ornitoloogile oma teadmiste kontrollimiseks.

Raamatu on koostanud ja kujundanud Elo Hermann ja Marge Nelk firmast ÕÄ, joonistanud Triin Kaasiku. Värviraamatut on võimalik soetada Eesti Ornitoloogiaühingu kontorist, Tartu Loodusmajast ning Rahva Raamatu ja Apollo poodidest.

XIX Avatud Ühiskonna Foorum toob täna Eestisse maailmaklassi poliitikaanalüütikud

Tänavune Avatud Eesti Fondi aasta tippsündmus ehk arvult juba 19. Avatud Ühiskonna Foorum vaeb pehme ning kõva võimu omavahelisi suhteid.

Täna, 18. septembril kella 13-18 Tallinnas toimuv foorum toob Eestisse peaesinejana särava poliitikaanalüütiku, president Putini endise majandusnõuniku Andrei Illarionovi. Illarionovi ettekanne püüab leida vastust küsimusele, kuidas liberaaldemokraatlikud riigid suudavad hakkama saada infosõja tingimustes ning milline peaks olema vastus agressorile.

“Eesti kui väikeriigi peamine tugevus on väärtuspõhine pehme võim, mis põhineb avatusel, vabadusel ja vastutusel. Tänase infosõja tingimustes on eriti oluline küsida, kuidas saame neid väärtusi ning sellega end ja oma riiki kaitsta ja tugevdada,” märkis Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Pärast avaettekannet kuulatakse Illarionovit mõtteid vahetamas Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja demokraatiauuringute organisatsiooni Freedom House juhi David J. Krameriga. Arutelu juhib inimõigusorganisatsioonide võrgustiku Ariadne juht Jo Andrews.

Loe edasi: XIX Avatud Ühiskonna Foorum toob täna Eestisse maailmaklassi poliitikaanalüütikud

Parim mahetootja 2014 on Konju mõisa talu

Eesti parimaks mahetootjaks 2014 valiti Konju mõisa talu Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiimatoodete valmistamisega. Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi toodetav Urvaste kama.

“Klassikalise põllumajanduse kõrvale on tekkinud väga teadlik mahetootmine. Hektarite arv mahetootmises on hüppeliselt kasvanud, kuid peame pingutama selle nimel, et kodumaine mahetoodang jõuaks üha enam ka valmistoodetena kaubandusse,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar tänukirjade üleandmisel. “Huvi Eesti mahetoodete vastu on järjest suurenenud ja ka tootjad oskavad üha paremini mahekaupa välja pakkuda.”

Välja anti tiitlid “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014”. Fotod auhinnatseremooniast!

“Parim mahetootja 2014” on R Capital OÜ (Konju mõisa talu) Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiima tootmise ja töötlemisega. Teise preemia sai Arne Kokla Tõnise talust Hiiumaal ja kolmanda preemia sai Ants Schmidt Tuuma talust Võrumaal.

“Konju mõis väärib tunnustust eelkõige sellepärast, et nad on väga aktiivselt panustanud tarbijate teavitamisse ja tegelenud mahetoidu tutvustamisega. Talu peremees Martin Repinskiarendab tõsiselt kitsekasvatust, neil on üle 200 lüpsikitse ja tegelevad nii kitse- kui lehmapiima otsemüügiga,” rääkis Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”, teise koha sai OÜ Pagar Võtaks kanepiseemnetega rukkileib Öko eest ning kolmanda koha OÜ Wilawander mustsõstrasiirupi eest. Publiku lemmikuks valiti OÜ LaMuu Pistaatsiajäätis.

“Valikus oli palju erinevaid tooteid – piimatooted, mahlad, küpsetised. Eriti hea meel on, et turule on tulnud ka esimene valmistoode mahelihast,” ütles Airi Vetemaa. “Parima mahetoote Urvaste kama puhul on tegemist traditsioonilise tootega. Tore on see, et seda kama toodavad kohalikud aktiivsed naised.”

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:

OÜ La Muu sidrunisorbett – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Allew Magusameistri šokolaaditrühvel puidust kinkekarbis – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Koplimäe talu tatraküpsised – Oma talus kasvatatud tatra väärindamine;
Sirloin OÜ vinnutatud liha “Traditsioonitruu” – Esimene Eesti maheveiselihast valmistoode.

Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat üle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja -toodet valiti viiendat korda.

Käivitus meestele suunatud kampaania “Mees peab olema viljakas”

Eile, 15. septembril algas ja 5. oktoobril lõppeb üle-eestiline puu- ja köögiviljade kampaania “Mees peab olema viljakas”. Kampaania keskendub meestele vanuses 20-40 aastat. Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Kärt Russaku selgitusel soovitakse selle kampaania käigus suurendada meeste teadmist, kuidas puu- ja köögiviljade söömine (minimaalselt 5 portsjonit päevas) aitab tervist hoida või parandada. “Soovime lihtsustada sihtrühmal soovituse täitmist, pakkudes inspiratsiooni ja tuge ning sihtrühma sellel perioodil aktiivselt kaasata.”

Tervisespetsialisti sõnul on lühidalt puu- ja köögiviljade söömise kasu tervisele järgmine:

Aitavad hoida või saavutada normaalset kehakaalu
Neis leiduvad ained aitavad ennetada haigusi (vähid, südame-veresoonkonna haigused jne)
Aitavad kaasa immuunsüsteemi tugevdamisele
Aitavad vererõhku kontrolli all hoida
Aitavad hoida vere kolesteroolitaset kontrolli all

Soovitus on süüa minimaalselt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas. 1 portsjon = 100 g ehk umbes üks peotäis. Köögiviljade hulka loetakse ka külmutatud, konserveeritud, kuivatatud kujul viljad, isegi mahl (teatud piirangutega). Russak juhib tähelepanu sõnale “minimaalselt”, väidetavalt pole selle mõiste sisulisele tähendusele eelnevalt kommunikatsioonis piisavalt keskendutud. Soovitav kogus on seotud kehakaaluga, seega meestele on kindlasti soovitatav süüa isegi rohkem kui 5 portsjonit päevas.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014 raames.

Viljandi maavalitsuse tervisetuba korraldab puu- ja köögivilja kampaania raames mitmeid erinevaid kõikidele maakonna igas vanuses ja -soost inimestele, mille kohta leiab lisainfot Tervisetoa koduleheküljelt või FB lehelt!

EAS: piirkonna ettevõtte kategooria finalistid on Dale LD., Loodusvägi ja Pintmann Grupp

Dale LD. AS (Hiiumaa), Loodusvägi OÜ (Tallinn) ja Pintmann Grupp OÜ (Võrumaa) konkureerivad aasta piirkonna ettevõtte peaauhinnale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursil Ettevõtluse Auhind 2014, mille võitjad selguvad 9. oktoobril.

Võrumaa ettevõte Pintmann Grupp OÜ opereerib Kubija hotell-loodusspaad, mille juurdeehitusena avati 2012. aastal spaa-ja saunakeskus ning kaasaegne Euroopa tasemel unekliinik. Ligi 50 töötajaga ettevõte paistab silma motiveeriva tööandjana ning on võitnud Eesti klientide usalduse, kelle osakaal ulatub ligi 80 protsendini. Ettevõtte 2013. aasta käive oli 1,8 miljonit eurot.

Tallinnas tegutsev Loodusvägi OÜ on pühendunud kodumaiste mahetoodete väljaarendamisele, tootmisele ja turustamisele Euroopas. Mullu 265 000 eurose aastakäibe saavutanud ettevõte kasvatas viimase kahe aastaga oma tooteportfelli neljalt tootelt 55-le ning arengule on hoogu andnud mahetoodangu ekspordi alustamine Soome, Rootsi, Taani, Belgia ja Ühendkuningriigi turule. Ettevõtte kaudu saavad oma toodangut turustada mitmed Eesti väiketootjad.

Hiiumaa ettevõte Dale LD. AS tegutseb juba 1991. aastast ning 2013. aasta käive ulatus 3,9 miljoni euroni. Ligi 50 töötajaga ettevõtte konkurentsieelised tulenevad ettevõtte pikaajalisest tehnoloogilisest ning ettevõtte juhtkonna kogemustest, samuti tootmise paindlikkusest ja kvaliteedist. Dale LD. on väga hinnatud tööandja ning panustab kohaliku kogukonna arengusse.

Aasta piirkonna ettevõtte konkursil tunnustatakse ja tuuakse teistele eeskujuks majanduslikult edukaid, peamiselt siseturule suunatud väikeettevõtteid, mille käive või bilansimaht ulatub kuni kümne miljoni euroni ja mis on olulise piirkondliku mõjuga, kaasa arvatud Harjumaal või Tallinnas.

Loe edasi: EAS: piirkonna ettevõtte kategooria finalistid on Dale LD., Loodusvägi ja Pintmann Grupp

Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks

Munkpreester Stefan Ots. Foto: Mihkel Hurt

Jõgeva vallas Laiuseväljal tähistati Laiuse Jumalaema Sündimise koguduse loomise 165. ja selle kiriku 150. aastapäeva. Pärast jumalateenistust koguti allkirju külakabeli ehitamiseks lootusetult lagunenud kirikuhoone asemele.

Usu-ja kultuurisündmuse sissejuhatuseks helistas kella Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses aastail 1951-1987 ametis olnud preestri Ermil Alliku poeg Georg Allik, kes kuni õpetanud Tartu Ülikoolis inglise keelt erinevate erialade üliõpilastele. “Praegu on siinsel kirikul seinad vaevalt püsti seismas ja torn viltu vajanud. Inimesed on minult küsinud, miks ajaloolise kultusehoone korda tegemiseks midagi ette ei võeta. Olen seletanud, et selle taastamine on väga keeruline ja võib kergesti jääda rahapuuduse taha. Küll aga võiks kirikuhoone asemele ehitada väike külakabel, milles paikneksid altar, ikoonid ja laud jumalateenistuse pidamiseks. Kõige olulisem on, et kabeli rajamise mõtet toetaks Eesti apostliku kiriku õigeusu kiriku valitsus.”

Loe edasi: Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks

90 aastat tagasi startis Eesti esimene elektrirong

Laupäeval, 20. septembril täitub 90 aastat päevast, mil Eestimaa pinnal tegi oma esimese reisi elektrirong. Seda päeva peab oma sünnipäevaks Eesti Liinirongid AS ehk Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron, mis on elektrirongiliikluse järjepidevuse kandja.

“Tallinna ja Pääsküla vahele Baltimaade esimese elektriraudtee rajamise võimalusest hakati esmakordselt rääkima 1920. aastal, kohe peale Vabadussõja lõppemist,” rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip . “Täna ajas tagasi vaadates tuleb tunnustada vastse Eesti Vabariigi juhtide otsustusjulgust – elektrivedurite ja -raudteede arendamine oli kogu maailmas veel üsnagi algusjärgus. Kiita tuleb ka toonaste riigijuhtide tegutsemiskiirust – vaid nelja aastaga sai plaan teoks.” Andrus Ossip lisas, et raudteega seonduvaid otsuseid langetatakse Eestis julgelt ja kiiresti ka täna. “Otsus vahetada ühekorraga välja kogu riigi reisirongiliikluseks vajalik veeremipark on kogu maailmas üsna harukordne ning väärib kindlasti tunnustamist. Eestil oli siinjuures väärikas eeskuju ja kogemus omal võtta,” ütles Andrus Ossip.

Elektriraudtee on Eestis Andrus Ossipi sõnul jätkusuutlik. “90 aastat on väärikas number, kuid hoolimata oma kõrgest east on Elron teotahet ja “elektrit” täis,” sõnas Andrus Ossip. “Kavatseme oma reisijaid kvaliteetselt teenindada veel vähemalt sama kaua.”

Loe edasi: 90 aastat tagasi startis Eesti esimene elektrirong

Taastuvenergia seminar Viljandimaal toob fookusesse säästvad energialahendused

7. oktoobril toimub Suure Kõpu mõisas Viljandi maakonna taastuvenergia seminar. Pärastlõunal toimuvale seminarile on oodatud kohalike omavalitsuste- ja korteriühistute esindajate kõrval nii ettevõtjad kui ka kõik eraisikud, kes ühel või teisel viisil oma halduses olevatele hoonetele säästvamaid energialahendusi otsivad.

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase sõnul saavad osavõtjatele tasuta seminaril esinejate näol kokku Eesti parim energiasäästu-alane kompetents ühelt poolt ning energia kasutajate praktika teiselt poolt. “Me kõik sõltume energiast vähesemal või rohkemal määral. Põhjamaana teame, et suurima osa meie kõikvõimalikest kuludest moodustavad hoonete soojana hoidmise kulud. Seda nii kodude, koolimajade, tootmishoone kui kortermajade puhul. Kõige suurema osakaaluga ühishuvi on meil seega rakendada kõikvõimalikke abinõusid, suutmaks nii täna kui tulevikus vajaliku soojuse eest tasuda. See tähendab aga tarku energiasäästulahendusi ning – investeeringud.” selgitas Kase. “Kõikide nende teemade üle saame seminaril arutada ning asjatundjate käest küsimustele vastuseid. Kui meil õnnestub taastuvenergia- ning energiasäästu valdkondadesse paigutamiseks Euroopa Liidult toetust saada, siis on raha otstarbekaks kasutamiseks vaja kindlasti valmis olla.”

Osalemine seminaril tasuta. Osalemiseks registreerimine!

Loe edasi: Taastuvenergia seminar Viljandimaal toob fookusesse säästvad energialahendused

Lugude õhtu “Visandeid Edgar Valterist” koos Vahur Kersnaga Pokumaal

Pokumaa tähistab Edgar Valteri 85. sünniaastapäeva meenutuste õhtuga “Visandeid Edgar Valterist” Pokukojas 21. septembril kell 15. Oma teekaaslasest ja sõbrast kõnelevad Fred Jüssi, Heiki Ernits, Tiiu Randviir, Alo Murutar, Peeter Tooma, Ülo Vilimaa jt. Põnevaid seiku meenutavad ka kunstniku hilisemad tuttavad Urvaste vallast. Juturingi veab Vahur Kersna. Et kohtade arv on piiratud, saavad meenutusõhtust osa võtta ainult registreerunud külastajad.

Kirjastus Elmatar tutvustab Edgar Valteri lugude põhjal koostatud “Noodaspea luiskelugude” CD-d, millele on hääle andnud näitleja Tõnu Tamm, kes samuti meenutusõhtul osaleb.

Lastelegi on 20. ja 21. septembril Pokumaal tavapärasest rohkem tegevusi. Laupäeval saab Merike Tiimanni juhendamisel meisterdada heinanukke, pühapäeval proovida kätt maalimise ja looduslikest materjalidest meisterdamise kallal, juhendajateks Kanepi kandi kunstnik Epp Marga ja Eesti Vabaõhumuuseumi perenaine Age-Li Liivak.

Edgar Valteri loomingus on looduskunstil tähtis koht – armastas ta ju puukujukesi kõhvitseda, tema kujutlusvõimest on sündinud raamat “Kuidas õppida vaatama” ja meile kõigile tuttavad pokud. Eelmisest sügisest on Pokukojas avatud “Etsi tuba”, kus on Edgar Valteri Pöörismäe ateljeest pärit sisustus, maalitarbed, hobiasjad ja visandid.

Geomar kehahooldustoodete kampaania kogus puuetega laste hoiukodudele ligi 3000 eurot

Möödunud aasta septembris alguse saanud Geomar kehahooldustoodete heategevuskampaaniaga kogunes aasta jooksul SA TÜK Lastefondi sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks 2777 eurot.

Tegemist oli koostöös OÜ Aravoniga läbi viidud kampaaniaga, mille raames annetas ettevõte igalt müüdud Geomar tootesarja kehahooldustootelt 1 euro Lastefondile.

Kampaania käigus kogutuga rahastatakse Lastefondi 2015. aasta põhikampaaniat “Unistuste puhkus”, mille eesmärgiks on toetada sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning kogu perele tugiteenuste pakkumist.

Loe edasi: Geomar kehahooldustoodete kampaania kogus puuetega laste hoiukodudele ligi 3000 eurot

Tartu tantsuklubi “Inglise tantsud” Tiigi seltsimajas

Liam Robinsoni tantsubänd koosseisus (vasakult) Tim Walker, Liam Robinson ja Nina Zagorski. Foto: Phil Crow

Kolmapäeval, 24. septembril 2014 kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) Tartu tantsuklubi “Inglise tantsud”.

Liam Robinsoni tantsubänd (The Liam Robinson Dance Band) on taaskord Tiigi seltsimajas toimuva Tartu tantsuklubi külaliseks. Inglased mängivad peamiselt oma kodukandi, Inglismaa idaosas asuva Lincolnshire maakonna, külapidude tantsumuusikat. Kui tantsijatel on huvi, siis on nad suutelised haarama tantsurahva mitmeks tunniks oma kütkeisse. Vaatamata sellele, et inglise rahvatantsud on valdavalt kontratantsud, on need lihtsad, kiirelt õpitavad ning väga lõbusad. Ansambel on välja andnud tantsumuusikaga albumid “Welcome Here Again” (2011) ja “So Merrily Danced” (2014).
Ansamblis musitseerivad:
Liam Robinson – 2-realine lõõtspill, laul ja tantsuõpetus;
Tim Walker – löökriistad, kornet, laul;
Nina Zagorski – klaver, laul.

Lisainfot ansambli kohta!

Loe edasi:

Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn

Kaader eelmise Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2013 Väike-Õismäe visioonivõistluse näituselt. Foto Reio Avaste.

Seoses Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite vahetumisega kinnitas suursündmuse ümarlaud järgmise biennaali uueks teemaks Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni “Isejuhtiv linn”. Peaaegu täpselt aasta pärast algav kuupikkune arhitektuurifestival räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod.

TAB 2015 kuraatori Marten Kaevatsi sõnul saavad lähikümnendite suurimaks ruumi mõjutajaks just isejuhtivad autod. “See muudab liikuvuse tõhusamaks: tänavate läbilaskvus suureneb, sõidukite arv väheneb, kasutuks muutuvad hiiglaslikud liiklussõlmed, vähemaks jääb liiklusõnnetusi ning majade ees parkivaid autosid. Magistraaltänavatel ja majadevahelisel jääb väärtuslikku ruumi üle ning TABi ajal uurime, mida see linna, linnaelanike ja arhitektide jaoks tähendab,” selgitab Kaevats.

2015. aasta biennaal keskendub linlaste vabadusele, loovusele ja ruumitaju muutusele. Eesmärk on pakkuda nägemust tuleviku Tallinnast. Kasutades kolmanda tööstusrevolutsiooni, eriti isejuhtivate sõiduvahendite tehnoloogiat ja kogukondlikku mõtteraamistikku, pakub biennaal senise linnaplaneerimise mõttemudeli asemele uued mängureeglid. Muutuvas keskkonnas tegutseva kogukonna käitumisest otsitakse biennaalil uusi tüpoloogiaid linnaruumile ja arhitektuurile: alates linnakoe ümbermõtestamisest, planeerimisprotsesside kaasajastamisest kuni liikuvusrevolutsioonini.

Loe edasi: Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn

Tallinna Lasteteater Lepatriinu tervitab kõiki oma väikeseid vaatajaid

Juba rohkem kui 8 aastat on Lepatriinu Lasteteater pakkunud lastele jõulurõõmu oma toredate etendustega. Nii saab see olema ka sel aastal! Taas valmib jõuludeks uus lavalugu, milles on laulu ja nalja – üht ikka rohkem kui teist! Etendus sobib nii tillukestele kui ka juba pisut suurematele vaatajatele. Võtame kaasa ka Jõuluvana.

Etenduse pikkus on ca 35 min.

Etendust on võimalik mängida nii suures saalis kui ka keskmises bürooruumis.

Kui soovite pakkuda lastele meeldivaid jõuluhetki, siis võtke kindlasti meiega ühendust, kiirematele parem kuupäevade valik!

Lisainfo!

Täna tähistame vanavanemate päeva

Heili Mägi foto. Allikas: Kadri Muhini fotoarhiiv

21. jaanuaril 2010 võttis Riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse. Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ning võimaldab avalikult näidata vanavanemate tähtsust eelkõige perekonna, aga ka ühiskonna jaoks tervikuna.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas. Ameeriklastel langeb see tähtpäev eestlastega samale ajale. Vanavanemate päeva tähistatakse kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana ka Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Inglismaal. Kõik riigid tähistavad seda päeva erinevatel kalendrikuudel. Kui Eestis on tegemist ilmaliku tähtpäevaga, siis Poolas on vanavanemate päev seotud katoliku kiriku usupühaga. (Allikas: Vikipeedia)

Kohalikud ettevõtted on maaelu hoidjad

Juhataja Andres Trumm tutvustas Arke Lihatööstuse tootmist

Põlva maavanem Ulla Preeden külastas AS Arke Lihatööstust. Ettevõtte juhataja Andres Trumm tutvustas külalistele tootmishoonet ning seejärel arutleti nii lihatööstuse kui maakonna arengu üle.

AS Arke Lihatööstus on üks kaheksast MTÜ Põlvamaa Patrioot liikmest, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist ning propageerivad kohalike ressursside kasutamist tootmises.

Saja kümne töötajaga on Arke Lihatööstus üks Põlvamaa suurimatest tööandjatest.

AS Arke Lihatööstus on täielikult Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Kogu 20. aastase tegutsemisaja jooksul on igal aastal kasvatud ning eelmisel aastal sai suure investeeringu toel nii tootmistsehh kui tapamaja kaasajastatud.

Sellega on loodud võimalused tootmismahtusid oluliselt kasvatada. Praegu kasutatakse lihatööstuses keskmiselt 1100-1200 siga ja 100 veist kuus. Kogu toore realiseeritakse oma kaubamärgi Karni all.

Kuigi suurem osa toodetest turustatakse Tallinnas on järgmised olulised piirkonnad just Põlva- ja Võrumaa.

Maret Reinumägi

Foto: Põlva Maavalitsus

Kogukonna kärajad Vastseliinas on kohe-kohe käes

Juba 20. ja 21.septembril toimuvad Vastseliinas Kogukonna kärajad. Osalema oodatakse vallas tegutsevate külade ühenduste esindajaid ja neid, kes oma vallas midagi soovivad ära teha.

Kogukonna kärajatele registreerimine on nüüd avatud kõigile, kes tunnevad huvi, kuidas külad vallaga edukalt koostööd teevad.
Kui oled külavanem, külaseltsi eestvedaja või alles mõtled oma piirkonnas midagi toimetama hakata, siis kuluvad teiste kogemused sulle marjaks ära.
Tule kuula huvitavaid ettekandeid, vaata Vastseliina külade tegevust ja osale kogukonna huvide kaitsmise aruteludes!
Kogu ürituse kava leiad: http://kodukant.kovtp.ee/kogukonna-karajad
Osavõtumaks 10 eurot, Peetri nimelistel 9 eurot, sest projekt, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital kannab nime “Suur Peeter ja Väike Peeter”.
Külli Vollmer