Muinastulede öö tuleb taas!

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud juba mitu tuhat aastat, tihti süütasid nad lõkkeid, et anda märku oma naabritele ja meresõitjatele.

Iidetulede meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul mere äärde, et tähistada muinastulede ööd. Tule samuti mere äärde, et süüdata lõke.

Tuletame endile ja teistele meelde, et meri, mis meid ühendab, vajab hoidmist.

“Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.”
Lennart Meri, “Hõbevalge”

Koos tuhandete lõkete ja kümnete tuhandete lõkkelistega ühistunde tekitamisele aitab kaasa Muinastulede veebileht, kuhu on võimalik teistele oma lõkkest teada anda ja kaardilt ka teisi näha.

2014. aasta 30. augustil õhtul kell pool kümme õhtul kutsume kõiki üle Eesti ja ka naabermaades juba kuuendat korda, et tähistada rohkem kui 20 aastat tagasi alguse saanud traditsiooni. Vaata ka Facebooki sündmuse lehte!

Jõgeval lõigati Euroopa rahurukist

Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudi toimus 1. augustil Euroopa rahurukki lõikus, millega tegid algust põllumajandusminister Ivari Padari ja Saksa suursaadik Christian Matthias Schlaga. Sügisel küpsetatakse Berliinis kokku 12 Euroopa Liidu riigis kasvanud rukkist sümboolne Euroopa rahuleib.
Kõik fotod rahurukki lõikusest! (Põllumajandusministeerium)
9. novembril 2014 möödub 25 aastat Berliini müüri ja “raudse eesriide” langemisest ning selle puhul pandi Saksamaal ja veel kümnes Euroopa Liidu riigis, sh Eestis, tänavu maha rukis, millest müüri langemise aastapäeva eel toimuval konverentsil küpsetatakse sümboolne rahuleib.
“20. sajand on täis kurbi sündmusi, kus sõjad on terved riigid pahupidi pööranud ja hävitanud põllumajandust,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Rahuleib on ilus initsiatiiv eriti tänastel keerulistel aegadel, kus meile tuletatakse meelde, kui oluline on rahu ja teineteisemõistmine põllumajandusele ja toidujulgeolekule.”
Rahuleiva küpsetamise idee ja initsiatiiv tulevad Berliinist, kus juba 2005. aastast alates kasvatatakse Lepituse kiriku lähistel rahu sümboliseerivat rukist. Just seal kasvanud rukki seemned pandi rahuleiva küpsetamise jaoks mullu septembri alguses mulda ka Eestis.
Eesti osa rahuleiva rukkist kasvas Jõgevamaal, lähedal Kärdele, kus sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahelise sõja lõpetamise leping.
Eesti liitus rahuleiva projektiga Saksamaa eelmise toidu-, põllumajandus- ja tarbijakaitseministri Ilse Aigneri üleskutsel. Projektis osalevad lisaks Saksamaale riigid, mis pärast Berliini müüri langemist said lõpuks võimaluse iseseisvuda: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Berliini müür langes 9. novembril 1989.

Üleeuroopaline šokotuur jõuab oktoobris Eestisse

3 kuud, 14 riiki, 10 000 km – 1. augustil 2014, alustas Saksamaal Berliinis oma teekonda Make Chocolate Fair! kampaania šokolafka, mis ristirästi läbi Euroopa seigeldes oktoobri lõpus Eestisse jõuab. Šokotuuri eesmärgiks on teavitada teekonnal kohatud inimesi šokolaaditööstuse varjupoolest nagu kakaotalunike madal sissetulek, lapstööjõu kasutamine ja läbipaistmatud tarneahelad.

“Šokotuuriga näitame šokolaaditööstusele, et meie nõudmisi ei saa enam eirata,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜ-st INKOTA. “Üle Euroopa on Make Chocolate Fair! kampaaniaga ühinenud juba üle 40 000 inimese, kes ei soovi näha inimõiguste rikkumisi kakaotootmises. Šokotuuriga loome üleeuroopalise liikumise õiglasema šokolaadi heaks. Eurooplased armastavad šokolaadi ja nüüd on käes aeg šokolaaditööstuse tegudeks ja õiglaseks šokolaadiks,” kinnitab Selbert.

Koostöös kohalike partneritega tutvustatakse šokotuuri vältel avalikel üritustel kakao teekonda puu otsast šokolaaditahvlisse, kirjeldades ka inimõiguste rikkumisi kakaod tootvates riikides. Enamus kakaotalunikke teenib alla 1€/päevas: vaesus, nälg ja orjatöö (sh lapstööjõu) kasutamine on osa nende argipäevast. Šokolaaditööstuse müüginumbrid on aga hinnanguliselt 100 miljardit US dollarit aastas. Viimase kolmekümne aastaga on inflatsiooni arvestades kakaoubade müügihind langenud poole võrra, kui šokolaaditööstuse kasumid on tõusuteel. Lisaks sotsiaalsetele küsimustele mõjutab madal sissetulek oluliselt ka kakaoistanduste jätkusuutlikkust, mis pideva halvenemise jätkudes tähendab tooraine vähenemist ja sellega seotult märkimisväärset šokolaadi hinna tõusu. Seega on kakaotalunikele elamisväärse sissetuleku tagamine nii šokolaadifirmade kui tarbijate huvi.

Baltikumis seikleb šokolafka koos põnevate sündmustega 14.-23.10.2014. Tartusse jõuab šokotuur 20. oktoobril ja Tallinnasse 23. oktoobril, mil leiab aset ka järjekordne õiglase kaubanduse nädal. Kogu tuuri tegevustega saab end kursis hoida kodulehe kaudu, kuhu koguneb jooksvalt infot nii toimunud kui tulevate sündmuste kohta.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

„Julged hoolida?“ portaalis on sel kuul teemaks „Hoolivalt keskkonnast!“

Koostöös heade ja asjatundlike partneritega oleme augustikuuks „Julged hoolida?“ portaali koondanud laia valiku teemasid, mis ühest või teisest küljest avavad meie elukeskkonnaga seotud probleemkohti.

Vaatleme keskkonna teemat laiemalt kui vaid looduskeskkonda  – mõtleme sellest kui üldisest füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest ümbritsevast, mis kõik meid igapäevaselt mõjutab.

Keskkonna teemal kirjutavad augustikuus www.julgedhoolida.ee portaalis Keskkonnaameti, Mürgistusteabekeskuse, Keskkonnaministeeriumi, MTÜ Eesti Pakendiringluse, Minulaps.ee, Eesti Roheline Liikumine MTÜ ja Tööinspektsiooni esindajad ning avaldame loo ka Bioneeri kaasautori sulest.

Ootame lugema:
* Ohtlikud ained meie kodudes ja koduõues
* Kuulmislangus töökeskkonnast – müra tõttu
* Intervjuu: Maarika teeb vabatahtlikku tööd, sest „kuidas teisiti?“
* Keskkonnamärgised – kui hästi me neid teame?
* Elukeskkonna ja toidu mõju tervisele
Mis saab pakendist pärast konteinerisse jõudmist?
* Keskkonnasõbralikud ettevõtted ritta
* Keskkonnasäästlikkuse viis põhimõtet
* Prügi teekond puust, punaseks ja vilkuvate tuledega
* ARVAMUS: Tasuta ja justkui raiskamiseks loodud
* Linnatänavad inimsõbralikuks alandades piirkiirust

„Julged hoolida?“ Facebooki-lehel on üle 25 500 kasutaja. Liikumise „Julged hoolida?“ on G4S Eesti loonud tõstatamaks sotsiaalseid teemasid. Kajastame oma portaalis ja sotsiaalmeedias laia spektrit teemasid, mis kõik üht või teistpidi mõjutavad meie turvalisust ja elukeskkonna terviklikkust. „Julged hoolida?“ on infoportaal, mis koondab asjalikke, huvitavaid ja usaldusväärseid artikleid ja nõuandeid turvalisuse teemadel.

Eesti Terviseedenduse Ühing tunnustas AS G4S Eestit “Julged hoolida?” tegevuste eest Aasta Tervisesõber 2013 tiitliga.

MTÜ-de suvekool Viljandimaal

Teade kõigile MTÜ-dele üle Eesti!

Viljandimaa Arenduskeskus korraldab koostöös EAS-iga MTÜde suvekooli 24. ja 25. augustil 2014 (alustame 24.08 kell 12.00 ja lõpetame 25.08 kell 16.00) Viljandimaal, Karksi vallas Murri Häärberis.

Suvekoolis lihvime oma oskusi ja teadmisi koolitaja Kaidi Holmi käe all alljärgnevatel teemadel:

  • MTÜ dokumentide (põhikiri, raamatupidamise dok., juhatuse liikme lepingud jms) ülevaatamine, juhatuse/liikmete rollide selgitamine;
  • MTÜ tegevuste eesmärgistamine ja tutvustamine (liftikõne)
  • MTÜ sisene kommunikatsioon
  • Üldkoosoleku läbiviimise kunst (iga MTÜ viib läbi oma üldkoosoleku)
  • MTÜ teenuste/tegevuste arendamine.

Õhtuse aja sisustame aktiivselt tehes lõbusaid meeskonnamänge, et omavahel veelgi paremini tuttavaks saada.

Omaosalustasu koolitusel 5.- eurot /inimene.

Igast MTÜst ootame koolitusele vähemalt 3-4 inimest.

Oodatud on kõik MTÜd üle Eesti !!

Palun teavitage oma osalussoovist kuni 11. augustini jaanika.toome@viljandimaa.ee või tel 5788 0245.

Vestlusõhtu Viitinas: Začek ja Hunt

Sven Začek. Foto: revolutsioon.ee

MTÜ Revolutsioon on suvekuudel korraldanud vestlusõhtuid, mille käigus on olnud Rõuge vallas võimalik kohtuda huvitavate inimestega, et oma silmaringi avardada ning uusi teadmisi koguda.

Kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. augustil 2014 algusega kell 19 Viitina järve juures. Meie vestluskaaslasteks on sel korral Sven Začek ja Indrek Hunt.

Sven Začek on kui mitte tuntuim, siis ilmselt tunnustatuim Eesti loodusfotograaf – üks kolmest Eesti mehest, kelle pildid on ilmunud National Geographicus. Tema teekond fotograafina sai alguse 2000. aastate esimeses pooles, kui ta otsustas jahipüssi põõsasse visata ning käe hoopis fotokaamera järele sirutas. Kuidas see kõik täpsemalt käis ning kuidas sai väikelinna poisist staarfotograaf, kuuleme tema enda käest. Kõrvale vaatame valitud pilte kõigist neist sadadest tuhandetest, mis tema mälukaartidelt läbi on käinud. Tutvu Sveni töödega tema kodulehel!

Indrek Hunt. Foto: revolutsioon.ee

Õhtu edenedes võtab järje üle mees meie enda vallast – Indrek Hunt, kellel samuti oma lugu jutustada. Temagi on sel õhtul omas elemendis ja selleks on muusika. Meile ja meiega lauldes räägib ta meile, mis mees see Jaanipeebu Kitarrikooli asutaja ja hing õieti on.

Ilusa ilma korral veedame õhtu õues – Viitina külakeskuse taga järve ääres. Võta kaasa istumisalus ja riieta end ilmale vastavalt.

Tuleb üks õdus õhtu!

Tsiistre Linamuuseum kutsub linatalgutele

Foto: linamuuseum.ee

Sel nädalal, 4.-7. augustil ootame abilisi linakitkumise ja -kupardamise talgutele, mis toimuvad Tsiistre linamuuseumi kiulina põllul Tsiistres, Misso vallas, Võrumaal. Talgud on osa projektist „Linaseemnest kangani”, mille algatasid Tsiistre linamuuseum, Viljandi Kultuurikolledži magistrand Margit Pensa ja EKA doktorand Miina Leesment. Projekti eesmärk on teha läbi kogu kiulina kasvatamise protsess seemne külvamisest kanga kudumiseni.

Projekti jäädvustamist filmilindile toetavad Vana Võrumaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Talgutel osalemiseks kirjuta e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee või helista tel 503 1514.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee, linamuuseumi FB