Kuu: juuli 2014

Kuhjavere valmistub kümnendaks külateatrite festivaliks

Avinurme Suveteater on mänginud kõigil kümnel Kuhjavere külateatrite festivalil. Foto: Kuhjavere Külaselts
Avinurme Suveteater on mänginud kõigil kümnel Kuhjavere külateatrite festivalil. Foto: Kuhjavere Külaselts

Kuhjavere külaseltsil on praegu eriliselt toimekad päevad, sest valmistutakse 16. ja 17. augustil toimuvaks külateatrite festivaliks, mida selles Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuvas paigas korraldakse juba kümendat korda. Tänavugi iseloomustavad festivali sõbralik näitemänguseltskond, suuresti eestipärane ja rahvalik repertuaar, patrooni professor Kalju Komissarovi kohalolek ja mitmed tunnustused edukamatele.

Kõigest täpsemalt rääkisid Külauudistele Kuhjavere külaseltsi juhatuse esimees Urve Mukk ja Kuhjavere külavanem Romeo Mukk.

Kuivõrd nõuab juubelifestival põhjalikumat ettevalmistamist?

Urve Mukk: Kümnes kord lisab pidulikkust. Samas vajab iga-aastane festival põhjalikku ettevalmistust, et kõik selleks sündmuseks Kuhjaveresse tulijad end hästi tunneksid. Sel aastal oleme nostalgia mõttes taas ühe päeva Passaia talu õuel mängimas. Etendused taluõuedel teevad meie festivali omanäoliseks, kuigi korralduslikult keerulisemaks ja panevad suure koormuse võõrustavale pererahvale. Oleme teinud ehituslikke täiendusi külamaja terrassi juures, kus praegu on põhiline mängupaik. Juubelifestivaliks plaanitseme välja anda ülevaatliku trükise seni osalenud truppidest, inimestest ja lugudest suure hulga fotomaterjaliga

Kui palju truppe seekord Kuhjaveresse mängima tuleb?

Loe edasi: Kuhjavere valmistub kümnendaks külateatrite festivaliks

IV Haanimaa suidsusanna nätäl 8.-10. augustil

Meie sündmust iseloomustavad kõige paremini sõnad ‘lihtsus’ ja ‘loomulikkus’. Suitsusaunas käimine on mitmetes Haanimaa peredes tänaseni loomulik elu osa. Igal saunal on oma lugu ja omad traditsioonid. Jagame ning tutvustame meie külalistele seda väärtuslikku, mis meil on.

Meie suitsusaunanädal on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad aja maha võtta ja kulgeda loomulikult. Mõelda hetkeks olulistele asjadele ja tegeleda ‘päris’ eluga. Saunapäeval on saunalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude tassimine, sauna kütmine, vee tassimine… Koos tehakse väiksemaid talutöid, valmistatakse lõuna- ja õhtusööki. Ühesõnaga veedetakse üks loomulik päev Haanjamaal. Lisaks saunale on oluline roll ka traditsioonilisel pärimusmuusikal ja käsitööl, mis on osa sellest nädalast. Samuti toimuvad erinevad õpitoad, mis on tihedalt seotud suitsusauna ja loomuliku eluviisiga.

Kõik inimesed, kes soovivad osa saada meie sündmusest, tulge meile külla!

Täpsema info toimuva kohta leiad kodulehelt programmi lingi alt.

Tsiistre linamuuseum avab uksed

Pühapäeval, 27. juulil kell 12 avab külastajatele uksed Tsiistre linamuuseum, mis asub Tsiistre külas, Misso vallas, Võrumaal. Avatud uste päeval toimuvad muuseumi põllul linakitkumise minitalgud, saab proovida linakanga kudumist, pressida linaõli ja uudistada, kuidas takust linaniiti kedratakse.

Linamuusemi loomise idee sai alguse 2010. aastal, kui tekkis mõte luua Prastuli talu unikaalse arhitektuuriga rehehoonesse paik, kus kajastada linakasvatusega seotud tegevusi nii nagu neid vanasti talus tehti; korraldada kinoõhtuid ja kontserte. „Kolme aasta jooksul on muuseumihoone põhjalikult renoveeritud, oleme korraldanud kangakudumiskursuseid ja näituse, algatanud külakino projekti ja soome-ugri filmifestivali FUFF, külvanud päris oma kiulinapõllu. Kuigi muuseumi arendamine on pidev jätkuv protsess, olema täna valmis uksed külastajatele avama.”, nendib linamuuseumi tegevust haldava Prastuli Seltsi eestvedaja Kristina Remmel.

Prastuli Seltsi erinevaid projekte ja linamuuseumi renoveerimist toetavad PRIA Leader-meetme raames, KOP, Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee

Põlvamaal saab näha põlise maaelu köögipoolt

Foto: Mesipuu Talu kodulehekülg
Foto: Mesipuu Talu kodulehekülg

Põlvamaal oma 10. sünnipäeva tähistav maaelu ja turismi arendaval perepäeval Rehepapi seitse ametit ajab rehepapp männikändudest tõrva, punub vitstest korve, lööb katuselaastu, teeb hobustega heina ja küpsetab maa sees lammast
ning pakub külastajatele teadmisi söödavatest taimedest, mis omal ajal karjalapse leivakõrvaseks olid.

Toimuma hakkav annab aimu endisaegsetest talutöödest ja tegemistest. Kesksel kohal on sellel aastal Tori hobune. Ikka selleks, et ka tänapäeva lapsed näeksid, et arvuti ja teleri asemel oli igavesti vingeid asju olemas juba vanal
ajal.

Tänavu oma 10. sünnipäeva tähistav Eestimaa põlise maaelu võlu ja köögipoolt näitav päev Rehepapi Seitse Ametit pälvis ava-aastal (2004) Põlvamaa turismi arendamise konkursil parima uustulnuka tiitli. Kui esimesel aastal oli külastajaid ligi 300, siis tippaastatel juba üle 1000. Tullakse kokku selleks, et tutvuda põliste talutöödega, lüüa ise aktiivselt kaasa, ajada semudega juttu ning maitsta E-vabu talutoite ja -märjukesi.

Päev algab laupäeval 2. augustil kell 11.00 Põlvamaal, Kanepi lähedal Jõgehara külas asuva Mesipuu talu hoovis Rehepapi lipu heiskamisega. Seltskondlikult lõbusat ja sisukat päeva veavad Kanepi Maaelu Edendamise Selts ja Mesipuu
talu. Tule kogu perega, sest talumehe tarkust jagatakse tasuta.

Lastele ja peredele korraldatakse põnevaid võistlusi ja sportmänge. Pere noorimad saavad tutvuda lähemalt mitmete koduloomadega, sõita ponidega või hobuvankril. Maitsta saab erinevaid talutoite ja -jooke. Esinevad isetegevuslased ja Kanepi Harrastusteater. Rahvast on tantsitamas ansambel Veskikivi. Simman külaplatsil kestab õhtupimedani. Soovi korral saab jääda ka tasuta telkima. “Kes on korra käinud, tuleb ka järgmine aasta ja võtab sõbrad kaasa,” vahendab perenaine Krukov külaliste endi sõnu.

Noorsootöötajad kolisid kesklinna

Parkuur Skoone bastionis Foto: Noorsootöötajad Keset linna Facebooki lehekülg
Parkuur Skoone bastionil Foto: Noorsootöötajad Keset linna Facebooki lehekülg

Tallinna noorsootöötajad tegutsevad sel nädalal tegevusprogrammi “Noorsootöötajad keset linna” raames kesklinna piirkonnas.

Tegevusprogrammi “Noorsootöötajad keset linna” raames toimuvad 21.-25. juulini erinevad üritused Kesklinna linnaosas.
Esmaspäeval toimus spordipäev Skoone bastionil, teisipäeval suur tantsupäev Vabaduse väljakul. Kolmapäeval on kõik oodatud Telliskivi Loomelinnakusse, kus toimumas Rahvusvaheliste võimaluste laat.
Laadal tutvutakse erinevate kultuuridega, toimub meelelahutusprogramm ning infot reisimise, õppimise ja töötamise kohta välismaal jagavad mitmed erinevad organisatsioonid. Neljapäeval on kõik kunstihuvilised oodatud kunstipäevale Tammsaare pargis ning nädal lõppeb taas reedel ekstreemspordiga Skoone bastionil.

“Noorsootöötajad keset linna” on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid.

“Vao Karikal” sai vaatamata vihmale nautida sporthobuste võistlust

P1540170Laupäeval toimus võistlus “Vao Karikas”, mida on MTÜ Vao Ratsaklubi korraldanud alates 2012-st aastast, mil renoveeritud tall taas sporthobuste elupaigaks sai, ning valmisid harjutus- ja võistlusväljakud.

Varasematel aastatel on võistluste ajal vihmapilved Vao taevast eemale hoidnud. Tänavu said kõik korralikult märjaks. Platsi ettevalmistuste käigus väljakute uuendatud ja parendatud pinnakate õigustas märgades tingimustes selleks tehtud tööd ja kulutatud ressursse.

Tänavu toimusid takistussõidu võistlused viies avatud parkuuris:

70-80 cm parkuuri parima sõidu tegi Eret Muru hobusel Sarma.

90 cm parim tulemus – Mariaana Ilves hobusel Raduga klubist Viru Ratsu.

105 cm parim oli Priit Perna hobusel Hermela Ratsarügemendi klubist.

115 cm parkuuri ja Vao Ratsaklubi parim sooritus õnnestus teha Piret Ervaldil hobusega Uppercut.

Uuendusena antakse alates sellest võistlusest välja Vao rändkarikas kõrgeima võistlusklassi võitjale. 1972 a pärinev karikas kaunistab nüüd 125 cm parkuuri võitjat Tondi Ratsaspordiklubi. 125 cm parima tulemuse saavutas pärast ümberhüppeid noorsportlane Jessica Kaal hobusega Obora´s Gameboy Tondi RSK-st. Vao Karikas oli talle esimene kõrgema taksitussõidu suurem võit.

Vao Ratsaklubi tänab kõiki toetajaid, võistlejaid ja pealtvaatajaid!

Vormsi valmistub olavipäeva pidustusteks

Vormsi saarel käivad ettevalmistused 25. juulil algavateks olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 24. aastat. Olavipäevad on Vormsi tähtsündmus, mida igal aastal külastab sadu inimesi.

“Olavipäevad on saarega seotud inimeste kokkutulemise aeg, kuhu saabuvad nii endised kui praegused vormsilased, seal hulgas Vormsi rootslased. See on erinevate kogukondade koosolemise aeg, mil toimub kontserte ja põnevaid aja veetmise võimalusi,” lausus Püha Olavi kiriku diakon Ants Rajando ja lisas, et olavipäeval mälestatakse Vormsi rootslaste II maailmasõja järel saarelt lahkumist, millest tänavu täitub 70 aastat.

Olavipäevade traditsioon sai alguse 1990. aastal, kui südasuvel taaspühitseti Püha Olavi kirik. 14. sajandist pärit kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis.

Vormsi saarele pääseb Rohuküla sadamast väljuva praamiga. Korraldajad soovitadad saarele tulla autota, sest kohapeal sõidutab rahvast sadama ja Hullo vahel buss.
Loe edasi: Vormsi valmistub olavipäeva pidustusteks

Alanud on hääletamisvõistlus “Kas tunned maad XIV”

Foto: Looduskaitseringi blogi

Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi poolt neljateistkümnendat aastat korraldatava hääletamisvõistlusega “Kas tunned maad XIV” soovib ring tõmmata tähelepanu hääletamisele kui loodussõbralikule liikumisviisile ning selle võludele ja ohtudele.

Sellel aastal on võistlemas 10 segapaari, kellel tuleb nelja päeva jooksul mööda Eestimaad seigelda, et jõuda võimalikult paljudesse kultuuri- ja looduslooliselt põnevatesse kontrollpunktidesse.

Kontrollpunkte on kokku 51, millele lisaks on veel kolm liikuvat punkti. Võistlus lõpeb neljapäeval, 24. juuli õhtul kell 19.00 Viljandi Folgi Rohelise lava juures. Võitjaks kuulutatakse paar, kes on läbinud kõige rohkem ette määratud punkte. Neile antakse üle rändkarikas ja Viljandi Folgi passid, auhindu jagub rohkemgi kui esikolmikule. Võistusest osavõtjate autasustamine toimub neljapäeval kell 20.00 Rohelisel laval.

Koostöös Positium LBS-i ning Super kõnekaardiga saab iga hääletajapaari mobiiltelefoni pideva positsioneerimise abil reaalajas jälgida ning võistlejatega ühendust võtta ning võistlusele kaasa elada. Informatsiooni reeglite, kontrollpunktide, võistlejate ja kõige muu kohta leiab looduskaitseringi blogist.

Hääletajatele saab kaasa elada siin.

Korraldada aitavad: Viljandi Pärimusmuusika Festival, Regio, MTÜ Emajõe Lodjaselts, Intsikurmu festival, MTÜ Loodusajakiri, Pargi Baar, Inspiratsioon Catering, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, Super, Positium, Billy Boy.

Mare Mikoffi näituse Post-aja skulptuurid ”Koit” ja ”Hämarik” Tallinna Linnagaleriis

marePost-aja skulptuurid ”Koit” 1978 ja ”Hämarik” 2014 näituse avamine Tallinna Linnagaleriis toimub kolmapäeval, 23. juulil kell 18. Näitus jääb avatuks 17. augustini.

Millest muust ma ikka lähtusin kui eestlaste muinasjutust Koidust ja Hämarikust. Jumala poolt kingitud igavene noorus, kõrgemalt poolt sätitud kohtumised, mis ei olene ei ühest ega teisest. Sellised valgusega seotud müüdid armastusest ja sedasorti tõekspidamised olid vist 19. sajandil, mil Faehlmann oma loo kirja pani (või ka sakslastelt laenas) väga moes. Veendumused sõltuvad ju vajadustest ja allegooria on mõistlik siis, kui puudub tahe midagi seletada, arvan. Ähmase saatusega paarikese loomise idee rahustas ja veenis, et kõik on ette otsustatud.

See ”Hämarik” on mul juba teine*. Aga ka esimest tehes segas mind asjade järjestus – Koit esmane ja helgem, Hämarik pimedam ja kahtlasem. Kuigi tean, et kõik oleks justkui põhjendatud, on see ometi…ütleme…väga naljakas.

* Jutt on Mare Mikoffi Viru keskuse kaguküljele tehtud Hämarikust (2005), millest Epifanio kirjutab: Pronksist figuur kujutab endast naisekuju, mis sümboliseerib Armastust. Kuju autorid on eesti skulptorid August Weizenberg ja Mare Mikoff. Weizenberg lõi enda versiooni Veenusest (või Aphroditest) 19. sajandi keskpaiku, kopeerides antiikskulptorite teoseid Roomas. Tema käe all valmisid kaks marmorfiguuri, millised ta ristis Hämarikuks. Poolteist sajandit hiljem tegi skulptor Mare Mikoff /…/ nende alusel juba iseseisva viiemeetrise pronksfiguuri, mis seisab täna Viru Keskuses.

Enn Põldroos ja Rita Raave avavad Viljandis eramuuseumi

enn muuseumMöödunud aastal Vabariikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud maalikunstnik Enn Põldroos avab 25. juulil kell 15 Viljandis mittetulundusliku eramuuseumi, mille püsiekspositsioon on rajatud tema hilisemale loomingule.

Muuseum on Enn Põldroosi ja Rita Raave perekondlik mittetulunduslik ettevõtmine, mille eesmärgiks on Eesti ühe tunnustatuma kaasaegse kunstniku loomingu tutvustamine.

Elutööpreemia toel soetatud hoones Viljandi vanalinnas, aadressil Lossi tänav 2, leiab enam kui saja-ruutmeetrisel näitusepinnal koha ligi 40 Põldroosi tööd. Valdavalt kunstniku hilisemal loomingul põhinev püsiekspositsioon sisaldab ka kümmet käesolevat aastanumbrit kandvat tööd.

Muuseumi tegevjuhiks on Rita Raave ning tema võtab vastu ka muuseumi külastajad. Esialgu on uksed kunstihuvilistele avatud laupäeviti kell 12-18. Samuti on muuseumi uksed avatud tähtsamate Viljandis toimuvate kultuurisündmuste ajal.

Suviste puuvillaste riiete tootmine saastab keskkonda

Puuvillased rõivad on kuumal suvepäeval üks meie lemmikutest. Tarbija peaks siiski enne uue kleidi või särgi ostmist mõtlema, millise jälje tema riided jätavad loodusele ja särgi tootnud inimestele.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespoki sõnul kasutatakse puuvilla kasvatamiseks meeletutes kogustes pestitsiide, mis teeb sellest ühe keskonnavaenulikuma materjali. Maailma putukamürkidest läheb puuvilla tarbeks neljandik, kuigi puuvilla all on vaid 2,5% haritavast maast. Hektari puuvilla kasvatamisel kasutatakse umbes kilo jagu mürke.

Peale selle, et pestitsiidid rikuvad ökosüsteemi loomulikke protsesse, kahjustavad mürgid ka põllul töötavate inimeste tervist. Tunnustatud keskkonnaõiguse fondi (Environmental Justice Foundation) andmetel saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. Maailma Looduse Fond on öelnud, et igal aastal sureb mürgistusse 20 000 – 40 000 inimest.

„Keskkonna seisukohast on märkismisväärne ka see, et iga kilo puuvilla kasvatamiseks kulub üks kuupmeeter vett, teksapaari tootmiseks aga koguni 8000 liitrit vett. Arvestades, et puuvilla päritoluriikides on tihti niigi vähe vett, siis ei ole mõistlik seda kulutada puuvilla tootmisele, kui seda võiks hoopis toidu kasvatamiseks kasutada”, selgitas Andrespok.

Samas on puuvill olulisim looduslik tekstiilikiud. Seda kasvatatakse 70 riigis ja maailmas sõltub puuvillakasvatusest umbes 100 miljoni perekonda, seda peamiselt arengumaades. Nendele inimestele on see peamine või lausa ainus sissetulekuallikas, kuid puuvilla turuhinna langus on ots otsaga kokku tulemise äärmiselt raskeks teinud.

Hinnalanguse põhjustavad põllumajandustoetused, mida Ameerika, Euroopa ja Hiina oma põllumeestele maksavad. Selle tõttu tekib ületootmine, mis langetab järjest puuvilla hinda.

Iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav. Nii ei saa me alati kindlalt väita, kas see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis tasub kõrva taha panna järgmised soovitused:

1. Kõige keskkonnasõbralikum ja nutikam lahendus on taaskasutus.

2. Osta õiglase kaubanduse (fairtrade) sertifikaadiga rõivaid, mille puhul on tagatud, et puuvilla kasvatajad saavad oma töö eest õiglast tasu ning et tootmises järgitakse rangeid keskkonnanõuded.

3. Kui tahad kindlasti just puuvilla, siis ainus võimalus puuvilla keskkonnasäästlikult toota on teha seda mahepõllumajanduslikult (organic cotton).

4. „Öko-Tex Standard 100” märgistus tootel tagab, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes. Need tooted on küll keskkonnasõbralikumad, ent mitte mahedalt toodetud.

5. Tavaline puuvill on kindlasti kõige halvem valik. Eelista alternatiivseid saadaolevaid materjale, mis on kestlikumad. Puuvilla aletrnatiividena võiks kaaluda kodumaisest villast, aga ka bambusest, kanepist, ökopuuvillast, sojast, tencel-is ja harva isegi sünteetilistest materjalidest rõivaid.

Katrin Pärgmäe

Järvamaa muuseumis on üleval näitus Ungari maailmapärandist

Hungarian-Flag-2Järvamaa muuseumis saab kuni 31. augustini vaadata näitust Ungari maailmapärandist.

Ungari on üks Kesk-Euroopa kaunimaid maid, kus on põimunud tuhandeaastased traditsioonid ja tänapäeva teaduse tippsaavutused. Kas teadsite, et ungarlaste leiutiste hulka kuuluvad näiteks pastapliiats, külmkapp, Rubiku kuubik ja LCD-ekraan? Ungarist on pärit tippheliloojad Ferenc Liszt ja Zoltán Kodaly ning Ameerika kinomeka Hollywoodi panid suures osas püsti just Ungarist emigreerunud filmiinimesed.

Ungari maailmapärandinäitus tutvustab põgusalt Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, näiteks maalilist Höllökő-nimelist väikeküla, kus kõik majad on traditsioonilises stiilis ehitatud, tuhandeaastast Pannonhalma kloostrit ja maailmas ainulaadseid Aggteleki karstikoopaid.

Ungari maailmapärandinäitus jõudis Paidesse koostöös Ungari instituudi ja Ungari suursaatkonnaga. Ungari instituudi poolt avas 7. juulil näituse teabeasutuse programmijuht Anneli Tank.

ELF tähistab heinateotalgutega oma 15. hooaega

Neljapäeval alanud ja homseni Nedrema puisniidul toimuvad heinateotalgud ja suveELFkool märgivad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) loodustalgute 15. järjepidevat toimumisaastat. Juubelihõngulised talgud ühendavad traditsioonilised töövõtted, looduskaitse ning uued teadmised ja oskused.

Poolsada talgulist harjutavad käe sisse vanad heinatöövõtted, kuulevad kohalikust kultuuriloost, saavad osa loodusretkedest puisniidu lindude, liblikate ja taimede tundmaõppimiseks, toimub Ööülikooli loenguõhtu ning pärast talgutööd kõlab rahvalik muusika.

ELFi talgukorraldaja ja suvekooli mõtte algataja Siim Kuresoo sõnutsi pole sedalaadi suvekool olemuselt tegelikult midagi uut – heinatööl on mõtteid ja võtteid vahetatud juba aastasadu.

“Sealjuures ELFi talgulised on aastaid suviti mitmetel tähelepanuväärsetel puisniitudel rehadega abiks olnud,” selgitas Kuresoo. “Mullused katsetused vikatitega heina niitmiseks näitasid, et loodustalgulised on valmis kandma ka vanade heinatöövõtete traditsioone.”

Vastriisutud puisniidul salvestatavas Raadio Ööülikooli loengus räägib biosemiootik Kalevi Kull elurikkuse hoidmisest ja loomisest. Talgulisi lõbustab rahvamuusik Kadri Giannakaina Laube, kes mängib eesti lõõtsa ja õpetab traditsioonilisi tantse.

Elurikkuse poolest imetlusväärsete puisniitude pindala on 20. sajandi jooksul paraku kiirelt vähenenud. Suvekooli võõrustav Nedrema puisniit on Eesti suurim ning üks suurimaid ka kogu Euroopas. Siiski ei anna selle praegust pindala võrrelda 20. sajandi algusega, kui see küündis pea 250 hektarini. Enne taastamistööde algust, 1995. aastal niideti sellest vaid ühe hektari suurust ala, kuid praeguseks on see kohalike suure töö tulemusena kasvanud 80 hektarini.

Eestimaa Looduse Fond on looduse hüvanguks talguid korraldanud järjepidevalt aastast 2000. Selle aja vältel on ligi 7000 talgulist teinud tööd ligi 400 talgul. Aasta-aastalt on talgute populaarsus ja arv kasvanud, tänavu toimub üle Eesti 60 talgut ning kõik huvilised on oodatud kaasa lööma. Rohkem infot ELFi talgute kohta leiab www.talgud.ee

Uhtjärve jooks läheb veel rohkem metsa

23. juulil Urvaste vallas 19. korda toimuv ümber Uhtjärve jooks on taas üle elanud olulise uuenduskuuri.

Sel aastal antakse põhijooksu start Nõiariigist ja joostakse senisega võrreldes vastupidises suunas – tõsi küll, sedapidi joosti ka esimestel aastatel 1994-1995. Võrreldes eelmise aastaga oleme jooksu viinud rohkem metsa alla ja lihtsaid tingimusi loota ei maksa, märgi jalgu see-eest küll.

Esimest korda Uhtjärve jooksu ajaloos saab pärast finišit ka saunamõnusid nautida, selle eest hoolitseb Nõiariik.

Start Nõiariigis on kolmapäeval, 23. juulil kell 19. Paarkümmend minutit varem väljub sealt buss MN12 jooksu starti Uhtjärve laululava juurde. Nõiariigis toimuvad ka mudilaste jooksud.

Sellel päeval oleks legendaarne Urvaste spordimees, tänapäevase Uhtjärve jooksu algataja Harri Neem saanud 95-aastaseks. 23. juuli peaks jääma ka tulevikus Uhtjärve jooksu toimumise kuupäevaks, olenemata nädalapäevast.

Jooks kuulub 4. Võrumaa pikamaajooksusarja.

Toetajad: Antsla TÜ, Compressport, Contra, GMP Clubhotel & Pühajärve restoran, Hauka Laada Staadionikontserdid, kirjastus Tänapäev, Uhtjärve Ürgoru Nõiariik, Urvaste Vallavalitsus, Valdur Roots, Villike Suveteater, lisaks terve Võrumaa pikamaajooksusarja sponsorid.

Margus Konnula, korraldaja (Urvaste Külade Selts)

Kurgja talumuuseumis tunnustatakse pühapäeval
C.R. Jakobsoni preemia laureaate

Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis Pärnumaal Kurgjal antakse pühapäeval, 20. juulil üle C.R. Jakobsoni preemiad ning toimub Kurgja-Linnutaja talu 140. aastapäevale pühendatud Eesti ohustatud tõugude päev.

Pärnumaa 2014. aasta parima põllumehe tiitel omistatakse Atte Jari Juhana Alfthanile, kes on Massiaru Põllumajandusliku OÜ juhatuse liige. Alfthan on koos abikaasa Piretiga loonud Eesti maakarja eliit-tõufarmi ning nende teravilja- ja piimakarjakasvatusega tegelev osaühing on piirkonna olulisim tööandja. Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli saab Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karon.

“Jakobsoni preemiaga tunnustatakse Pärnumaa põllumehi ning haridus- ja kultuuritegelasi, kes on andnud panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse,” ütles C.R. Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa.

Preemiad antakse üle Kurgjal toimuva Eesti ohustatud tõugude päeva raames, kus tõuaretusühistud esitlevad eesti maakarja veist, eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobust ja eesti vutti. Päev toimub koostöös keskkonnaameti, põllumajandusministeeriumi, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi, Eesti Linnukasvatajate Seltsi ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.

Täna esitletakse maanteemuuseumis maanteekunsti festivalil valminud töid

image001(2)Täna esitlevad kunstnikud Eesti maanteemuuseumis toimuval rahvusvahelisel maanteekunstifestivalil nädala jooksul valminud töid, mis on inspireeritud teedest.

Teisipäevast homseni kestval festivalil käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana.

“Festival on loonud võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,” ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.

Täna kell 15 esitlevad kunstnikud juba oma valminud töid ka muuseumikülalistele. Tööd on kavandatud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel. Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.

Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele on saanud festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Veel täna toimub ühine graffitijoonistamine kunstnik Sänki juhendamisel. Toimub ka asfaldijoonistuste töötuba lastele. Maanteemuuseumis saab näha lühiajalist näitust maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.

Festival lõpeb homme.

Jõgeval musitseerib Baltimaade akordionistide ühendorkester

Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust. Foto: Johannes Haav
Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.
Foto: Johannes Haav

Esmaspäeval, 21. juulil toimub Jõgeva kultuurikeskuses Eesti, Läti ja Leedu akordionistidest koosneva orkestri Baltic Tremolo kontsert.

Akordionistide orkester Baltic Tremolo mängib 50minutilisel kontserdil ligi 15 pala.

“Mõnedki palad on sellised, mida suvisel kontserttuuril mängime esmakordselt. Jõgevale saabumegi esinema Saaremaalt,” ütles orkestri üks dirigente Valdo Värk, kes on sündinud Jõgeval ja lõpetanud Jõgeva muusikakooli akordioni eriala. Tema õpetajateks olid Taimi Jõela (praegu Vasser) ja Kaupo Kase. Samuti on Jõgeval dirigeerimas Baltic Tremolo dirigent  Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.

Baltic Tremolo kasvas välja Pärnus loodud kollektiivist Noored Akordionistid, mida juhatas Eesti tuntuim akordionist Venda Tammann.

Jaan Lukas

Tugikeskuse Juks näitetrupp esitab täna ja homme Võru folkloorifestivalil etendust “Ja lugu sündis maailma”

Tugikeskuse Juks näitetrupp. 19. ja 20. juunil ehk täna ja homme esitab Tallinna tugikeskuse Juks näitetrupp Võru folkloorifestivalil esmakordselt etendust”Ja lugu sündis maailma”(Aafrika muinasjutu ainetel. Lavastust mängitakse mõlemal päeval kell 12.30 kultuurimaja Kannel väikeses saalis. 

Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud. Sissepääs prii.

Juksi näitetrupp on praeguseks tegutsenud seitse hooaega. Aastate jooksul on valminud mitmed eriilmelised etendused, esinetud on nii oma asutuses kui ka väljaspool. 2008. aastal osales Juks esmakordselt etendusega „Keisri rebasejaht“ Tartu Sadamateatris üleriigilisel erivajadustega laste ja noorte teatrifestivalil Savilind. Etendus võeti hästi vastu. 2009. a kevadeks valmis „Mängime tsirkust“ ja Savilinnu festivalile sõitis 16 noort. Toredad loomakarakterid, temperamentne tsirkusedirektor, leidlikud kostüümid pakkusid vaatajale nauditava teatrielamuse. Põhja-Ameerika indiaanlaste tšerokiide müütilisel lool põhinev etendus „Ämblik otsib päikest“ andis väga hea koostööoskuse.

Eesti vabadusvõitlejad kogunevad täna Põltsamaal

vvl_logoTäna, 19 juulil koguneb Põltsamaal toimuvale Eesti Vabadusvõitlejate Liidu XXII kokkutulekule ligi 400 inimest. Nendest enamik on II maailmasõja veteranid, kelle sõdimise eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Sündmus koosneb pidulikest ja isamaalistest tseremooniatest, mis saavad teoks Põltsamaa ajaloolistes paikades ning kõige kauem ollakse koos Põltsamaa lossihoovis.

Kokkutuleku avab Jõgeva Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees, II  maailmasõja veteran Arnold Kull, kes oma avakõnes märgib, et praegused veteranid olid sõja alguses 14-22 aaastased.

“Eesti armeed, kus olime valmistunud teenimiseks, polnud enam olemaski,” lausus Arnold Kull. “Eesti mehed võitlesid II maailmasõjas aga mitte Suur-Saksamaa eest, vaid Eesti riikliku iseseisvuse taastamise nimel. Me elasime läbi kõik koledused. Kes viidi sõjavangina Venemaa vangilaagritesse, kes tegi läbi Tšehhi põrgu, kes kannatas Tööpataljoni alandusi. Mõnest said metsavennad. Lootus kippus kaduma, hirm tuleviku ees aga püsis. Seda enam tundsime rõõmu, kui Eesti ometi vabaks sai ja selgus, et meie polnud asjate võidelnud ja oma ideid aastakümneid kaasas kandnud.”

Vabadusvõitlejate kokkutulekul osalejad kogunesid alates kella 10 registreemispaika Veski tänavasse noortekeskuse Juventus hoonesse  Ametlik osa algas pärgade asetamisega vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Veski ja Aia tänava vahelisse parki, president Konstantin Pätsi istutatud tamme kõrvale pannakse kasvama vabadusvõitlejate tamm. Rongkäigus minnakse EELK Põltsama Niguliste koguduse kiriku juurde, kus päevakohase jumalateenistuse peab õpetaja Markus Haamer.  Sündmused jätkuvad Põltsamaa lossihoovis, kus heisatakse kokkutuleku lipp.

Loe edasi: Eesti vabadusvõitlejad kogunevad täna Põltsamaal

Võru Folkloorifestival tähistab kolme suurt juubelit: festival 20, tänavatants 15 ja Teppo lõõtsa võistumängimine 40!

 

Eile pidulikult ja rahvarohkelt avatud rahvusvaheline XX Võru Folkloorifestival annab suvises Võru linnas tooni kogu eeloleva nädalavahetuse.

Kirju laadamelu kesklinnas koos tasuta kontsertidega laadalaval on isutekitajaks, et minna nautima festivali väliskülaliste pikemaid esinemisi Kandle kultuurimaja kontserdisaalis ja aias, Baski rahvuslõunat koos folkloorikavaga, välisrühmade kirikukontserti, tantsutubasid, igaõhtuseid simmaneid ja lõõtsamängimisi Teppo lõõtsatalus ja muid ettevõtmisi läbi kõigi festivalipäevade.

 

Tänavuse festivali teemaks on „Lugu“ ja üheks uueks väga populaarseks osaks näivadki kujunevat lugude rääkimise jutujalutuskäigud Võru linnas, kus eile oli Contraga kaasa kõndimas lausa üle 60 inimese. Tulemas on  kõnnitunnid tuntud Võruga seotud inimeste Ivari Padari, Arthur Ruusmaa, Enn Tupi, Siiri Toomiku, Heiki Kelbi ja Triinu Ojariga. Lugusid läbi festivali 20 aastase ajaloo räägib Kandle kontserdisaalis avatud näitus, kus on nii varasemate festivalidega seotud pilte, jutte kui esemeid. Loe edasi: Võru Folkloorifestival tähistab kolme suurt juubelit: festival 20, tänavatants 15 ja Teppo lõõtsa võistumängimine 40!

Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis

Pärnu täiskasvanute varjupaiga õuel. Fotod: erakogu
Pärnu täiskasvanute varjupaiga õuel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa

Vigala vallavolikogu sotsiaalkomisjoni külaskäik jätkus pärast idaviru reisi Maie Üürikese eestvõttel Pärnumaa kohaliku MTÜ aktiviseerimiskeskuse Tulevik tööga tutvumisel. See on täielikult uus valdkond, mis omavalitsustes kohalike probleemide lahendamiseks loodud.

Oma juhitavat MTÜd Tulevik tutvustas Mirjam Vabrit, kelle initsiatiivil on keskus käivitatud. Eesmärgid on laiaulatuslikud, hädavajalikud: tekitada või taastada tööharjumus inimestes, aidata kohalikel ettevõtetel luua töökohti; anda toimetulekualast õpetust – ikka neile, kes eluga ise toime ei tule. Seega on teenuste hulk lai alates puidutööst mööbliremondil, jalgrataste pisiremondist, pakutavast transporditeenusest, abitööde teostamisest, territooriumide korrashoiust jne.

Taasiseseisvunud vabariik oma üle 20 tegutsemisaasta jooksul osadele taganud edu, teisalt jätnud osa elanikkonnast niiöelda unarusse. Hea, kui piirkondades tekivad kohalikud MTÜd, esialgu projektipõhisel rahastamisel, paljuski vabatahtlikkusel. Võib küsida, kas kutsekoolid oma õppekavadesse uute erialade loomisega saavad ühiskonna jätkusuutlikkuseks omapoolset abi osutada.  Igal juhul mõtlemise koht, enne kui öelda: hiljaks jäime. Vabandades, kuidas me ei märganud täiskasvanuid abistamast. Süvenev õpilaste vähesus sunnib ka ametikoole ühiskonda tervikuna vaaatlema.

Loe edasi: Reisikiri kodumaalt:
Külas naabermaakonnas – Pärnus ja Sindis

Kodukandipäev tõi uut sädet Tapiku külaellu

Tapiku kodukandipäeval musitseerinud Jõgeva ansambli Kuukressid ja saateansambli liikmed. Esiplaanil sündmuse üks korraldajaid, ettevõtja ja kultuuriharrastaja Virve Peterson. Foto: Johannes Haab
Tapiku kodukandipäeval musitseerinud Jõgeva ansambli Kuukressid ja saateansambli liikmed.
Esiplaanil sündmuse üks korraldajaid, ettevõtja ja kultuuriharrastaja Virve Peterson. Foto: Johannes Haab

Möödunud laupäeval Pajusi vallas toimunud Tapiku kodukandipäevale kogunenud inimestest olid enamik kunagise siinse kooli vilistlased. Koosolijad meenutasid möödunud aegu ning tundsid head meelt kohaliku elu edendamise üle praegu Tapikul.

Sündmuse peakorraldaja, Tapiku külaseltsingu eestvedaja Virve Etulaid ütles, et külapäevi on Tapikul korraldatud kolmel korral, kuid tänavu otsustati teha kodukandipäev, et kokku tuleks ka ümberkaudsete paikade praeguseid ja endisi elanikke.

“Jagasime infot nii näost näkku suhtluse kaudu kui ka Facebooki vahendusel, mille tulemusena kogunes Tapiku külaplatsile üsnagi palju inimesi laupäeva veetma,” lausus kodukandipäeva üks organiseerijaid Virve Peterson.

Kokkusaamist sisustas muusikaliselt Jõgeva naisansambel Kuukressid koos saateansambliga. Ansambli liige, laulja -ja pillimängija Virve Peterson luges omaloomingulisi vahetekste, mis põimusid laulusõnadega ühtseks tervikuks. Virve luges ette ka enda kirjutatud luuletuse vanast armsast Tapiku koolimajajast, kus ta 1965. aasal lõpetas kaheksa klassi.

“Tapikul tunnen end alati koduselt,” lausus Virve huumorimeelselt. “Esmakordselt laulsin siin esimese klassi koolitüdrukuna. Ja ilmselt siit algaski muusikahuvi. Toona oli Tapiku kooli muusikaõpetajaks Ave Kumpas (neiupõlvenimega Major).”

Loe edasi: Kodukandipäev tõi uut sädet Tapiku külaellu