juuni 2014 Archives

Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Homme, 1. juulil kell 14 avatakse Mõniste muuseumis Kuutsi külas Võrumaal Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Avamisel jagab Võru Instituudi projektijuht, põline võrokene Külli Eichenbaum oma kogemusi seoses vaimse pärandi nimistu sissekannete koostamisega. Süvahavva Loodustalu perenaise Reet Pettai käe all saab ravimtaimi tundma õppida.

Vaimuka pesunööri-näitusena kujundatud väljapanek kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh seto kirmast ja ravimtaimedega ravimist vanal Võrumaal. Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elava pärandi vastu huvi tekitav rändnäitus on üleval olnud Tartus, Hiiumaal, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis ja Sindis. Näitusega “Pärand elab!” saab Mõniste muuseumis tutvuda 31. juulini. Mõniste muuseum on avatud iga päev kell 10.00-17.00.

Loe edasi: Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Klaasikunstnik Ivo Lille isiknäitus Vana-Võromaa Kultuurikojas

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik Ivo Lill avab 16. juulil kell 16 oma isiknäituse Vana-Võromaa Kultuurikojas!

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut.

Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.

Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.

Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Näituse avamispidu on külalistele tasuta!

Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00-18.00.

Viies Tuletornikontsert teeb kummarduse viimaste kümnendite muusikale

25.-26. juulil 2014 toimub Rannapungerjal viies Tuletornikontsert, kus tuleb esitamisele palju tuntud muusikat alates 80ndatest. Lavale astuvad “Kõrsikud” ja “Liisi Koikson Bänd”. Retrohõngu toovad Jan Uuspõld ja “Luxury Filters”, Ivan Orav ja instrumentaalansambel “Kaseke”. Mihkel Raud aga annab selle suve ainsa autorimuusikakontserdi oma viimase 25 aasta loomingust just Rannapungerjal, kus erikülalisena astub üles ka Ines.

Loe edasi: Viies Tuletornikontsert teeb kummarduse viimaste kümnendite muusikale

Pärnus selgus Eesti raiemeister 2014

Üleeile Pärnus vallikäärus toimunud Eesti raiemeistrivõistlused 2014 võitis Pärnu Kutsehariduskeskust esindanud Erik Rist. Viiest alast koosneva võistluse lõpptulemused selgusid alles viimase ala, laasimise järel. Teise koha saavutas Andres Olesk (Valga Puu) ja kolmandaks tõusis Taavi Ehrpais (Alemaa ja Mets).

Parim juuniorvõistleja oli Jarro Mihkelson Luua Metsanduskoolist, kes jäi üldarvestuses seitsmendaks. Võistluste eel värske Eesti meister suurfavoriitide hulka ei kuulunud. 24-aastase Erik Risti võit oli üllatus ka talle endale, rääkis noormees. Samas näitas ta häid tulemusi enamustel võistlusaladel – puu langetamise ta võitis, saeketi vahetuses oli kolmas, kombineeritud järkamises neljateistkümnes, täppissaagimises 22. ja laasimises teine.

Lisaks Eesti raiesportlastele võtsid võistlustest osa Läti, Leedu ja Soome võistlejad, kokku oli osalejaid 35. Üle aastate osales raievõistlustel ka naisvõistleja, Luua Metsanduskoolis õppiv Kirke-Maarja Järvesaar. „Õpin ise metsamajandamist ning see ala hakkas kuidagi meeldima,“ rääkis Kirke-Maarja. Ta lisas, et tänased võistlused olid talle esimesed suurvõistlused, varem on ta osalenud kooli kutsevõistlustel. Kõige olulisemaks omaduseks, mis aitab kaasa edule raiespordis, peab Kirke-Maarja Järvesaar tahtejõudu.

Rahvusvahelises formaadis läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – puu langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja okste laasimine. Eesti raiemeistrivõistluste tulemused läksid arvesse ka septembrikuus Šveitsis toimuvate maailmameistrivõistluste koondise liikmete selgitamisel.

Raie maailmameistrivõistlusi peetakse aastast 1970. Samal ajal hakati raiesporti harrastama ka Eestis. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1994. Kõige resultatiivsem raiesportlane on Andres Olesk 8 Eesti meistri tiitliga, Taavi Ehrpais on Eesti meistriks tõusnud 5 korda.

Pildigalerii leiab siit.

Nädalavahetusel selguvad sportlikumad linnad ja vallad

Fotomeenutus Eesti 20. valdade suvemängudelt. Foto: erakogu

66 Eesti omavalitsust selgitavad eeloleval nädalavahetusel sportlikumad linnad ja vallad.

27.-28. juunini toimuvad Viljandis 39. Eesti linnade suvemängud. Spordialadest on kavas kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, tennis, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus.

Esindatud on 26 linna ligi 1000 sportlasega. Suurima osavõtjaskonnaga on kergejõustik, kus võistleb üle 300 sportlase. Petangist võtab osa 17, meeste võrkpallist 16 ja mälumängust 15 võistkonda. Juhtide võistlusel osaleb 18st linnast 24 linnapead, abilinnapead või volikogu esimeest. Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis:

– üle 10000 elaniku ja
– kuni 10000 elanikku.

22. Eesti valdade suvemängud toimuvad 27.-28.juunil Kose vallas Harjumaal.

Kavas olevad spordialad: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, köievedu,jahilaskmine, petank, juhtide võistlus.

Valdade suvemängudel osaleb 40 omavalitsust 1100 sportlasega. Kergejõustikust võtab osa lige 400 sportlast, jalgrattakrossist 120.
Võistkondlikest aladest on osavõturohkemad mälumäng (22), meeste võrkpallis, jahilaskmises ja petangis 16 võistkonda.

Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2 000 elaniku ja
– kuni 2 000 elanikku.

Võitjad selguvad pühapäeva pärastlõunal.
Info ja tulemused: www.joud.ee

Võru Linnagaleriis uued näitused

Homme, 28. juunil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis uued näitused. Uudistada saab kolme uut näitust: “Olematute külade projekt”, “Avatud Ateljee kursuslaste VII aastanäitus” ning Eesti Ornitoloogiaühingu fotonäitus “Suitsupääsukesed”.

“OLEMATUTE KÜLADE PROJEKT”

Kunstnikud: Erik Alalooga, Eve Arpo ja Taavi Tulev, Error Collective, John Grzinich, Evelyn Müürsepp-Grzinich, Ott Pilipenko, Taavi Suisalu, Timo Toots.
Kuraator: Taavi Suisalu
“Olematute külade projekt” tõukub teatavast inimesele omasest maastiku organiseerimise viisist, küladest kui kultuuriliselt laetud paikadest. Näitus käsitleb olematuid külasid eelkõige tühjade tähistajate või null pointeritena, mis eksisteerivad kaardil ja kultuurimälus, kuid milledes aktiivne inimtegevus on katkenud ja seega viidatav lakanud olemast.
Näitusel osalevad kunstnikud tegelevadki tähendustest tühjenevates paikades sinna salvestunud teadmiste arheoloogiaga ning ühtlasid otsivad sõlmpunkte traditsionaalsete ja kaasaegsete kultuuripraktikate vahel.
Näituse lõpetamine, finissage, kulmineerub LAUPÄEVAL 26. juulil kell 14:00 Võru Linnagaleriist algava ühistuuriga, mis läbib kõiki maastikul paiknevaid teoseid ning mille vältel astuvad üles helikunstnikud Derek Holzer, Patrick McGinley, Villem Jahu.

Näitused jäävad avatuks kuni 25. juuli ni 2014.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituse külastamine on tasuta.
Võru Linnagalerii leiad internetist – www.vorulinnagalerii.ee ja Facebookist.

Eesti toidu väljakult leiab tuntud toidumärkidega pärjatud kohalikke tooteid

Laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul saab 3.-6. juulini proovida tooteid, millele on omistatud Tunnustatud Eesti Maitse, Eestis Kasvatatud, Eesti Parima Toiduaine või Eesti mahepõllumajanduse märgid.

“Vähemalt iga kolmas ostja vaatab esmakordsel ostmisel pakendil olevat infot ja suurt tähelepanu pööratakse pakendil esitatud toidumärkidele,” ütles Kadi Raudsepp , kes veab Põllumajandusministeeriumis Eesti toidu väljaku projekti. “Ka Eesti toidu väljakul on esindatud valik tuntud Eesti toidumärke kandvaid toidutooteid, sest just need märgid aitavad esile tuua olulist infot toote päritolu ja tootmisviisi kohta.” Loe edasi: Eesti toidu väljakult leiab tuntud toidumärkidega pärjatud kohalikke tooteid

Näitus reisikirjadest Võru Keskraamatukogus

Alates 27. juunist on Võrumaa Keskraamatukogu teenindussaalis avatud Eesti Maanteemuuseumi näitus “Teekond sõnades”, mis toob külastajani reisikirjades üles märgitud kirjeldused Eestimaast. Näitus jääb avatuks kuni juuli lõpuni.

Reisijale on tülikas siinne soe suvi, kuumus, talumatu tolm koos sääskede ja muude putukatega, kes inimestele ja hobustele liiga teevad; kõige mugavam on öösiti reisida.
August Wilhelm Hupel, 1774.

Näitus “Teekond sõnades” põhineb erinevatest reisikirjadest välja toodud huvitavatel kirjeldustel Eestimaa elust-olust, aga esitatud on ka eestlaste tähelepanekud teistest maadest. Tekste ilmestab Mellini 1798. aasta Liivimaa atlas. Näitus on koostatud Eesti Maanteemuuseumi arhiivi ja Võrumaa Keskraamatukogu hoidla materjalidest.

“Reisikirjade näitus on osa maanteemuuseumi selleaastasest hooajanäitusest “Mida nad meist arvavad?!”, mis annab ülevaate Eesti aladel elanud rahvast, sellisena nagu rännumehed neid erinevatel aegadel kirjeldanud on,” rääkis maanteemuuseumi kuraator Merily Värs näituse ideest. Kevadel oli näitus üleval Põlva Keskraamatukogus.

Pooltuhat rahvamuusikut hingavad ühes rütmis

Pillipeo eelproov Viimsis. Foto: erakogu

3.-5. juulini toimuval Pillipeol koonduvad ühtse eesmärgi nimel üle poole tuhande rahvamuusiku. Ettevalmistused selleks suursündmuseks algasid osalejate jaoks juba möödunud suvel, mil tutvustati koondorkestritele esmaskordselt Pillipeo repertuaari.

“Kõige rohkem jäi eelproovidest silma, et Eestis on väga palju ägedaid ja omanäolisi rahvamuusikaansambleid, mille mängijad teevad muusikat südamega ja tunnevad sellest rõõmu,” kirjeldab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin osalevaid kollektiive. Ta lisab, et pooltuhat rahvamuusikut koos mängimas on päris palju ning eelproovides on tehtud intensiivselt tööd selle nimel, et mängijad õpiksid üksteist paremini kuulama ja kaasmängijatega arvestama.

Kambakesti koos mängides ei saa iga üksikpillimees küll tähelepanu keskpunktis olla, kuid Uppin usub, et ühine hingamine, mis saavutatakse sadade teistega koos musitseerides, on veelgi võimsam tunne.

Ka rahvamuusikute jaoks on nii paljude pillimeestega koos mängimine uus ja huvitav kogemus. Nii ühendasidki ühise eesmärgi nimel jõud Viimsi Huvikeskuse noortekapell ja rahvamuusikaansambel Pirita, et hakata pillipeo repertuaari ilmudes koheselt lugusid harjutama.

Viimsi Huvikeskuse noortekapelli viiuldaja Merle Leipalule valmistab pillipidu samuti suurt rõõmu. “Tundub, et lauluväljakul toimuvast pillipeo peakontserdist kujuneb tõeline gala,” on Leipalu ootusärevuses. Loe edasi: Pooltuhat rahvamuusikut hingavad ühes rütmis

Romantikafestivalil saab nautida prantsuse öökino

Romantikafestivali “Elujõud” raames toimub 11. juulil algusega 24:00 Tamula rannapromenaadil öökino. Linastub suure prantsuse impressionisti Pierre-Auguste Renoir’i elu ja loomingut käsitlev Gilles Bourdos’i film “Renoir” (Prantsusmaa 2012). See on lugu eluõhtul kunstniku suvest ja tema viimasest muusast Andréest.

Maamõis ja seda ümbritsev lopsakas rohelus on justkui Eedeni aed, kuhu Renoir (Michel Bouquet) peale oma naise surma, koos pühendunud teenijannadega välismaailma koleduste eest turvaliselt varjunud on, selleks et maalida, maalida ja maalida. On aasta 1915. Mõisauksest astub ühel päikeselisel hommikul sisse kaunis, noor ja mässaja hingega Andrée (Christa Theret), kelle nümfilikult kumavast ilust kunstnik silmapilkselt võlutud saab. Järgnevad palavikulist maalimist täis päevad mõisaaia rüpes, mille aeglaselt voogav harmoonia tundub kõigutamatu. Kuni hetkeni, mil sõjatandrilt saabub haavatud hinge ja jalaga poeg Jean (Vincent Rottiers). Sõjakoledustest muserdatud Jeanile mõjub isepäise ja mängulise Andrée lähedus tervendavalt ja ta langeb vaikselt üha sügavamale naise lummusesse.

Film on eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Sissepääs on kõigile tasuta!

Lisainfot ürituse kohta leiab Facebookist: https://www.facebook.com/events/619864294775835/.

Looduskalender kutsub rahvast kimalasi vaatlema

Looduskalender käivitab kimalaste vaatlusprojekti, mille eesmärk on saada paremaid teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis ning parandada kimalaste tuntust rahva seas.

Eestis elab ligikaudu 30 liiki kimalasi, keda tuntakse ka mets- ja maamesilaste nime all. Kimalaste tähtsus seisneb selles, et nad aitavad tolmeldada taimi ning parandavad puu- ja köögiviljade saagikust eriti just heitlike ilmadega parasvöötmes. Paraku on ligi poolte Euroopa kimalaseliikide arvukus kahanemas nii elupaikade kadumise kui ka taimekaitsevahendite laialdase kasutamise tõttu.

Kimalaste vaatlusprojektis osalemiseks tuleb kirja panna vaatluskohas nähtud kimalaseliigid ning õied, kus nad viibisid. Suurem tähelepanu on pööratud

koduaedadele, kuna aedade õiterikkusel on suur mõju ümbruskonna kimalaste käekäigule. Igal kimalaseliigil on oma elupaiga- ja toidueelistus, mistõttu püüame kimalasesõprade abiga välja selgitada, milliseid taimeõisi erinevad liigid suvekuudel külastavad. Vaatlusprojekt aitab muuhulgas vastata küsimusele, milliseid taimi võiks kimalasesõbralikus aias kasvatada.

Täpsemad juhised kimalaste vaatluses osalemiseks, samuti kimalaste määramislehed ja veebiankeet on üleval Looduskalendri veebilehel www.looduskalender.ee Kimalase aasta rubriigis.

Meelis Uustal,

Kimalaste vaatlusprojekti koordinaator

Kuhjaveres jätkab külavanemana tunnustatud sädeinimene Romeo Mukk

Maaelu edendamisel kogu Eestis silma paistvas paigas – Viljandimaal, Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas valiti taas külvanemaks Tire talu peremees Romeo Mukk.

Kui Kuhjaveres toimunud külakoosolekul sooviti ettepanekuid uue külavanema valmiseks, pakkusid koosolijad ühel meelel sellesse ametisse Romeo Mukki. Koosolekul räägiti ka külaelu lähematest ja kaugematest plaanidest. Otsustati ehitada külamaja terassile külgseinad ja teiseldatava esikülje ilmastiku kaitseks, et tekiks rohkem tuulevarjulist ruumi. Teoksil on ka küla arengukava uuendamine. Mõnegi probleemi lahendamiseks on tarvis

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt). Foto: Kuhjavere külaselts — Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt).
Foto: Kuhjavere külaselts

omavalitsuse tuge, usku selle olemasolusse tõstis ka Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu osalemine ja mõtteavaldused külakoosolekul.

Kuhjaveres tehakse praegu põhjalikke ettevalmistusi augustis toimuvaks X külateatrite festivaliks, kuhu on praeguseks registreeunud 18 truppi seitsmest maakonnast. Seda on päris palju festivali kahele päevale mahutamiseks. Patroonina on lubanud juubelifestivalil osaleda teatritegelane Kalju Komissarov.

Jaan Lukas

Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014” esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.

Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:

– Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;

– Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;

– Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas

– ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.

Maret Reinumägi

Laupäeval võistlevad Pärnus parimad raiesportlased

Eeloleval laupäeval (28. juunil) toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti raiemeistrivõistlused. Lisaks Eesti meistrile selgub päeva lõpuks ka Eesti koondis raiespordi maailmameistrivõistlustele. Võistluste peakohtunik Aarne Liiders ennustas, et Pärnus on oodata ülipõnevat võistlust. Nimelt pannakse maailmameistrivõistluste kolmeliikmeline koondis kokku võistlejatest, kes on sel ja eelmisel aastal kogunud neljalt võistluselt enim punkte. „Punktitabel on praegu selline, et enam-vähem kindlalt võib tunda end vaid Taavi Ehrpais, keson kogunud 26 punkti,” rääkis peakohtunik Liiders. Kaks koondise liiget selguvad aga alles pärast laupäevast võistlust. Andres Olesk, kel on ette näidata hulgaliselt häid tulemusi ja isegi individuaalne maailmameistritiitel 2010. aastast, pidi ühe võistluse vahele jätma ja on praeguse seisuga kogunud 18 punkti. Talle järgneb Sulev Tooming 15 punktiga ning praeguse edetabeli neljas on Marko Pohlak 14 punktiga. Nii ei julge ka ülikogenud raiespordientusiast Aarne Liiders ennustada, kes võistlevad Eesti eest septembrikuus Šveitsis maailmameistrivõistlustel.

Fotomeenutused möödunud aastal toimunud raievõistluselt.

Raievõistluste peakorraldaja Mart Kelk Eesti Metsaseltsist lisas, et kindlasti pakuvad põnevust ka juuniorsportlased. Praegu on parimad tulemused Jarro Mihkelsonil, Ranet Sildojal ja Helvis Koortil Luua Metsanduskoolist, kuid vahed on väga väikesed. Nii et põnevust ja üllatusi peaks jätkuma.
Rahvusvahelise formaadi alusel korraldatavad raievõistlused koosnevad viiest alast: langetamine, ketivahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Langetamine toimub Pärnu lähistel metsas, platsialadel võisteldakse Vallikäärus. Võistlused avatakse kell 11, tulemused selguvad kella viieks pärastlõunal. Maailmameistrivõistluste koondise koosseis tehakse teatavaks hilisõhtul.
Lisaks Eesti raiesportlastele võtavad võistlustest osa Soome, Läti, Leedu ja Valgevene võistlejad.
Toomas Kelt

Mõniste muuseumin saa hainakuun kaija kultuuriperändüse näütüst

1. hainakuu pääväl kell 14 tetäs Mõniste muuseumin valla näütüs “Pärandus elab!”

Näütüs tege inemiisile tutvas Eesti vaimse kultuuriperändüse nimekirja. Rahvakultuuri Keskusen kokkopantu näütüsel om vällä säetü üts jagu nimekirän olevit tiidmisi. Võromaalt om näütüsel esindet rahvameditsiini teema.

Näütüse vallategemisel kõneldas, mis om tuu nimekiri ja kuimuudu perändedü tiidmise sinnä jõudva. Pääle jututsõõri saa kullõlda ja oppi Pettai Reeda käest tiidmisi ravihainu kotsile.

Oodami huvilisi nii vallategemise manu ku ka näütüst kaema. Näütüs om valla hainakuu lõpuni, kaija saa muuseumi külastusaol.

Külli Eichenbaum

Ajalooline Vabadussõja mälestussammas Ristil saab 90-aastaseks

Pühapäeval, 29. juunil kell 13 tähistatakse Harjumaal Risti kirikaias 90 aasta möödumist Vabadussõjasamba avamisest. Seoses sellega külastab Harju-Ristit ka Eesti Vabariigi siseminister Hanno Pevkur, kes asetab samba juurde mälestuspärja.

Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud Risti kihelkonna meeste mälestuseks püstitatud sammas on üks neljast, mis elas puutumatuna üle Nõukogude okupatsiooni. Teadaolevalt jäid Eestis terviklikuna püsima veel ka Audru, Pilistvere ja Vormsi sambad. Aastatel 1921-1940 rajati Eestis enam kui 150 Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, millest enamik hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal.

Risti Vabadussõja mälestussammas püstitati koguduse initsiatiivil ja annetajate toel ning selle valmistas kohalik kiviraidur Emil Weiss.

Sammas on valmistatud Vasalemma marmorist ja kujutab endast soklile asetatud õhukest baasiga risttahukat. Seda katab kolmnurkse frontooniga kahepoolse kaldega kivikatus, mille peal on ladina rist. Risttahuka esiküljel on tekst “Eesti Wabadussõjas langenud sõdurid/ 1918.-1920.” ja 8 nime. Nende all on süvareljeefis ristatud tammeoksad, mille keskel ladina risti kujutis. Soklil on kiri “Suuremad armastust ep ole ühelgi, kui see/ et tema oma elu jätab oma sõprade eest. Joh.15.13 ” ja teksti all on kujutatud ristatud mõõgad. Samba tagumisel küljel on kiri “Ilmasõjas langenud sõdurid 1914.-1918” ja 30 langenud sõduri nimed. Sammas on ümbritsetud sepisaiaga.

Tänu Siseministeeriumi, Risti koguduse ja Padise Vallavalitsuse ühendatud jõududele teostati läinud kevadel Risti kirikaias elektrivõrgu ümberehitustööd, mille käigus sai teisaldatud ka Vabadussõja mälestussammast inetul kombel varjanud elektripost.

Samuti jõudis mõne nädala eest Ristile konserveerituna tagasi Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest samba avamisel kingitud mälestuspärg, mis on ainus teadaolev kogu Eestis. Metallist pärg oli kogu okupatsiooniaja varjul Risti kiriku tornis ning leiti sealt mõne aasta eest torni koristamise käigus.

Annika Laats

Pärnus alustab tegevust Eesti teine puudega laste hoiukodu

Homme, 27. juunil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Pärnus oma uksed Eesti teine raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.

Pärnu Toimetulekukooli ruumides hakkab teenust pakkuma MTÜ Eliise Puhkusepesa, mis on loodud innustatuna SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniast “Unistuste puhkus”. Ühingu põhieesmärgiks on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut ning vähendada ajutiselt lapse hooldaja hoolduskoormust.

Kuni juuli lõpuni pakutakse puudega ja suurema hooldusvajadusega lastele hoiuteenust nädalavahetustel: reede hommikul kella 8-st kuni pühapäeva õhtul kella 20-ni. Nõudluse olemasolul jätkatakse augustis teenuse pakkumist igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Hoiukodu septembrikuised lahtiolekuajad leiab juuni lõpus MTÜ Eliise kodulehelt . Lapsevanem võib teenust kasutada aastaringselt nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, soovi korral ka tundide arvestuses.

Korraga pakutakse hoiuteenust kuni neljale lapsele ning Pärnu hoiukodu peamiseks sihtgrupiks on Pärnumaa omavalitsuste raske ja sügava puudega laste vanemad ja hooldajad. Teistest maakondadest pärit lastele pakutakse teenust vabade kohtade olemasolul.

MTÜ Eliise Puhkusepesa asutaja, 9-aastast sügava puudega Eliiset kasvatav Margit Krjukov on siiralt rõõmus, et tema kauaaegne unistus on lõpuks teoks saamas, tundes samal ajal ka pisukest hirmu projekti õnnestumise ees.

Pärnu hoiukodu pidulik avamisüritus toimub 27. juunil kell 12.

Eesti esimene raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu avati SA TÜK Lastefondi eestvedamisel Tartus Käopesa asenduskodu juures 17. märtsil. Kolmas samalaadne hoiukodu on kavas avada käesoleva aasta kolmandas kvartalis Jõhvis ning neljandas kvartalis Võrus.

Merili Kärner

Aasta Mereharija 2014 tiitli pälvis Ilmar Noor

Rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt 2011.aastal algatatud ülemaailmse meremehe päeva (25.juuni) egiidi all omistavad Eesti meremehi ja reedereid ühendavad organisatsioonid igal aastal Aasta Mereharija tiitlit.

Tänavuse aasta Mereharija tiitel ja tänukiri, koos sellega kaasas käiva 1000-eurose rahalise preemiaga anti üle 20. juunil, Rannarahva muuseumis Viimsis. Mereharija 2014 on Eesti Mereakadeemia pikaajaline laevandusteaduskonna õppejõud Ilmar Noor. Ilmar Noort tunnustati rohkem kui 25-aastase pühendunud tegevuse ja töö eest tulevaste laevajuhtide harimisel nii õppejõuna, õppetooli juhatajana kui dekaanina.

2011.aastal pälvis Aasta Mereharija tiitli Eesti Mereakadeemia (EMARA) matemaatika õppejõud Aado-Otto Haavamäe, 2012.aastal Katrin Mellis, laste merelise huvihariduse edendaja ja 2013.aastal EMARA mehaanikateaduskonna õppejõud Heino Punab.

Aasta Mereharija tiitlit otsustavad Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Meremeeste Liit ja Eesti Laevaomanike Liit ühise konsensusliku otsuse alusel.

IMO meremehe päev on ülemaailmne, meremeestele raske ja ohtliku töö eest tänu avaldamise päev.
Jüri Lember

Teeme jaanilõkked prügivabaks

Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee toimetaja

Ilmade soojenedes algab suur sagimine kodudes ja aedades, sest käsile võetakse suurpuhastus. Eks neid üleliigseid asju ikka koguneb ajapikku ning kõike alles hoida ei saa. Tihtilugu rändavad vanad riided, katki läinud mööbel ning muu mittevajalik kraam lõkkesse, eriti kui tulemas on jaanipäev. Keskkonnainspektsioon saab üsna tihti kõnesid naabritelt või lihtsalt möödujailt teatega, et kusagil tehakse lõket, mille toss haiseb hirmsasti ning värvuski pole päris see, mis normaalse lõkke puhul olla võiks.

Tõepoolest, osad elanikud leiavad, et parim viis prügist vabanemiseks on see oma aias põlema panna. Põletatakse ka tavalisi olmejäätmeid, et prügiveo pealt kokku hoida. Esmapilgul tundub see ju lihtne. Kahjuks on see mürgitamine. Sobimatu prügi põletamine tähendab, et mürgitatakse ennast, oma naabreid ja lähedasi ning rikutakse keskkonda.

Tihti ütlevad rämpsu põletavad inimesed inspektsioonile, et nad on majapidamises tekkinud jäätmeid alati lõkkes põletanud, pakendeid sealhulgas. Aga võrreldes 20-30 aasta taguse ajaga on jäätmete koostis muutunud. Varem olid enamus pakendeid paberist ja papist, nüüd pigem kilest ja plastist. Isegi vorst ja leib on tänapäeval kilesse pakitud. Või vaadake muid kaupu – hambaharjad, mänguasjad, tordid, puuviljad, kommid, isegi tualettpaber on tänapäeval pakendatud kilesse. Kui 30 aastat tagasi põletati jäätmetena paberit ja pappi, siis nüüd põletatakse ka muud.

Lõket võib muidugi teha, aga tuleb väga hoolikalt vaadata, milliseid asju sinna panna. Jäätmetest sobivad koduses lõkkes põletamiseks vaid immutamata puit ja kiletamata paber. Kõige muu koht ei ole lõkkes, sest sobimatute jäätmete põletamisel tekkivad keemilised ühendid on mürgised kõigile ja kõigele. Ütlus, et kõik, mis läheb üles, tuleb ka alla, kehtib ka koduse prügilõkke korral.

Mürgine õun

Kujutle pilti, et lähed aeda ja võtad sealt ühe mahakukkunud ja valminud õuna. Teinekord korjad maasikaid, mida oled innukalt hooldanud ja väetanud vaid looduslike väetistega, et marjad saaksid suured ja mahlased. Mõnikord teed lõkke, kus küpsetad orgi otsas oma aia õuna või loobid tuha sisse koduaia kartuleid, mille eest oled ka kenasti hoolt kandnud. Sa saad ju väikest viisi mahetootmist teha koduaias. Paraku on asi mahedast ikkagi üsna kaugel, kui sina oma koduaias või mõni su naabritest lõkkes sobimatuid jäätmeid põletab.

Isegi, kui su naabrid ei ole su nägemisulatuses, jõuab see mürgikokteil ka nendeni, sest jäätmete põletamisest õhku paiskuvad ained levivad väga kaugele. Kuna prügilõkkes tekkivad ained, mida me sisse hingame, on väga püsivad ning neid järjest koguneb, võivad need ajapikku tekitada mitmeid kroonilisi terviseprobleeme.

Loe edasi: Teeme jaanilõkked prügivabaks

Kodu- ja aiakonkurss “Kodu kauniks 2014” ootab uusi osalejaid

Juba 14. aastat korraldab Eesti suurim kuukiri Kodu & Aed silmapaistvate kodude ja väärikate aedade konkurssi Kodu Kauniks. Sel aastal ootab osalejaid varasemast veelgi enam preemiaid ning kopsakam auhinnafond, kingituse saavad ka kõik osalejad. Toimetus ootab aiakategooria kandidaate 28. juuliks, kodukategoorias 1. septembriks.

Võistlusel Kodu Kauniks tunnustatakse Eesti kauneid ja nutikaid kodu- ja aiakujundusi. Konkursile osalema on oodatud kõik huvilised olememata vanusest, elukohast, perekonna, kodu või aia suurusest. Eraldi tuuakse esile ka vahvaid ideid ja lahendusi oma kodu mõnusaks muutmisel.

Loe edasi: Kodu- ja aiakonkurss “Kodu kauniks 2014” ootab uusi osalejaid

Fotonäitus “Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä” Vastseliina rahvamajas

Täna kell 11 avatakse Vastseliina rahvamaja II korrusel toidupärandi fotonäitus“Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä”.

Näitus kujutab kohalikku ja traditsioonilist söögikultuuri läbi inimeste, lugude ja toitude.

Näitus on MTÜ Piiri köögi (Kadri Karu ja Triinu Guerrin) projekti „Võrumaa toidupärandi kogumine ja tutvustamine“ üks tulemusi ja valmis tänu LEADER programmile.

Kella 11-13ni kostitab MTÜ Piiri Köögi perenaine Kadri külalisi kalja, karaski, leiva, munakoogi ja kanepijahu trühvlitega.

Laada päevadel saab näitust külastada laupäeval kl 11-16 ja pühapäeval kl 9-15 ja igal ajal, kui rahvamaja on avatud kuni sügiseni. Siis hakkab näitus mööda Vana Võromaad ringi liikuma.

Meie Liigume Medita triatlonisari saab alguse 21. juunil Kuremaal

Meie Liigume ja Jõgeva Vallavalitsus kutsuvad kõiki huvilisi osalema 21. juunil Kuremaal toimuvale Meie Liigume II Kuremaa triatlonile, mis ühtlasi on ka Meie Liigume Medita triatlonisarja avaetapp.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni avastart antakse 21. juunil kell 12.00 Kuremaa rannas, kus võistlusesse asuvad noorte- ja vabaklassis võistlejad. Neile järgnevad põhiklassi ja võistkondade ning harrastajate stardid. Kokku toimub arvestus 12 vanuseklassis ja eraldi võistkondade arvestuses. Võistluse järgselt auhinnatakse iga vanuseklassi kolme parimat osalejat ja kolme parimat võistkonda. Samuti loositakse osalejate vahel välja erinevaid auhindu.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni täpsem juhend on leitav aadressilt:

meieliigume.ee/uritused/uritus/meie-liigume-ii-kuremaa-triatlon

Meie Liigume Medita triatlonisarjas järgnevad Kuremaa avaetapile 11.07 Kurepalu, 20.07 Rõuge, 09.08 Türi ja 16.08-17.08 Tõrva triatlonid.

Meie Liigume I Kuremaa triatlon toimus 5. juulil 2013 ja sellest võttis osa kokku 154 inimest. Tänavu on Kuremaa triatlonivõistlus osa Meie Liigume Kuremaa nelikürituse sarjast – 17. mail toimus Meie Liigume I Kuremaa kevadjooks ja triatlonipäevale järgnevad 1. augustil Meie Liigume I Kuremaa avaveeujumine ning detsembris suusavõistlus.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni läbiviimist rahastatakse Jõgevamaa Koostöökoja Leader programmi vahenditest ja Jõgeva Vallavalitsuse kaasabil.

Meie Liigume Medita triatlonisarja peatoetajaks on Medita kliinik. Kuremaa triatloni läbiviimist toetavad Eesti Triatloni Liit, liikumisaasta 2014, ALeCoq, Tarmeko, Quattromed HTI, MooMoo, Reginett, a:ruut, AS Skan Holz Helme, Tõrva Loits, AS Giga, OÜ Valdi-Filler, advokaadibüroo LMP, Ränduri pubi Tartus, Tasku Keskus Tartus, Rait Wood ja Meie Liigume Matkad.

Peipsil võib homsest taas rääbist püüda

Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel käesoleva aasta teiseks poolaastaks.

“Alates homsest kuni juuli lõpuni on lubatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taas kõigi püügivahenditega rääbist püüda” ütles Eesti delegatsiooni juht Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Mõlema riigi teadlaste arvamuse kohaselt on praegu heas seisus haugi, ahvena ja särje varu. Latika ja koha varud on aga nõrgemal tasemel. Rääbisevaru on paranemas, kuid selle suurenemist pidurdab arvukate röövkalade, peamiselt koha ja ahvena surve.

2014. aasta püügimahud lepiti kokku juba eelmise aasta novembris. Eesti kalurid saavad tänavu piirijärvedest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni.

Loe edasi: Peipsil võib homsest taas rääbist püüda

Suve alguses pakatab Ebavere heateost

Laupäeval, 21. juunil kell 13.51, mil algab kalendri järgi suvi, saab Ebavere Tervisekeskuse juurest stardi suve alguse heategevusmatk, mille osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat kümnelapselist peret ahju ehitamisel.

“Amortiseerunud ahju asemele uue ehitamine maksab 1400 eurot ja oleme rahalistes raskustes perele uue ahju ehitamiseks kogunud heade inimeste abiga pool vajalikust summast,” kommenteeris Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. “Väga kogukonda liitev on olnud koos naiskodukaitsjatega ühtse eesmärgi poole püüelda ja lausa hämmastav kui palju headust meie ümber on,” kiitis vallavanem otsust piirkonna naiskodukaitsjatega üheskoos perele head teha ja tänas kõiki seniseid heategijaid.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver selgitas, et olles ise kahe lapse ema, mõistab ta Kiltsis elava kümnelapselise pereema vajadust uue ahju järele väga hästi. “Maja ei küta soojaks ainult pliidi ja elektriga. Meie Eestimaa suvi on kah nagu kehv suusailm. Alles paar päeva tagasi sadas meil Väike-Maarjas lund,” kõneles Mikiver. “Ma hoian pöidlaid pihus, et ilmataat meid hoiab ja saame laupäevasel heategevusmatkal suve hea muusika, mõnusa liikumise ja heade tegudega vastu võtta,” lisas ta. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada ristsõna, lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.

Loe edasi: Suve alguses pakatab Ebavere heateost

Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas kahepäevane muusika- ja matkafestival Seto Folk – üle piiri! Festivalil astuvad üles esinejad Venemaalt, Lätist, Soomest, Setomaalt ja Eestist. Seto Folgi teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad muuhulgas Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse Kõrsikud ning Peterburist pärit ülimenuka ansambli Otava Yo. 28. juunil astuvad üles kohalikud kuulsused – ansambel Zetod ning Setomaalt pärit Madonna slackliner Jaan Roose. Laupäeva varahommikul saab Õrsava järve kaldal nautida Silver Sepa ja Kristiina Ehina loomingut, õhtu lõpetab Läti torupilli- ja trummiansambel Auli. Seto Folgil astuvad üles veel Trad. Attack, Aapo Ilves, Mari Kalkun, Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised.

Kontsertid toimuvad nii Värskas kui kaugemal – esimesel päeval saavad külalised minna kohaliku giidi Arvo Kukumäega viisavabalt läbi Venemaa territooriumi Eesti piirinurka Saatsesse, kus toimub erikontsert Silver Sepa, Kristiina Ehina ja seto leelonaistega. Mõlemal päeval toimuvad Pihkva järvel lodjakontsertid, kus esinevad muusikud Seto Folgi programmist.

Loe edasi: Seto Folk üllatab matkaprogrammiga