Sadala Külade Selts tähistas 10. aastapäeva

Sadala Külade Seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja Mari Luhalaid tänavad
seltsi kauaaegset aktiivset liiget Tiina Ivaskit. Foto: Sadala Külade Selts

Sadala Külade Selts sündis ühel aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu.  Torma vallas tegutseva seltsi kümnendale aastapäevale pühendatud rahvapeol toonitati erinevates sõnavõttudes ühenduse liikmete pealehakkamist, teotahet ja nutikust traditsioonide hoidmisel, uute ideede elluviimisel ning seltsile kuuluva rahvamaja järjepideval kaasajastamisel. Koosviibimise sisustasid kultuurikollektiivid nii paikkonnast kui ka kaugemalt

Rahvapidu juhtinud Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt märkis, et 2004. aastal ajendas seltsi moodustama soov hoida ning tutvustada esivanemate loodud kultuuripärandit, tuua kodukanti erksamat mõtlemist, tegutsemisentusiasmi ja valmidust ühistegevuseks. “Toona oli kavatsus koondada kogu valla kultuurielu Tormasse. Nii sai vastloodud seltsi üheks olulisemaks eesmärgiks taastada lagunemisohus rahvamaja. Kirjutasime projekte Leader programmist ja teistestki allikatest rahade taotlemiseks. Reageeringud tulid positiivsed. Rahastamispõhimõtteid arvestades tuli kaaluda sedagi, kas projektis kasutada sõna renoveerimine, rekonstrueerimine või restaureerimine,” rääkis ta.

Seltsi juhatus  pidas meeles  Sadala Külade Seltsi tänukirjaga ja  meenetega Sadala külaliikumisele jõudsamalt kaasa aidanud inimesi. Esimesena kutsuti tunnustust vastu võtma seltsi esimene esimees Meeri Ottensoni. “Mitmekülgne kaasalöömine külaelus on mulle alati meeldinud. Seltsi juhtides sain selleks uue väljundi,” ütles Ottenson.

Samuti pälvis tänu Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse üks kauaaegsemaid eestvedajaid Karina Kaarepere, keda Pille Tutt ja Liia Lust õnnitlesid rohkearvulise seltskonna ees ka kui tänavust Jõgevamaa Aasta Ema.

“Kui kümme aastat tagasi Sadala rahvamaja vaatama tulin, olid siinsed ruumid üsna kehva ehitusliku seisu ja viletsa väljanägemisega. Pille Tutist ja tema mõttekaaslastest kiirgas aga optimismi ja ettevõtlikust. Nüüd näeme, et siinsete sädeinimeste püüdlused on paljuski teostunud,” ütles Kaarepere.

Sadala Külade Seltsi kümendat sünnipäeva pidu sisustas ka Sadala
laste tantsurühma TANTSUPÄKAD esinemine. Foto: Sadala Külade Selts

Ühistegevusvaim ja projektikirjutamisoskus

“2004. Sadala Külade Seltsi loomisaastal sai minust Jõgeva maavanem. Seltsi tegevuse ja eesmärkidega sain kiiresti tuttavaks. Siiani on sümpatiseerinud siinsete inimeste tõsine ühistegevusvaim ja oskus ka kõige keerulisemates olukordades lahendusi otsida ja leida. Võimaluse korral püüan alati osaleda Sadalas toimuvatel sündmustel. Plaanitsen tulla ka selle õues toimuvale laulu- ja tantsupeo tule- tulemise tseremooniale,” ütles tänane Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Aivar Kokk.

“Sadalasse on mul sageli põhjust tulla, sest külade selts, mis saanud tuntuks Jõgevamaal ja kaugemalgi, korraldab ikka ja jälle huvitavaid ja sisukaid sündmusi. Nii on Sadala kujunenud Jõgevamaa üheks näitemängukeskuseks, kus ka külateatrite festivali korraldatakse. Esiletõstmist väärib ka siinsete külaliidrite tarkus ja oskus heakskiidu pälvinud projekte kirjutada,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Huvitav ja omaette uhkuse tundmiseks on ka fakt, et Sadala Külade Selts loodi samal aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu,” lisas ta.

Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust ütles oma tervituskõnes, et kui tavaliselt on külaseltsid loodud talvel, siis Sadalas alustas see tegevust kevadel. “See tõestab, et siinsed inimesed jõuavad ära teha nii kiireloomulise töö ja samal ajal tegeleda vaba aja mitmekülgse sisustamise, järjepidevuse hoidmise ja uute ideede ellu viimisega,” lisas ta. Sadala Külade Seltsi tervitasid ka külaliikumise edendajad Adaverest, Lustiverest ja Pajusist . Jõgeva alevikust tõi tervitusi teadlase Külli Annamaa juhendamisel tegutsev stiili ja estraaditrupp A-rühm. Selga oli pandud kollased rõivad, sest see värv kaunistas ka kutset Sadala Külade Seltsi aastapäevapeole.

“Ma olen mitme põlvkonna Sadalalane. Siin on minu juured. Tunnen uhkust, et selline jõuline ja edasipüüdlik selts on loodud mu kodukanti,” ütles Torma vallavanem Triin Pärsim.

Selts ühendab külakogukonda

“Elasin varem Jõhvis ja linlasena olin harjunud olema pidev tegutseja. Õnneks on selleks avanenud võimalus ka Sadalas. Kui siia kolisin, kutsus Pille Tutt mind peatselt seltsi tegemistes kaasa lööma,” ütles taluperenaine Vilja Mari Luhalaid. “Meie selts ühendab siinset külakogukonda, millesse kuuluvad lisaks Sadala, Leedi, Kantküla, Ookatku, Reastvere, Tuimõisa, Tähkvere, Veneküla, Tõreda. Kodsima, Kirivere ja Mäeküla,” lausus Luhalaid

Sadala Külade Seltsi 10. aastapäevale pühendatud kontserdi avas traditsiooniliselt Sadala rahvamajas koos käiv  Torma valla segakoor “Sõbrahing” muusikaõpetaja ja koorijuhi Mare Talve juhatamisel. Publiku ette astusid ka Virve Museri ja Valve Raide juhendamisel tegutsev Laiuse-Sadala segarahvatantsurühm, keda õnnitleti ka XIX tantsupeole “Puudutus” kutsumise puhul. Põlvkondade vahelist sidusust ja järjepidevust kandsid Sadala naiste liikumisrühma ja memmede lauluansambli esinemised. Särtsaka esinemisega tervitas seltsi juubeli puhul ka laste tantsurühm Tantsupäkad, keda juhendavad Marje Kütt ja Valve Raide. Soojad tervitused Sadala kogukonnale toodi ka Ida- ja Lääne-Virumaa külade esindajate poolt, kes soovisid jätkuvat teotahet ja säravaid mõtteid. Südamliku kontserdiga esines ansambel Kuninglik Kvintett.

Eestimaistest toitudest koosneva toidulaua eest hoolitses rahvapeol Sadala Külade Seltsi juhatuse liige Luule Väin koos oma abilistega. Juubelitordi lõikasid lahti Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Akordioni ja kitarriga esitatud rahvaliku muusika saatel kestis seltsi peoõhtu hiliste öötundideni.

Rahvamaja väikeses saalis on rahvale vaatamiseks Seltsiga seotud kollektiivide ja sündmuste fotode näitus  “Sadala oma juurtega…“.  Sadala kogukond väärtustab mõtet “Kuni su küla elab, elad sina ka“.

Jaan Lukas