Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts
Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts
Kõik huvilised on oodatud laupäeval, 24. mail 2014 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale VI kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Koostöö”.

Juba kuuendat aastat koguneb rahvas Rosmale, et lahti harutada haridusmaastikul toimuvast – ikka optimistlikult ja eluliste näidete varal. Sel korral võetakse fookusesse koostöö: nii kitsaskohad kui võimalused. Varem on räägitud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast ja tervest ühiskonnast, nüüd koostööst. Rosmale oodatakse ikka koos perega – lastele on omad tegemised!

Koostöös peitub jõud, vahel ka valu ja vaev. Koostöö on paljudele meist ainus ellujäämise võimalus, samas ka isikliku arengu ja õppimise koht. Kuidas teha koostööd nii, et ei peaks alla suruma enda soove ja saaks arvestada kõigi teiste osapooltega? Kuidas märgata koostöö õppetüki kallal pusides oma varjukülgi ja arengukohti? Kuidas leida sobiv koostööviis kodanikualgatuse ja kohaliku omavalitsuse jaoks? Kuidas muuta koostöö ühiseks väestavaks kogemuseks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents pakub taas võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind Rosmale koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii koos kui ka eraldi toimetamist. Päeva lõpetame traditsiooniliselt muusikaga: seekordse muusikalise kingituse toovad kaasa helivõlurid Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Kõhutäie eest hoolitsevad meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemine on tasuta. Samas kutsume üles annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et oleks lihtsam päeva planeerida.

Anna oma tulekust teada hiljemalt 16. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee. Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Ökokogukondade ühendus alustab õhtuseminaride sarja

Hetk ökokogukondade ühenduse kokkutulekult. Foto: Katrin Jõgisaar
Hetk ökokogukondade ühenduse kokkutulekult. Foto: Katrin Jõgisaar
Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub neljapäeval, 5. juunil kell 17.00 ökokogukondade esimesele õhtuseminarile, kus tutvustatakse ökokogukondade olemust, räägitakse kogukondade algatamisest ning tutvustatakse uusi ökokülade algatusi. Üritus toimub Lilleoru ökokogukonnas Rae vallas Aruvalla külas.

Kava:
16:00-17.00 Saabumine Lilleorgu ja ringkäik. MTÜ Lilleoru ja MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse üks eestvedajaid Ave Oit tutvustab Lilleoru keskust ja kogukonda. Kogunemine Lilleoru suure valge välitelgi ees.

17:00-20:00 Kogunemine indiaani püstkotta Lilleoru Elulille pargis. Algusring. Liina Järviste tutvustab ökokogukondade ehk teadlikult loodud kogukondade olemust. Räägime milliseid samme on ökokülade loomiseks ette võetud. Ennast tutvustavad Kulina ja Väikese Jalajälje kogukondade algatused.

Igaüks võiks midagi ühisele lauale näkitsemist kaasa võtta. Lilleoru poolt tee ja väikesed suupisted. Registreerumine hiljemalt 2. juuni õhtuks: kadri@kogukonnad.ee või 537 477 04. Palun anna meile märku, kas saad ka kellelegi transporti pakkuda või vajad seda ise.

Seminar toimub projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. www.kysk.ee Vaata ka teisi projekti tegevusi: www.kogukonnad.ee ja www.facebook.com/kogukonnad

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus on organisatsioon, mis toetab kestliku elukorralduse teket.

Allikas: MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus

31. mail taaselustatakse Tõrva ajaloolises kinohoones Tõrva Loits 2013

Tõrva loitsuhooaja avaürituseks on 31. mail Tõrva ajaloolises kinohoones esitlusele tulev kontsertvideo 2013. aastal toimunud Eesti suurimast tule, vee ja muusika vabaõhu-vaatemängust “The Greatest Hits of Kalevipoeg”!

Üritus saab alguse kell 19.00, mil kinohoones näidatakse suurel ekraanil parimaid palasid Tõrva Loitsust, kus esinesid Tanel Padar&The Sun, Tõrva neidudekoor ja Jaan Tätte koos ansambliga Udupasun.

Vaatemängu keskmes oli Mart Kolditsa poolt lavastatud etendus “The Greatest Hits of Kalevipoeg”, mis tõi Päär Pärensoni, 300 tantsija, 200 koorilaulja ning maailma suurimate trummidega vaatajate ette parimad palad meie rahvuseeposest.

Tõrva kinohoones toimuval ühisel muusikaõhtul astuvad vahepaladega ülesse Tõrva Laulustuudio neiud ja Reigo Ahven koos trummidega. Kohal on ka lavastaja Mart Koldits, kes räägib varasematel aastatel toimunud Tõrva Loitsu üritustest ning
tutvustab ka käesoleval aastal 9. augustil ainult üks kord toimuva etenduse sisu ja esinejaid – seekord on etenduse aineseks Eesti rahva ennemuistsed jutud. Jutte aitavad vaatajateni tuua ansamblid Metsatöll ja Winny Puhh. Lisaks esinevad Vallatud Vestid ja Hendrik Sal-Saller orkestriga.

Tõrva Loitsu õhtul Tõrva kinohoones on avatud puhvet ja toimub ka loitsuteemaline viktoriin. Kohapeal saab soetada Tõrva Loits 2014 pääsmeid ja meeneid.

Pilet Tõrva kinohoones toimuvale üritusele maksab 5 € ja seda on võimalik soetada Tõrva Linnavalitsusest või Ülle lillepoest kõrtsihoones. Osalejate arv on piiratud!

Allikas: Tõrva Loits

Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“

Tänasest algab aasta lõpuni kestev „Energia ja noored“ projekt, mille raames Eestis ja välisriikides õppivad energeetikatudengid viivad läbi interaktiivseid koolitunde, kus õpilastel on võimalik Eesti energeetikasektorist rohkem teada saada ning mõnel juhul isegi taastuvenergia lahendusi ehitada.

„Energia ja noored“ projekti eesmärk on tutvustada gümnaasiumiõpilastele läbi grupitööde ja praktiliste ülesannete Eesti energeetikasektorit, mis muidu on kooliõpilaste jaoks kauge ja keeruline valdkond, mis tavalises koolitunnis laiahaardelist tähelepanu ei saa. Kuna energeetika on valdkond, milles reaalainete taust on väga oluline, siis populariseeritakse projektiga ka reaalainete õppimise olulisust.

„Kuigi energeetika mõjutab oluliselt Eesti ja Euroopa majandus- ja elukeskkonda, siis koolinoorte teadlikkus energeetikast, selle toimimisest, kasutamise mõjust ja planeerimisest on siiski suhteliselt kesine,“ selgitas Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht Raul Potisepp.

„Energia ja noored“ üks läbiviijatest, TTÜ energeetikatudeng Mihkel Annus lisas, et projekti raames korraldatakse praktilisi koolitunde, mis annavad selge ülevaate Eesti energiasüsteemist, võimalustest, arengutest ning kus õpetatakse läbi praktiliste ülesannete, kuidas ise energiat toota ja säästlikult tarbida. „Iga koolitunni käigus koostavad õpilased ka ise Eesti energeetikasektori visiooni aastaks 2040,“ selgitas Annus.
Loe edasi: Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“

Taastuvenergia on kui pensionifond

Emil RutikuEmil Rutiku,
kodanik

Maailmas on kaks põhilist ressurssi, mille pärast võideldakse – toit ja energia. Need on riikidevahelised ja –siselised pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ometigi ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta. Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada enda energiavajadusi ilma, et see hukutaks ümbruskonda ning investeerida seejuures tulevikku?

Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome tankerite ja torujuhtmetega sisse. See peaks meid ometigi mõtlema panema, kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku.

Ja kui me arvame, et need olulised muutused peavad tulema samade inimestega ja samade võttetega, siis me eksime täielikult. Ebakompetentsus viib ainult mäest alla. Me ei ole nii rikkad, et hoida üleval sellises koguses oma ja võõrast, ahnust ja lollust. Muutused on hädavajalikud. Kas me tahame lähi tulevikus elada ilma metsata, nagu enamus euroopast? Siis see pole enam see eriline paik maamuna peal.

Meie energiaga varustajad manipuleerivad „Täna annan, homme ei anna“ ja Euroopa vastab: „Oleme ikka sõbrad – anna meile energiat!“. Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks seda olema, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.

Muutused ei saa toimida päevapealt, kuid suhtumise muutumisega peab alustama juba täna! Kuidas?

1) Ühise sihi võtmine – kuhu me liigume?
Palju lihtsam on teha otsuseid paremate lahenduste nimel, kui me teame, kuhu me liigume. Kas me tahame olla sõltumatud, investeerida enda ja oma laste tulevikku? Kui me otsustame, et Eesti tahab olla sõltumatu,siis peame ennekõike panustama enda riiki, majandusse ja jätkusuutlikusse
Loe edasi: Taastuvenergia on kui pensionifond

Nõmme Kevade noortepäeval esineb Birgit Õigemeel

Reedel, 23. mail toimub kella 12–19 Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja selle ümbruses traditsiooniline Nõmme Kevade noortepäev. Huvitavaid tegevusi ja töötubasid on igas vanuses noortele. Laval astuvad üles laulu- ja tantsukavadega Rahumäe põhikooli ja Nõmme noortemaja noored, ürituse peaesineja on laulja Birgit Õigemeel.

Ekstreemspordifännidel on võimalik näha BMX flatland’i trikitajate show’d. Sõõrikukohviku esisel platsil saavad noored lähemalt tutvuda väliraamatukogu tegevustega, kus lisaks lugemispesale saab teha erinevatest materjalidest lilli, meisterdada vanadest raamatutest, laenutada lauamänge ning uudistada ratastel raamatukogu Katarina Jeed.

Kunstimaailma telgis saab osaleda 13 erinevas töötoas ja teha endale näomaalinguid. Pääsküla noortekeskuse Iirimaa vabatahtlik Benedict „Ned“ Whyatt viib läbi kaks erilist tsirkuseelementide töötuba, kus saab valmistada žongleerimispalle ja flowerstick’e ning hiljem on võimalik neid üheskoos ka kasutama õppida.

Kõik huvilised saavad sel päeval külastada Nõmme päästekomandot, Nõmme Kalju tutvustab noortele jalgpalli. Nõmme põhikooli korvpalliplatsil toimub tänavakorvpalliturniir. Turniiri avab huumorimäng, kus omavahel võtavad mõõtu Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme Õpilasesinduste Liit. Lisainfo ja registreerimine www.noel.ee/tanavakorvpall.

Tänavu 23.-25. maini toimuva Nõmme Kevade üritused on tasuta, programmiga saab tutvuda koduleheküljel www.tallinn.ee/nommekevad2014.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Setomala peetava Ostrova festivali esinejad selgunud

Curly Strings. Foto: Sven Tupits
Curly Strings. Foto: Sven Tupits
Tänavusel Ostrova festivalil asutavad üles leelokoorid Mokornulga ning Sõsarõ, meestepunt Seto Miihi Summ ja Rikka Ivvani pillilaager. Tantsuhuvilisi rõõmustab ansambel Ummamuudu.

Lisaks pärimusmuusikale on võimalik kuulda popmuusikat paljude Eesti tippartistide esituses nagu Lenna, Tanel Padar ja The Sun, Singer Vinger, Kolumbus Kris, Dagö, Curly Strings ja Mikk Tammepõld. Rahvusvahelisust lisab Valgevenest pärit WZ Orchestra. Publiku meeleolu aitavad üleval hoida Asso Int ja Martin Müller. Festivali päevajuht on tuntud luuletaja Contra.

“Oleme kava kokku panemisel lähtunud alati kahest olulisest põhimõttest. Esmalt soovime tutvustada Seto folkloori, andes kohalikele artistidele võimaluse esineda laiemale publikule. Teisalt soovime Eesti popmuusika paremiku tuua Setomaa rahvale koju kätte,” ütles korraldaja Aime Tulp.

Ostrova festival toimub Setomaal juba neljandat korda. Lisaks kontserdite nautimisele on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga. Lastele on avatud telk.

Ostrova Festival toimub 18.-19. juulil Ostrova külas, Meremäel, Setomaal. Piletid on müügil Ticketpro veebipoes ja müügipunktides üle Eesti. Rohkem infot: www.ostrovafestivalid.ee

Allikas: Ostrova Festivalid MTÜ

Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku

Eelmisel nädalal toimus Harjumaal Jõelähtme vallas looduslike pühapaikade teabepäev, kus osales saadikuid Riigikogu kõikidest
fraktsioonidest. Külastati looduslikke pühapaiku ning toimus seminar “Seitse müüti hiitest”. Sündmuse korraldasid Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA.

Ülgase küla Koljunuki sadamas toimunud seminaril “Seitse müüti hiitest” kõneles Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann, ajakirjanik Ingrid Peek ning Tartu Ülikoolist Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Regilaule esitasid Aruküla mehed. Peamiseks jututeemaks oli looduslike pühapaikade äärmiselt suur ohustatus ning rahastuse leidmine pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukavale.

Annely Akkermanni sõnul on looduslikud pühapaigad õiguslikult ja halduskorralduslikult siiani kukkunud “mitme tooli vahele” ning vajavad seetõttu erilist tähelepanu. Lähemal ajal on kavas kokku kutsuda pühapaikade toetusrühma ja teemaga seotud ministeeriumide nõupidamine, et arutada pühapaikade arengukava rahastamist.

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk tutvustas Kultuuriministeeriumis koostamisel olevat looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020, mille kohaselt kavatsetakse kaardistada pühapaigad Eesti kõigis kihelkondades. Seniste uuringuandmete põhjal on eeldatavasti võimalik maastikul leida ja inventeerida 3800 – 4500 pühapaika, või endise pühapaiga asukohta. Kavandatud uuringute abil hoitakse ära ca 2600 pühapaiga hävimine unustamise või inimtegevuse tõttu.
Arengukava eelarve on 6,2 miljonit eurot ning 81% sellest moodustab vahetult pühapaikade kaardistamisega seotud kulu.

Seminaril osalenud saadikud leidsid arutelu järel üksmeelselt, et kavandatud tegevused ja eelarve on igati põhjendatud ning arengukava täitmiseks vajalikud 6,2 miljonit eurot tuleb kiiremas korras leida. Loe edasi: Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku