Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

jaanuar 2014
E T K N R L P
« dets   veebr »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht

Mõnistõ kandi luuduskaitsja võitlõsõ katõ suurõ dolokivi(lubjakivisort)kaivandusõ vasta, midä plaanitas õkva Piitre jõõ hoiuala ja lõunatipu puhkõala mano.

«Piitre jõõ kaitsõala jääs vaivalt 50 miitret kavvõlõ, matkarada lätt Eesti lõunatippu kaivandusõ perve pite!» pahand’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht Silla Silver. «Häös putmada luudus, külälise nakkasõ kavvõlõ hoitma ja vaivalt ütski nuur pere taht inämb siiä elämä tulla.»

Samma miilt omma Mõnistõ vallavalitsus ja -volikogo. Vallavanõmb Roobi Katrin ütel’, et piirkunna ärtsurkmist ei massa kinni 40 000–50 000 euroga aastan, midä vald kaibja käest saasi. Lubjakivi kaibmisõ vasta om esiki RMK (kaivanduisi ala om prõlla riigimõtsamaa).

«Tuu olõssi suur ull’us ja kõgõ suurõmb kuritüü luudusõ vasta Võromaal!» ütel’ RMK Võromaa mõtskunna mõtsaülemb Palo Agu.
Päält kõgõ saasi riik kaivanduisist rahalist kahh’o. «Mõts kasus sääl väega häste, aastan 13–14 tihumiitret hektäri pääle, rahan 72 000 euro jago,» hinnas’ Palo. «Ku tuu kotussõ pääle jäänü kats perädüt mulku, saa-i säält inämb kunagi määnestki tullo tiini!»

Ettevõtja himostasõ suurt lubjakivivarru
Dolokivi kaibmisõs küsüse lupa kats firmat. OÜ Aigren Kaevandus taht Karissöödä küllä kaiba suurõmba, AS Kiirkandur Naha küllä väikumba mulgu – kokko nii sada hektärri karjääri. Plaanin om 25 aastaga vällä kaiba viis miljonni kuupmiitret dolokivvi.
Et kivvi kätte saia, tulõ päält är kaiba 2–7 miitret maad. Nii kolmõ meetri päält tulõ joba vesi vasta ja tuud tahetas pumbata läbi settekaivõ Piitre jõkkõ.

Tuu settelumbi-jutt aja mõtsaülembäl Palo Agul haëa vereväs. «Kaibsõ neli aastat tagasi hindäle lumbi säändsesama savimaa sisse, nigu sääl om – seoniaoni om vesi soganõ! Tsill’okõsõ saviosakõsõ ei saistugi sääl põhja. Ku säänest vett naatas Piitre jõkkõ laskma, pall’o sääl noist haruldaisist kallost perrä jääs!»

OÜ Aigren Kaevandus üts umanik Kibena Meelis ütel’, et taht kivvi murda tuuperäst, et killustigu kavvõst ostminõ aja tiiehitämise hinna korgõs. «Tuu raha võetas mi kõigi karmanist,» ütel’ ärimiis. «A usumi keskkunnamõo hindamist: mi ei nakka sääl kaibma, ku tiidläse ütlese, et sääl om liike, mink jaos kaibminõ halv om.»

Luudusväärtüse omma uurmada
Dolokivi murdmisõs plaanitas tuud jupikaupa õhku laskõ. Silla Silver om kimmäs, et kivilahkmisõ ja suuri massinidõ mürrin aja minemä nii inemiisi, eläjit ku tsirkõ. Tä pelgäs ka, et kao võiva tühäs jäiä ja jõõ kokko kuio. Sääl kandin alalõ hoitunu esieräline luudus või häödä.

«Ku 2005. aastal Piitre jõõ kaitsõala tetti, jäeti tuu lõpuots (Eesti lõunatipuni – UL) vällä, es jõuta läbi uuri vast,» kahjatsõs Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele. «Tuu tagumadsõ otsa seen om viil pall’u rohkõmb ku sääl, mis kaitsõ ala võetu om!»

Sääl om ka uurmada karstiala. «Mõnistõ inemise kõik tiidvä, et omma langatuslehtri, kon juusk suurvesi sisse,» ütel’ Hele. Karstiala ehk maa-alodsõ viivõrgu (vetevaotusõ) peräst kiildse keskkunnaministeerium är Nabala kivikaivandusõ.

Keskkunnaammõt: andkõ teedä kõgõst, miä om kaitsmist väärt!
Kaibmisõs saa lua anda keskkunnaammõt. Inne piät är hindama, kuimuudu võisi nuu kaivandusõ luudust mõota (eesti k – keskkonnamõju hindamine).

Hindaja vali ja hindamisõ mass kinni kaibja. Minevä nädäli sai keskkunnaammõt kätte edimädse keskkunnamõo hindamisõ plaani.
«Õnnõ plaan om joba 40 lehekülge, hindaminõ esi tulõ vast 400 – seost tulõ väega põh’alik uurminõ,» arvas’ keskkunnaammõdi Põlva-Valga-Võro piirkunna keskkunnapruukmisõ as’atundja Kalle Rein.

Uuritas tuud, kuis kaivandusvesi mõotas Piitre jõkõ, mändsit ainuliidsi liike sääl lövvüs ja ku pall’o sekä kaivandus kotusõpäälitside inemiisi ello.

Keskkunnaammõt nakkas uurmisõ plaani tävvendämä ja uut tuu man ka paikligõ inemiisi api. «Ütelge vällä uma arvaminõ ja ku olõti midägi kaitsmist väärt nännü, andkõ kimmähe inne keväjät teedä!» ütel’ Kalle Rein. «Maa-ala om suur ja ega mi ka peris täpsele ei tiiä, mis egä puu ja puhma all kasus vai kon om karsti nättü.»

Esieränis oodõtas tiatit harvõ tsirkõ ja lindoravidõ kotsilõ, kedä om nättü küländ lähkül tõsõl puul Läti piiri. Lindoravidõ uurja Timmi Uudo ütel’, et abis om eski kümne aasta tagonõ teedüs.

RMK Aegviidu-Ähijärve matkatii lätt kaivandusõ perve pite. Illustratsioon: Uma Leht

RMK Aegviidu-Ähijärve matkatii lätt kaivandusõ perve pite. Illustratsioon: Uma Leht

Lõppsõna ütles vald
Inne otsussõ tegemist saat keskkunnaammõt kava valda. «Ku vald olõ-i nõun, sis mi saa-i kaibmisõs lupa anda, tuud ütles maapõvvõsäädüs. Minevä aasta jätsemi tuuperäst mitu lupa vällä andmalda,» selet’ Kalle Rein.
Urvastõ kandin pässi Ess-suu päält ütsät aastat kohtuvõitlust turbakaivandusõst. Tuu kohtuluu perrä om keskkunnaõigust luuduskaitsjidõ jaos kerembäs tettü.

«Mõnistõ rahvas võissi keskkunnamõo hindamisõl silma pääl hoita ja esi eksperte mano otsi, kõik aig vallavalitsusõga kuuntüüd tetä,» soovit’ Ess-suu iist võidõlnu seldsingu Rohilinõ Urvastõ üts juht Kärgenbergi Helina. «Mi pannimi Ess-suu hääs vällä umma rahha, korssimi rahha pannkuukõ müümise ja märdisandin käümisega, et kohtunkäümise iist massa.»

Tulviste Hele, Mõnistõ muusõumi juht, Eesti orhideekaitsõklubi ja ornitoloogiaseldsi liigõ: «Siin kandin om 16 liiki orhideesit, a tuud kiäki es tiiäki, nikani ku kümme aastat tagasi bioloog Kulli Tiiu mi kutsmisõ pääle siiä tull´. Käve ja oias´, et täl tävveste tiidmäldä, et tan sändse kasvu võiva olla. Üte väikese platsikõsõ päält löüdse as´atundja üle 50 kaitsõalodsõ kasvuliigi, rapuntslist tähttuumpihlani. Bioloogi omma ütelnü, et meil omma kõik punadsõ raamadu eläjäkese olõman, vällä arvadu nuu, kes mere veeren eläse. Eski kõre hellü olõ kuulnu, a ei olõ nii ligi saanu, et tedä pildistä. Roherähni tsirgutiidläse uma silmäga viil nännü ei olõ, a mi näe tedä egä päiv ja noid om hulga pesäkundõ. Üts mükoloog hüpäs´ võssu suurõ röögätüsega: «Pihkane liimik!» Löüdse säält harva seene. Seenenäütüs oll´ meil tan 140 seeneliigiga.»

Harju Ülle, Uma Leht

Comments are closed.