2. novembril kell 12.00 toimub Elva Raamatukogu kaminasaalis koolitus “Vastupidavustreeningu alused”. Koolitus on mõeldud kõigile huvilistele.
Koolituse lektoriks on suurte kogemustega treener Harry Lemberg, kelle õpilasteks on olnud ja on Eesti pikamaajooksu paremikku kuuluvad Tiidrek Nurme, Pavel Loskutov, Leila ja Liina Luik ning paljud teised.
Registreerimine toimub Elva Spordiliidu kodulehel http://spordiliit.elva.ee/.
Ida-Viru maakonna kultuuritöötajad panevad seljad kokku ja korraldavad 26. oktoobril omalaadse teatesõidu külastades 24 tunni jooksul kõikides omavalitsustes asuvaid kultuuriasutusi. Trajektoor kulgeb A-st A-ni ehk algab Aserist ja lõpeb Avinurmes.
2013 aasta on kuulutatud Eesti Pärandkultuuri aastaks. 26. oktoober on Eesti Rahvamajade Ühingu poolt välja valitud kuupäev eesmärgiga, et sel päeval pöörataks rohkem tähelepanu ka väikestele rahvamajadele, kus meie igapäevast rahvakultuuri elus hoitaksegi. Sel päeval toimetavad kõik kultuuritöötajad pealkirjast „24 tundi Rahvamajas“ juhindudes. Lahtikirjutatult tähendab see seda, et kõikide rahvamajade uksed kas siis on või võiksid olla 24 tundi avatud, et iga huvitatud sisseastuja saaks osa sellest, mida majas tehakse.
Ida-Virumaa kultuuritöötajad aga mõtlesid omakorda ühise aktsiooni välja, et oma tegemiste-toimetamistega taas positiivset sõnumisignaali maakonnast välja saata. Selsamal päeval, mil majade uksed on kõigile ja kogu aeg avatud, oodatakse rahvast osalema neil kokkulepitud kellaaegadel, kui kultuuripunkte külastab rahvakultuuri killavoor. Sel ajal, kui killavoori rahvas kohal on, toimub selles paigas kindlasti ühtteist põnevat, esinevad kohalikud taidlejad ning on muidu tore olla.
Sündmuse avalöök antakse 25. oktoobri öösel kell 24.00 Aseris ning kultuuri killavoor läheb sealt liikvele Sonda poole. Kesksel kohal on delegatsioonil kaasas olev nukk – rahvakultuuri muusa – ning selle valgele alusseelikule kogutakse igast linnast ja vallast omanäolised triibud peale. Sellest kujuneb ainukordne, vaid seda päeva meenutav seelikumuster. Nukk saab hiljem Iisaku muuseumi kõigile uudistamiseks välja pandud ning soovi korral ka erinevaid kultuurisündmusi ilmestama.
Igast peatuskohast nopitakse üles ka seda paika iseloomustavad lauluread. Sellest sünnib omaladne lugulaul, mis Avinurmes lõppakordina ka ette kantakse.
Ida- Virumaa kultuurituuri ajakava on üleval Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kodulehel, mis jooksvalt täieneb ka kohtadel toimuvate sündmuste kirjeldusega.
Lisainfo: Ene Raudar, tel 5277 994, e-post ene@kultuuriveski.ee
Kultuuri killavoori peatuskohad ja kellaajad:
Kava algab 25.okt ööl vastu 26.okt kl 24.00 ja lõpeb 26.okt kl 24.00
24.00 -1.00 Aseri rahvamajas. Algus
1.30 – 2.00 Sonda rahvamajas
2.15 – 3.00 Kiviõli rahvamajas
3.15 – 4.00 Maidla rahvamajas
4.30 – 5.00 Püssi rahvamajas
5.10 – 6.00 Lüganuse rahvamajas
6.30 – 7.00 Saka rahvamajas (Kohtla vald)
7.15 – 7.50 Kohtla-Järvel, Vahtra Loomekeskuse juures
8.10 – 8.50 Kohtla-Nõmme rahvamajas 8.20 Päikese tervitus!
9.15 – 10.00 Jõhvi kontserdimaja juures
10.15 – 11.00 Toilas
11.20 – 12.15 Sillamäe kultuurikeskuses
12.30 – 13.00 Narva-Jõesuus
13.30 – 14.30 Narvas, kultuurimajas Rugodiv
14.45 – 15.30 Olgina rahvamajas (Vaivara vald)
16.30 – 17.00 Kurtna seltsimajas (Illuka vald)
17.30 – 18.30 Mäetaguse rahvamajas
19.00 – 20.00 Iisaku rahvamajas
20.20 – 20.50 Alajõe rahvamajas
21.30 – 22.00 Lohusuus, koolimaja saalis
22.30 – 23.00 Tudulinna rahvamajas
23.30 – 24.00 Avinurme rahvamajas. Lõputseremoonia
Saare vallas Kääpal asuvale Kalevipoja muuseumile annetati Venemaal elanud ja töötanud eesti rahvusest kunstniku Alfred Oja maal “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast “. Töö autori eesti rahvuseepost tutuvustavat sarja on tutvustatud ka maailmanäitusel.
Alfred Oja sündis 1924. aastal Venemaal Kirovi oblastis Oparinos.
“Tema vanemad pärinesid Lõuna-Eestist Võrumaalt ja isa luges lastele ette “Kalevipoega”. Küllap nii kujuneski välja hilisem huvi meie rahvuseepose sündmustiku jäädvustamise vastu kunstis, ” ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm. “Haruldase töö annetasid meile Alfred Oja sugulased Olga ja Kalju Junus, kes on ka varem muuseumit külastanud.”
Tamme sõnul töötas Alfred Oja kunstniku ja õppejõu-professorina Penzas ja tema loomingulise pärandi moodustavad akvarellid, litograafiad, skulptuurid ja tööd teisteltki kujutava kunsti aladelt.
Eesti juurtega kunstniku tehtud “Kalevipoja”-teemalist sarja tunnustati 1958. aastal Nõukoge Liidus üleliidulisel kunstinäitusel hõbemedaliga ja 1958. aastal Brüsseli maailmanäitusel pronksmedaliga. Alfred Oja kunstiteoseid on eksponeeritud erinevates riikides, Eestis olid need esmakordselt näitusel vaatamiseks 1957. aastal. Alfred Oja suri aastal 2000.
Jaan Lukas
Jõgevalt võrsunud tantsutreener Joel Juht on peakorraldajaks tänavakultuurifestivalile JJ-Street Baltic Session, mille peakontserdil Nokia kontsertimajas esineb hip-hopi etteastega ka trupp, mille liikmete vanuseks 70+. Joel Juhtile esitab küsimusi Jaan Lukas.
Alustame festivali temaatikast. On tänavakultuur ennekõike linnadele omane kultuurinähtus või tasub selle märke otsida ka maapiirkondadest?
Me ei saa kultuuri võtta linna või maa järgi, see ikka sobib kõigi jaoks ja neid samu tegevusi saab ka teha väiksemates kohtades küll, aga jah, tegijatest on puudus.
Kui palju esinejaid tuleb festivalile teistest Eestimaa piirkondadest väljaspoolt Tallinna?
Teistest Eesti piirkondadest on tulemas kuskil 500 inimest ja kõik maakonnad on esindatud.
Võib-olla on teil infot ka selle kohta, et mõnest külast või alevist tullakse bussitäie seltskonnaga festivalile kaasa elama ja miks mitte ka kaasa tantsima?
Kahjuks paljud linnad ja ka vallad ei tahtnud sellel aastal noori aidata, kuid pean ära mainima, et ainukesena aitab sellel aastal Võru ja Pärnu linn transpordiga, et noored saaksid kohale tulla 20. oktoobril Nokia kontserdimajja.
Loe edasi: Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades
Tudengeid kutsutakse osalema programmis “Tagasi kodukohta!”, mille eesmärgiks on käivitada uusi algatusi oma kodukoha probleemide lahendamiseks.
1. etapp. Ideekonkurss, mille käigus valitakse välja 20 parimat, kes suunatakse teise etappi. Ideekonkurss lõpeb 21. oktoobril.
2. etapp. Koolitused 2. ja 3. novembril, mis sisaldavad tasuta osalust TEDxTartu konverentsil (2.11.) ja ühepäevast koolitust (3.11.)
3. etapp. Koolitustel osalenud tudengid algatavad kodukohas oma idee elluviimise. 29. novembril jagatakse parimate algatuste vahel 1 000 EUR suurune Domus Dorpatensise stipendium.
Osalemiseks eeldame:
1. Tudengistaatust. Eelkõige oodatakse osalema tudengeid, kes on pärit väljaspoolt Tartut või Tallinna;
2. Soovi midagi oma kodukoha heaks ära teha;
3. Teadmist, millised probleemid Sinu kodukohas lahendamist vajaksid.
Osalemaks koolitusprogrammis ning võistlemaks auhinnafondile, tuleb täita kandideerimisavaldus aadressil: http://tedxtartu.org/tagasi/
Kandideerimine on avatud 21. oktoobrini!
26. oktoobril toimub Ruusmäe rahvamajas perepäev.
Perepäev algab juba kell 10.00 nii Rogosi mõisa õues toimuvate kui ka rahvamajas toimuvate tegevustega.
Rogosi mõisa saab osaleda teatevõistluses, granaadiviskes, pimeraja läbimises, juhtimise mängus ja aaretejahis. Rahvamajas saab võistelda kotka väljalõikamise võistlustel ja meisterdada erinevaid märke.
Kell 19.00 algab rahvamajas tantsuõhtu ansambliga Dolores.
Päeval toimuv üritus on tasuta. Õhtuse tantsuõhtu pilet on 4 eurot ning perepilet 5 eurot.
Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.
Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel.
Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.
Vabas vormis taotlus tuleb esitada Põlvamaa ekspertgrupile, milles peavad olema:
– lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
– kehtivad stipendiumid (nende olemasolul);
– kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-postiaadress).
Samas kuulutab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp välja kandidaatide esitamise Põlvamaa ekspertgrupi kultuuri ja spordi aastapreemiatele.
2013. aastal antakse välja kaks elutöö preemiat (üks kultuuri ja teine spordi elutööpreemia), kolm kultuuripreemiat, kaks Noore Tegija preemiat (üks kultuuri ja teine spordi vallas) ja ühe kollektiivi preemia.
Preemiate eesmärk on tunnustada ja innustada kultuuri- ja sporditöös silmapaistnud inimesi ja kollektiive Põlvamaal. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Kandidaatide esitamisel kehtivad kultuuripärli esitamiseks püstitatud nõuded.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. november 2013.
Kirjalikud ettepanekud palume saata aadressil Kesk 20, 63309 PÕLVA või e-postiga aadressil polvamaa@kulka.ee.
Lisainfo: Helje Põvvat, Põlva Maavalitsuse HSO peaspetsialist, tel 799 8951, 525 6218, e-post Helje.Põvvat@polva.maavalitsus.ee
Päästeala noorteringid on tasuta tegutsevad huviringid, millest saavad osa võtta 7-19 aastased noored. Ringides saavad noored läbi praktiliste tegevuste omal nahal tunda, mida tähendab olla päästja.
Noorteringides õpitakse läbi aktiivse tegevuse. Tegevuste nimekiri on pikk – tutvutakse päästesüsteemiga ja päästjate varustusega, õpitakse käsitlema tulekustutit ja proovitakse läbi, mis reaktsiooni võivad vallandada erinevate ainetega tule kustutamine.
Lisaks tule- ja veeohutusele tutvustatakse lastele pommirühma tegemisi ja tehnikat ning külastatakse Häirekeskust, et näha oma silmaga, kuidas hädaabi kõnesid vastu võetakse ning päästetehnikat välja saadetakse.
Koolituse raames õpetatakse lastele esmaabivõtteid, mida võib elus juhtuvate õnnetuste puhul tarvis minna ning harjutatakse suitsusest ruumist evakueerumist. Lisaks teadmiste täiendamisele tehakse ka tuletõrjesporti, matkatakse, mängitakse läbi erinevaid ohusituatsioone ja orienteerutakse.
Pääste noorteringide üks suurem ja populaarsem üritus on päästeala noortelaager, mida korraldatakse alates 2002. aastast. Sellest saavad osa võtta aasta jooksul noorteringides aktiivselt osalenud lapsed. Päästeala noortelaager on jagatud teemapäevadeks, kus käsitletakse päevale omaseid teemasid ning noortele antakse teadmisi ja oskusi hakkama saamiseks erinevates olukodades.
Noorteringi noortel on võimalus osaleda erinevatel võistlustel ka Eestist väljaspool. Noored päästehuvilised on aastast 2011 osalenud Soomes Rescue Race võistlusel ning eelmisel aastal osaleti Moskvas „Ohutu kool“ võistlusel. Samuti on lastega tehtud demoesinemisi erinevatel ohutus- ja infopäevadel.
Päästeala noortering tegutseb oktoobrist kuni mai lõpuni igal nädalal poolteist tundi, kokku kuus tundi kuus. Noortering on kõigile tasuta.
Kui oled huvitatud pääste noorteringis osalemisest, võta ühendust e-posti aadressil noortekeskus@v-maarja.ee
Minevä neläpäävä tull’ edimädsenä kamateko opma Tarto liinast kommertsgümnaasiumi 5b klass. Kamateo iistvidäjä Zimmermanni Ursula juhatusõl lätsi latsõ Pokukoja mant regilaulu lauldõn Padasuumäele. Edimält kaeti üle talohuunõ-ait ja suidsusann. Suurõmbalõ jaolõ liinalatsilõ oll’ edimäne kõrd suidsusanna sisse kaia ja nii mõnigi tull’ säält vingun nõnaga vällä. Lambidõ ja kitsi kopli man mängiti maaha ka üts «Hobõsõmäng».
Inne ku tarrõ minti ja kama jahvatamisõs läts’, pidivä latsõ är tundma esisugudsõ vilä, nii lihtsäle pessedü ku röstidü terä. Kesvä, kaara ja rüä vaihõl vaihõtegemine oll’ latsilõ peris keerolinõ. Nissu, hernit ja upõ oll’ lihtsämb är tunda.
Kohviveskiga jahvatõdi ütenkuun kama jaos kats ossa nissu, rükä ja hernest, üts osa kesvä ja puul ossa upõ. Sis sai uma tüü tulõmit maitsma naada. Pernaanõ Kõlleri Mariina tõi kaussõga keefiri ja tsukru lavva pääle. Kes tahtsõ, sai ka mustikit kama sisse panda.
Umatettüt kamma seivä kõik peris hää meelega. Mõni poiskõnõ sei esiki neli kausikõsõtäüt – tühi kõtt om õks kõgõ parõmb kokk. Üts nuurmiis arvas’, et keefir tsurk kama maitsõ är ja sei tuuperäst kamma niisama, mustikidega segi. Loe edasi: Latsõ teivä esi kamma
Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutab välja esimese vooru 2014. aastaks: vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor, taotlemise tähtajaga 15. jaanuar 2014.
Vooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.
Toetust saab küsida kuni 10 000 eurot projekti kohta (kuni 90% eelarve abikõlblikest kuludest), projekti abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2014 – 31. märts 2015.
Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi. Toetust saab taotleda vähemalt üheaastane avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei ole avaliku sektori ega äriühingute valitseva mõju all.
Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info on leitav siit: www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah14
Allikas: KÜSK
