14 oktoober 2013 Archives

Käimas on täiskasvanud õppija nädal

11. oktoobril avati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis XVI täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mis vältab 18. oktoobrini.

“Ühel hetkel mõistsin, et kaheksa klassi haridusega ei suuda ma mõista isegi neid raamatuid, mida lugeda tahaksin. Paljud ütlevad, et õppida pole aega. Kui see on prioriteet ja tõeline tahe, siis leitakse ka aeg. Kui ei õpi, pole järelikult tahtmist. Sain julguse unistada edasiõppimisest. Täna saan öelda, et minu unistused on realiseerunud ja õpingud jätkuvad – olen sügisest Tallinna Tehnikaülikooli majandustudeng ja palju põnevat on ees ootamas,” põhjendas aasta õppija 2013 Lauri Veso oma edasiõppimist.

Tänavuse täiskasvanud õppija nädala teema „Õige aeg on õppida“ tuletab kõigile meelde, et õige aeg õppimiseks on just nüüd ja praegu, paremat aega õppimise jaoks ei pruugi edaspidi tulla. Enesetäiendamine annab inimesele kindlustunde oma eluga edasi minna ja juba homme midagi uut ette võtta või kogeda.

TÕN-i avaüritusel tunnustatakse haridus- ja teadusministri tänukirjaga aasta õppijaid, koolitajaid, koolitussõbralikke organisatsioone ning omavalitsusi. Laureaatide ja kandidaatidega saab tutvuda siin.

TÕN-i lõpetab 18. oktoobril XVII täiskasvanuhariduse foorum teemal „Kui targad me oleme?”

Infot TÕN-i raames maakondades toimuvate tegevuste kohta leiab siit.

Kuidas vähendada toiduraiskamist?

“Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad.” – Toomas Trapido. Foto: Karin Volmer

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks.

Malle Kobin, Aasta Ema 2013:

„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele. Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine. Suure osa oma toidust – piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid. Kuna meil on ka koduloomad, siis toitu niiöelda raisku ei lähegi – prügikasti toitu ei visata. Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa.“

Edasi saab lugeda juba siit.

Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Reedel toimuvad Eesti Lennuakadeemias ja Tartu Ülikoolis soolisi stereotüüpe murdvad karjääripäevad, mille eesmärgiks on juhtida uudsel moel noorte tähelepanu võimaluste paljususele erialavalikutes.

Seekordsel karjääripäeval tutvustatakse poistele õpetaja eriala, mida tavapäraselt peetakse “naiste” erialaks, ja tüdrukud teevad tutvust “mehelike” lennunduserialadega.

Lennunduse õpitubades saavad tüdrukud käe valgeks lennuki juhtimisel ja maandamisel. Samuti tutvuvad tüdrukud angaaris õhusõiduki hooldusega. Õpetaja elukutse töötoas avaneb poistel võimalus viia läbi maailma huvitavaim koolitund.

Soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames toimuvatele karjääripäevadele on valitud noortele tutvustamiseks elukutsed, kus domineerib üks või teine sugu. Nii teevad poisid pilootprojekti käigus tutvust medõe, õpetaja, juuksuri ja rätsep-stilisti erialadega, kus hetkel töötavad 90% ulatuses naised. Tüdrukud saavad omakorda ülevaate autotehniku, keevitaja, programmeerija, energeetiku, automaatiku, kaevandustöötaja, lennukimehaaniku ja piloodi elukutsetest, mida valitsevad mehed.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul on naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele suuresti põhjustatud ühiskonnas kujunenud eelarvamustest ja arusaamadest naistele ja meestele sobilikest tegevustest. Loe edasi: Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Tartu Sügispäevad 2013 täidavad linna tudengipärimusega

Täna saab avapaugu tudengite sügisene vaimupuhkus Tartu Sügispäevad 2013, mis kuni 20. oktoobrini pakub meelelahutus-, kultuuri- ja spordiüritusi.

Festivali seekordseks läbivaks teemaks on tudengipärimus, mis käesolevast kultuuripärandi aastast ajendatuna kutsub seiklema tudengikultuuri ning -pärimuse radadel. Uurime, millised olid tudengid kunagi ja millised on praegu ning kuidas saame meie, praegune põlvkond ennast tudengikultuuri ajalukku kirjutada.

Traditsioone hoides on tudengipäevade kavas tagasi kunagine menuüritus Bambus, mis on vaatemänguline iseehitatud sõidukite demonstratsioon ning jõuproov. Pühapäeval pannakse Vanemuise taksopargi ja Kaubamaja vahelisel alal rattad veerema. Festivali keskse teema auks toimub neljapäeval Tartu Üliõpilasmaja etno-folgi teemapidu ning Viljandi folgigrupi Curly Stringsi kontsert.

Kavast ei puudu ka traditsioonilised Tudengibänd ja Tudengifilm, millest viimases valitakse seekord parimad filmid kahes kategoorias – filmitudengid ja filmientusiastid ehk harrastajatest filmitegijad. Samuti on taas programmis Tudengiteater, Sügisaeroobika, mille raames tudengite aeroobikakuninganna valimine, loengusari Akadeemiline pikapäevarühm, vabalava Luulevabadus ning palju muud harivat, sportlikku ning meelelahutuslikku.

Festivali mitmekülgne programm saab teoks peakorraldaja Ülikooli Kultuuriklubi ning kaaskorraldajate koostöös. Lisainfot kõikide ürituste kohta saab Tartu Tudengipäevade ametlikult koduleheküljelt.

“EHE Setomaa 2013” tunnustuse sai Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev

Setomaa turismisektori ümarlaual anti üle tunnustus 2013.a hooaja parimale turismiteole – Seto Külävüü kostipäevale.

Nimetatud üritust võib pidada selle suve üllatajaks, sest veel aasta tagasi isegi korraldajad ei teadnud, et piirkonnas midagi sellist ette võetud saab.

Setomaa toiduvaldkonna huvilised otsustasid 2012.a. detsembris toimunud ümarlaual, et seto toidu propageerimiseks ja arendamiseks võiks muude tegevuste seas ka kohvikutepäeva korraldada. Ürituse eestvedajaks sai MTÜ Setomaa Turism, kaasatud oli MTÜ Seto Käsitüü Kogo.

Kostipäeval osales kümme kohvikut Lüübnitsast Tsiistreni. Iga kohvik oli omanäoline nii kujunduse, menüü kui tegevuste poolest. Kostipäeval kaasa löönud suur rahvahulk tuli mitmele kohvikule üllatusena. Kui kohvikutesse oodati 100-200 külalist, siis tegelikult külastas mõnda kohvikut üle 500 inimese. Sama päeva raames toimus ka fotojahi mäng, kus külalised tegid pilte vähemalt kolmest kohvikust. Loe edasi: “EHE Setomaa 2013” tunnustuse sai Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev

Otepää koolipoiss saavutas rahvusvahelisel rulluisuvõistlusel esikoha

Berliini rulluisumaraton. Foto: Jaanus Lehes

Otepää Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Jaagup Lehes saavutas 28.septembril 2013 toimunud 40. Berliini BMW Maratoni oma vanuseklassis esikoha. Võistlus kulges mööda Berliini linnatänavaid.

BMW Berliini Maraton Rulluisutamises ja Berliini jooksumaraton on iga-aastane suurim Euroopas toimuv jooksu- ja rulluisuvõistlus. Rulluisumaraton toimub ühel ja jooksumaraton teisel päeval.

Jaagup Lehes ütles, et klubi EST2018 liikmena osales ta Rulluisumaratonil Fitness sarjas. Fitness klass on mõeldud pigem tervisesportlasele, kus aga võistlevad ka nö. “eliit-harrastussportlased” ja noorteklassi võistlejad. Eraldi arvestust peetakse, ligi 200 pigem Euroopa, eliit-meestele- Inline-Skating Speed/Teams, keda näeb ka rulluisutamise maailmakarika etappidel ja -meistrivõistlustel.

“Osalesin antud võistlustel alles teist korda ja saavutasin sel aastal Fitness klassis 10. koha ning võitsin oma vanuseklassi 1. koha,” rääkis Jaagup Lehes. “Minu maratonidistantsi (42,195 km) aeg oli 1:14:44 ning üldvõitjale kaotasin 3 sekundit. Tegemist oli grupifinišiga, kus 20 sekundi sees lõpetas üle 100 võistleja. Vanuseklassi võit tähendab, et järgmine aasta saan Berliini maratonil osalemiseks kutse ehk stardimaksu tasuma ei pea.”

Finišisse jõudis umbes 5000 rulluisutajat. Jaagupi eelle aasta kodune parim tulemus on SEB 7. rulluisumaratonil 20. koht samuti grupifinišis.

Rohkem infot kodulehel www.est2018.ee

Täna algavad Põlva maakonnas hõimupäevad

Komi ansambel Zarni An avab täna Räpina Ühisgümnaasiumis hõimupäevade programmi Põlva maakonnas.

Zarni An kasutab oma loomingus komi rahvamuusikal põhinevaid töötlusi ja esitab eepilisi laule. Ansambli juht on Mihhail Burdin, keda on võrreldud lausa šamaaniga. Ta on mees nagu orkester – valdab arhailist laulustiili ja mängib väga erinevatel traditsioonilistel komi rahvapillidel nagu pöljan,brungan, letšan vuz, sigudök.

Ansambel jõuab Eestisse esmaspäeva varahommikul ja annab nelja päeva jooksul maakonna koolides ja kultuurimajades kokku kaheksa erinevat kontserti. Kolmapäeva õhtul esineb ansambel Võrumaa muuseumis sarja “Maailma Kultuuriruum” raames.

Fenno-Ugria asutuse poolt korraldavad üle-eestilised Hõimupäevad saavad alguse väikestes maakohtades erinevate soome-ugri folklooriansamblite koolikontsertidega, kulmineerudes nädala lõpus Tartus, Viljandis ja Tallinnas suurte pidustustega. Täpsema hõimupäevade kava leiab siit.

Selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu

Aasta kõige koerasõbralikuma teo projektis kaasa löönud Julija Abram ja Tanel Mootse. Foto: Peeter Hütt

Eesti suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show’l selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu, milleks osutus Valga “vanglakoerte” sotsialiseerimisprojekt.

2012. aasta lõpus leiti Valga vangla territooriumilt 24 nälginud ja metsistunud koera, kes olid trööstitus olukorras ja sotsiaalsest elust võõrdunud. Kadri Kullmani ja Dr. Sterni Heategevusfondi eestvedamisel anti koertele meditsiinilist, käitumuslikku ja psühholoogilist abi, et aidata neljajalgseid uue elu alustamisel.

Aasta kõige koerasõbralikuma teo autiitlit tulid vastu võtma projektis kaasa löönud Julija Abram ja Tanel Mootse, kelle sõnul saab aidata neid, kellest hoolid ja kelle probleeme mõistad. “Koerad leiti nii kehvast seisundist, et neid aidata oli võimalik vaid pikaajalise tööga. Kahjuks kõiki me päästa ei saanudki. Meieni jõudis kümme koera, kellest kaks eutaneeriti. Koeri tuli põhjalikult ravida, dresseerida ja psühholoogiliselt aidata, et nad oleksid võimelised sotsiaalsest elust osa võtma. Tänu heatahtlikele inimestele ja oma ala professionaalidele kandis töö vilja ja tänaseks on kõik abi osaliseks saanud “vanglakoerad” omale armastava peremehe leidnud,” rääkis Julija Abram. Loe edasi: Selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu