Ulis Guthile anti üle Kangro nimeline preemia

DSC_0391Võru maavanem Andres Kõiv andis eile, 30. septembril 2013 Võrumaa Keskraamatukogus üle Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia. 

Võru maavanem Andres Kõiv sõnas: “Tunnustan žüriid tehtud töö eest. Fantaasiaküllase ja ladusalt kirjutatud raamatu “Ärapööratud” eest sai tänavuse kirjandusauhinna Ulis Guth. Teos räägib elust siin, Võrus, unistustest ja eksirännakutest.”

Ulis Guth (47) on sündinud ja tegutsenud kogu elu Võrus. Auhinna saanud raamat “Ärapööratud” on kirjaniku teine teos, esimene kandis nime “Pärlid sigadele”.

Andres Kõiv lisas: “Mul on hea meel, et Võrumaa inimesed julgevad unistada, avaralt mõelda ja oma mõtted kirja panna. Olgu need siis kasvõi meenutused lapsepõlvest nõukogudeaegses Võrus.”

Bernard Kangro kirjanduspreemiat on välja antud 1990. aastast, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro, kelle nime hakkas kirjanduspreemia kandma alates 1991. aastast. Mullu pälvis auhinna Lauri Sommer teose eest “Räestu raamat”.

Põlva Ühisgümnaasiumis õpib neil päevil viis Vene noort

IMG_714630. septembrist kuni 11. oktoobrini on õpilasvahetuse raames Põlva Ühisgümnaasiumis gümnasistid Venemaalt, Valgevene piiri äärest.

Ühisgümnaasiumi sõpruskooli Pihkva oblasti Sebeži rajooni Idritsa keskkoolist on Põlvasse tulnud viis gümnasisti ja kaks õpetajat.

Õpilased osalevad igapäevaselt neljas-viies koolitunnis ning lisaks on neile planeeritud väga mitmeid muid tegevusi. Käiakse Otepää seikluspargis, Tartus Ahhaa keskuses, ekskursioonil Tallinnas, tutvutakse Põlva linna ja maakonnaga, toimub õppepäev Võrtsjärve ääres ning kavast ei puudu ka ujumine, teatrietendus ja disko.

Sama projekti raames käisid aprillis ka Põlva gümnasistid kahenädalasel keelekümblusel Venemaal. Kui meie õpilasi huvitas Venemaale minnes eelkõige vene keele praktiseerimine ja Venemaa elu-olu, siis vene noored tulid siia tutvuma meie riigi ja kultuuriga, samuti on Pihkva oblasti noorte jaoks hinnatud edasiõppimisvõimalused Eesti kutse- ja kõrgkoolides.

Külaskäigu ajal elavad vene noored neile juba tuttavate Venemaal keelekümblemas käinud põlvalaste peredes.

Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi, Võru maavalitsused. Pilootprojekti tegevused on planeeritud esialgu aastani 2014.

Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus

Foto: Vikipedia

Kolmapäeval, 2. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis Urmas Tartese fotonäitus „Loodus lähivaates“.

Väljapanek on mõeldud saatma kuni 2014. aasta jaanuarini avatud suurnäitust „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal“.

Urmas Tartes (sünd. 1963), bioloog ja loodusfotograaf, on töötanud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktorina ja Eesti Maaülikooli professorina, aastast 2010 aga tegutsenud vabakutselise loodusmehena. Tartes on tuntud eelkõige mikrofotograafina, sagemini kuuluvad tema modellide hulka putukad ja mutukad, kes on ka käesoleva näituse peategelased. Tartes on öelnud: “Enamik meie looduse elurikkusest ja huvitavatest vormidest on tillukesed olendid, kelle suurust mõõdame sentimeetritega ja millimeetritega. Samuti on nautimist väärt suuremate organismide peenemad detailid. Tilluke maailm on valmis pakkuma avastamisrõõmu ka seal, kus maastikufotograafid oma kaamerad kotti pakivad.” Loe edasi: Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus

Keskkonnaministeerium otsib loodushuvilisi noori

Noore looduskaitsja märk .

Keskkonnaministeerium kuulutas välja konkursi noore looduskaitsja leidmiseks.

Tänavu antakse kolmandat korda välja noore looduskaitsja märke. Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses.

„Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele. Looduse kaitse algab selle mõistmisest, milleks omakorda on vaja looduses viibida ning teada, kuidas see toimib. Looduse väärtustamine peab olema meie kõigi igapäevane ja pidev hoiak,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Ettepanekud, mis kirjeldavad vabas vormis kandidaadi looduskaitsetegevust ja milles on märgitud ka nominendi vanus ning kontaktandmed, palutakse saata hiljemalt 25. oktoobriks 2013 Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-kirjaga keskkonnaministeerium@envir.ee.

Sääskülas peeti tomatipäeva

29. septembril kogunesid tomatihuvilised nii Järvamaalt kui ka mujalt Sääsküla külamajja Tomatipäevale.

Mägise aed OÜ oli tutvumiseks ja maitsmiseks välja pannud üle 60 erineva tomatisordi. Maitsta sai ka erinevaid tomatihoidiseid ja küpsetisi. Rahvahääletusel kuulutati parimateks tomatisortiteks Tsernomor ja Äss. Hoidiste laual sai eriliseks hitiks sai 92 aastase Kuke talu perenaise poolt valmistatud magus peedimoos.

Tomatisõber Andre Lilleleht avaldas oma erilisi nippe tomati lõikamisel ja söömisel. Aili Tammleht pidas huvitava loengu tomati ajaloost ja kasutamisest koduses kosmeetikas. Oli põnev teada saada, kuidas tomatiga vähendada aknet ja kaotada kortse. Üheskoos valmisid kaunid tomatiroosid, liiliad ja luiged.

Esines ka Alburahva teater Küllike Veede sketsiga „Tomatid“, mis valmis vaid mõni päev enne esinemist ja leidis sooja vastuvõtu.

Mägise aed OÜ tänab kõiki kohale tulnuid toreda pärastlõuna eest ja loodab kohtuda kõigiga ka järgmisel aastal.

Allikas: jarva.ee

Jääkarud saavad täna vaba päeva

Lõunakeskuses tegutsev jääkarude-pereansambel saab tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul vaba päeva.

Neid asendab Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli kontsertkoor, dirigendiks Lilyan Kaiv. Tasuta Muusikapäeva kontserti saab kuulata kell 12.30 Lõunakeskuses, jäähalli ja infopunkti vahelisel alal.

Rahvusvaheline muusikapäev algatati 1975. aastal ja seda tähistatakse ülemaailmselt 1. oktoobril. Käesoleval aastal viib Eesti Muusikanõukogu Rahvusvahelise Muusikapäeva puhul  esmakordselt ellu projekti, mille eesmärk on muusikakultuuri väärtustamine ja propageerimine, muusiku elukutse avamine, instrumendi õppe propageerimine, muusikute tunnustamine ning nende tutvustamine meedias.

Täna korraldatakse üle 100 tasuta kontserdi. Päevased üritused kulmineeruvad õhtuse muusikapreemiate tseremooniaga Tallinnas Estonia Kontserdisaalis, millest teeb otseülekande ka Eesti Televisioon. Rahvusvahelise muusikapäeva täpsema kavaga saab tutvuda siin.